RaudSaller (1)

[Type text] Andres Hillep 14.05.09
RAUDSALLER
Mina käisin kontserdil „RaudSaller“. See kontsert toimus 9. märtsil kell 19.00, Tartu Vanemuise teatri suures majas . Saal oli rahvast täiesti täis ning sellest järeldasin kohe, et tuleb üks mõnus õhtu mõnusa muusika saatel.Pilet eelmüügist maksis 150 krooni, mis ei ole ühe korraliku kontserdi eest palju makstud. Kontserdil oli selline nimi „RaudSaller“, kuna koos esinesid vanad sõbrad ning ammused bändikaaslased Mihkel Raud ja Hendrik Sal- Saller . Kogu kontserdi üldeesmärk oli Mihkel ja Hendrik panna koos laulma laule, mida kuulates mehed üles kasvasid. Repertuaaris olid aegumatud lood, mis on mõlemale mehele väga tähtsad. Mõned palad olid neil koos kirjutatud ja üheskoos nooruses esitatud, samuti sooviti lihtsalt meenutada natuke vanu aegu. Mõlemad mehed tõdesid ka, et see kontsert on neile tõesti väga tähtis. Esitati põhiliselt rockmuusikat. Kontserdi tegi väga eriliseks just need vestlused ja meenutused palade vahel, mida tavalisel kontserdil ei kohta ning muidugi ka see, et mängiti väga häid laule.
Mulle jäi kõige rohkem meelde lugu nimega „Lähme sõidame“. Mulle endale tuleb selle looga meelde lasteaias veedetud ajad. Kui mängutoas raadio käis ning juhtus tulema see lugu, laulis kogu rühm refrääni kaasa ning kõigil oli väga lõbus. Tõeliselt mõnus oli jälle seda lugu kuulata, kuna kaua aega pole seda enam esitatud. Isegi Smilersi esinemistel pole Hendrik seda laulu enam laulnud. Laul oli ka enam-vähem rockstiilis, kuid mitte ka päris puhas rock. Seda lugu oli väga mõnus üle pika aja jälle kuulata ning esitatud oli see ka väga hästi ning puhtalt. Lugu sobis kontserdi konteksti väga hästi, kuna minu arust on ka see laul üks neist aegumatutest paladest.
Kontserdil musitseerisid:
Hendrik Sal-Saller – vokaal, kitarr
Mihkel Raud – kitarr
Mihkel Mälgand – bass , kontrabass
Tarvi Krull – klahvpillid
Kaspar Kalluste – trummid
Ma ei ole siiani just väga suur Mihkel Raua fänn olnud ning seega läksin rohkem kuulama ikka Hendrik Sal-Sallerit, kuid kontserdi jooksul sain aru, et nad sobivad tõesti päris hästi koos lavale ning mehed võiksid edaspidigi koos esineda ja korraldada veelgi ühiseid kontsertturneesid. Kui ma olin umbes kaks tundi kontserdit väga põhjalikult kuulanud ning jälginud, sain ma lõpuks päris palju ka uut informatsiooni nendest meestest. Need lugude vahelised jutustused olid päris huvitavad ning põnevad. Kui nad tõesti ei esine enam koos, lähen ma hea meelga kuulama ka ainult Smilersit või Mihkel Rauda oma bändiga, sest need mehed teevad lihtsalt nii head muusikat.