· menetlusosalise õiguste tagamiseks: 1)selgitatakse menetlustoimingut 2) tagatakse menetlusalusele isikule võimalus end iseseisvalt kaitsta. 3) võimaldatakse osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal Tsiviilprotsessiõigus · reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel · normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused · reguleerib protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus Kriminaalprotsessi õigus · reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades · eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi
Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida, et kaitsta õigusemõistmist kohtu omavoli eest, aga samuti hoolitseda, et kohtuvaidluse üks osalistest ei saaks protsessis ebaausat eelist teise suhtes. Protsessinormide oluline rikkumine võib kaasa tuua näiteks kohtuotsuse tühistamise. Kriminaalprotsessi õigus on seotud karistusõigusega. Kriminaalprotsessiõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades. Kriminaalprotsessi eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi. Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega.
viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed; · võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks; · algatab kriminaalasju, teostab kohtueelset uurimist ja täidab muid ülesandeid, mis tulenevad kriminaalprotsessi seadustest; teeb ekspertiise ja kriminalistikauuringuid; · täidab oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja kohtumäärusi, viib täide aresti, lühiajalist vangistust ja väljasaatmist, valvab ja konvoeerib kinnipeetud ja vahi alla võetud isikuid; · tagab politseisse toimetatud isikute õigused ja seaduslikud huvid, vajaduse korral meditsiinilise abi, annab esialgse selgituse politseisse kutsumise või
suhtes; · karistusõiguse normid ja instituudid määravad nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb karistuse ähvardusel; · karistusõiguse normid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes; · kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Normid sätestatud karistusseadustikus. Kriminaalprotsessi õigus: · reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel; · selle normid määravd riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel; · üldised põhimõtted sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid kriminaalmenetluse seadustikus. Tsiviilõigus: · reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,
krediitasutuste seaduses jne. Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusseadustiku järgi jaotatakse kuritoed ja väärtoed. Karistusõigus on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära ka need keelatud teod j akuidas riigiorganid (prokuratuur, kohus) nende toimepanijate suhtes peavad käituma. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta
sajandilgi veel piinamine ja õiguse ebakindlus. Juriidilis-tehniliselt põhines selle tõendikontroll legaalsel tõenditeoorial, kus tõendid olid rühmadesse jaotatud ja nende tõendusjõud formaalselt määratletud. Nii oli ülestunnistus esimene ja parim tõend. Kui kahe tunnistaja ütlused langesid kokku, loeti seda täiuslikuks tõestuseks. Kui kaebealune süüd üles ei tunnistanud ning kahte tunnistajat ei suudetud leida, ei saanudki teda süüdi mõista. Suvalise kriminaalprotsessi ja eriti piinamise vastu suunasid valgustusliikujad eesotsas Voltaire'i ja Beccariaga oma raevuka kriitika. Valgustusliikujate võitlust piinamise vastu kroonis edu, 18.saj lõpuks oli see kadunud peaaegu kõikide Euroopa riikide kriminaalprotsessidest. 19.saj lõpul lõi saksa kriminalistide koolkond laiendatud programmi, kus keskseks objektiks sai kurjategija, mitte kuritegu. 18.saj keskpaigast alates anti paljudes Euroopa riikides välja
vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. FÕ põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseduses ja eri seadustes. Kasutab aurotitaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanija suhtes. Üldisemad põhimõtted sisaldusvad põhiseduses, karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Kasutab autoitaarset reguleerimismeetodit. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. KPÕ üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga kriminaalmenetluse seadustikus. Reguleerimismeetod autoritaarne. 6) Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,
või hullumeelseks tunnistamises osalemine. Advokaat isik, kes annab juriidilist nõu ja abi ning esindab huviosalist kohtuis ja ametiasutustes. Enne 1889 a justiitsreforme nimetasid asvokaate ametisse Liivimaa Õuekohus ja Eestimaa Ülemmaakohus. Adokaatide ülesandeks oli eraisikutelt saadud või kohtu määratud juriidiliste asjade ajamine ning asjaosaliste huvide kaitsmine kohtus tsiviil- ja kriminaalprotsessi õigustes ettenähtud juhtudel. Eesti alal tegutsenud advokaadid olid 1918 a-ni registreeritud Peterburi Kohtupalatis ja allusid sealsele vandeadvokaatide nõukogule. Notar ametiisikud, kes vormistavad ja kinnitavad õigusdokumente, tõestavad dokumentide ja nende ärakirjade ehtsust jm. Ülesanded: igasuguste aktide koostamine asjast huvitatud isikute palvel; aktiraamatu sissekannetest väljakirjutuste ja ärakirjade andmine; igasuguste avalduste tõestamine; protestide toimetamine;
sõltmata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite vahel ja indiviidide vahel. 3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust finantssuhetes. 4. Karistusõigus on õigusharuna suunatud võitluse süütegude vastu, rakendab karistusi süütegude toimepanijate suhtes. 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. 7. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. 8
Autoritaarne meetod. Põhiseadus. 3) Finantsõigus – reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise kohta, maksude sissenõudmise korda. Põhiseadus ja eelarveseadused, autoritaarne, avalik õigus. 4) Karistusõigus – suunatud võitlusele süütegude vastu. Näitab ära ka keelatud teod. 5) Kriminaalprotsessi õigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6) Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka näiteks autorsust. Kasutab autonoomaset meetodit. 7) Tsiviilprotsessiõigus – reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel. 8) Perekonnaõigus 9) Tööõigus 10) Rahvusvaheline õigus 23
Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selline seisukoht teatud mõttes ka arusaadav, sest taasiseseisvumisel jäi meil kehtima ikkagi Nõukogude kriminaalprotsessi koodeks koos sealt tulenevate menetlusorganitega ning siiamaani ei ole toimunud põhjalikku analüüsi nende normide vastavusest Eesti uuele ühiskondlikule korrale ja põhiseadusele. Enne uute karistus- ja kriminaalmenetluse seadustike jõustumist tuleb vastav analüüs kindlasti aga teostada ja leida kõigepealt vastus küsimusele, kas Eesti kriminaalmenetlus üldse vajab sellist institutsiooni, nagu seda on prokuratuur,
astmete ametnikeks. Inimeste kinnivõtmise aluseks olid kommunistidest poliitilise politsei komissaride välja antud määrused, mis formaalselt tuginesid Eesti Vabariigi kaitseseisukorra seadusele. Vangistatud inimesed, keda kohe Venemaale ei viidud, paigutati enamjaolt Tallinna Keskvanglasse, kus NKVD operatiivgrupiga Eestisse toodud uurijad kuulasid neid tõlkide abiga üle. Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametnikud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati "töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaazis Nõukogude Liidu vastu" jms
Inimeste kin- nivõtmise aluseks olid kommunistidest poliitilise politsei komissaride välja antud määrused, mis formaalselt tuginesid Eesti Vabariigi kaitseseisukorra seadusele. Vangistatud inimesed, keda kohe Venemaale ei viidud, paigutati enamjaolt Tallinna Keskvanglasse, kus NKVD operatiivgrupiga Eestisse toodud uurijad kuulasid neid tõlkide abiga üle. Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametni- kud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati “töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaažis Nõukogude Liidu vastu” jms.
ÕIGUS RAHVUSVAHELINE ÕIGUS RIIGIÕIGUS KONSTITUTSIOONIÕUGUS KIRIKUÕIGUS AVALIK HALDUSÕIGUS materiaalne/ formaalne ÕIGUS KRIMINAALÕIGUS PROTSESSIÕIGUS tsiviilprotsessiõigus FINANTSÕIGUS kriminaalprotsessi õigus. Meil primaarseks õiguseks on seadus. IUS EST ARS BONI ET AEQUI Õigus see on headuse ja õigluse kunst. „See on kui suur anum, mis peab olema täidetud õiglase sisuga“ Aristoteles. ÕIGUSE VALDKONNAD 1. eraõigus; 2. avalik õigus; 3. karistusõigus. Eraõigusesse kuulub, erahuvi või isiklik kasu. Avalik õigus on avalik huvi, riigi huvi. Karistusõigus- sanktsiooni- riigi sund.
tegi neist kiriku kõrgema juhatuse tööriista. Sotsiaalse struktuuri poliitika tähtsaim moment oli seksuaalse läbirääkimise keelamine väljaspool abielu. See oli keelatud ja karistatav. Selleks olid olemas ka vastavad seadused. See mõjutas inimeste seksuaaleetilist käitumist. Et olla kindel, et ei rikutaks abielu, viidi kiriku poolt sisse laiaulatuslik kontroll. Peale perekonnaprobleemide tegeles kirik ka kriminaalprotsessidega. Kriminaalprotsessi viidi 1215 a. sisse mõiste inkvisatsioon, st. tekkisid kirikute kohtud, mis omal algatusel tegelesid rikkumiste väljaselgitamisega. Ametisse määrati eriline isik ) süüdistaja (promotor), kes hoolitses kaebuse eest, st otsis rikkujaid. Süüdistuse esitamiseks piisas kuuldusest toimepandud kuriteo kohta. Peale süüdistuse esitamist kuulutas kohus välja juurdluse. Aluseks võeti ratsionaalne teadmine st. tõendite arutamisel olid olulised tunnistajate ütlused,
Samuti on 171 Klopets, U. Vahistamiste analüüs. Tallinn: Justiitsministeerium, 2009, lk 4 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=48334/Vahistamise+anal%FC%FCs.pdf (20.04.2013). 52 määrusandja tasandil tõenäolisem, et regulatsiooni väljatöötamisse kaasatakse spetsiifilise valdkonna eksperte, praktikuid. Lisaks nähtus analüüsist, et kriminaalprotsessi arenedes võib vahistatule kehtestatud piirangute otstarbepärasus muutuda, seega teeb autor ettepaneku, et vahistamise põhjuendatust kaalutaks kohtuniku poolt iga kolme kuu tagant. Kehtivas regulatsioonis võib vahistatut kohtu loal vahi all hoida kuni kuus kuud ning seejärel tuleb vahistamisperioodi pikendamiseks esitada kohtule uus taotlus. Autor on kolmekuulise perioodi valikul hinnanud ühelt poolt
väiksemad pärandiasjad. Krahvkonnakohtutel ei ole apellatsioonikohtu volitusi. Krahvkonnakohtu otsuste peale saab edasi kaevata Apellatsioonikohtule. Kõrge Kohus on esimese- ja apellatsiooniastme kohus. Kõrge kohus koosneb kolmest divisjonist: 1) Kantsleri divisjon - tegeleb asjaõiguse- ja pärandiasjad ning apellatsioonid maksude ja pankrotiasjades 2) Kuninga Kohus - lepingu- ja kahju hüvitamise asjade ning apellatsioonid kriminaalprotsessi normide rikkumise asjades, aga ka haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine 3) Perekonnadivision - põhiliselt abielu-, lapsendamise ja eestkoste asjad. Kui Kõrge Kohus tegutseb I astme kohtuna, vaatab asju läbi ainuisikuline kohtunik. Apellatsiooniastme kohtuna - 2-3 kohtunikku. Krooni Kohus on raskemate kuritegude puhul I astme kohtuks ja kergemate kuritegude puhul apellatsioonikohtuks magistraadikohtutele. Krooni Kohus peab istungeid umbes 90 linnas.
krediitasutuste seaduses jne. Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusseadustiku järgi jaotatakse kuritoed ja väärtoed. Karistusõigus on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära ka need keelatud teod j akuidas riigiorganid (prokuratuur, kohus) nende toimepanijate suhtes peavad käituma. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta
väiksemad pärandiasjad. Krahvkonnakohtutel ei ole apellatsioonikohtu volitusi. Krahvkonnakohtu otsuste peale saab edasi kaevata Apellatsioonikohtule. Kõrge Kohus on esimese- ja apellatsiooniastme kohus. Kõrge kohus koosneb kolmest divisjonist: 1) Kantsleri divisjon - tegeleb asjaõiguse- ja pärandiasjad ning apellatsioonid maksude ja pankrotiasjades 2) Kuninga Kohus - lepingu- ja kahju hüvitamise asjade ning apellatsioonid kriminaalprotsessi normide rikkumise asjades, aga ka haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine 3) Perekonnadivision - põhiliselt abielu-, lapsendamise ja eestkoste asjad. Kui Kõrge Kohus tegutseb I astme kohtuna, vaatab asju läbi ainuisikuline kohtunik. Apellatsiooniastme kohtuna - 2-3 kohtunikku. Krooni Kohus on raskemate kuritegude puhul I astme kohtuks ja kergemate kuritegude puhul apellatsioonikohtuks magistraadikohtutele. Krooni Kohus peab istungeid umbes 90 linnas.
Kolmandaks kriminaalse viktimoloogia funktsiooniks tuleb lugeda teoreetilis-harivat, millel on oluline osa juristide, praktiliste töötajate ettevalmistamisel. Kahjuks tuleb konstateerida, et vaatamata suure empiirilise baasi kogumisele kriminaalse viktimoloogia valdkonnas ja suurele huvile selle vastu, on uurimistööde tulemused nii kriminaalse viktimoloogia enda raames kui ka teaduste liitekohtades (kriminaalõiguse, kriminaalprotsessi, kriminalistika, kohtupsühholoogiaja meditsiini, tsiviilõiguse, kriminaaltäiteõiguse ja loomulikult kriminoloogia ala) teada ainult kitsale spetsialistide ringile. See peegeldub negatiivselt õppeprotsessil, sest paljusid teadmisi tulevased juristid ei saanud ja tulemusena on nende kutsenäitajad madalad. Samal ajal on viktimoloogiliste teadmiste jõud selles, et need suunavad praktikat kasutamata reservidele, mis peituvad profülaktilises töös potentsiaalsete kuriteoohvritega.18 1.2
3.Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamine ning maksude sissenõudmine. Suhted kodanike ja riigiasutuste vahel maksude valdkonnas. Autoritaarne 4. Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, kohtu ja prokuratuuri tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik 6. Tsiviilõigus varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7. Tsiviilprotsessiõigus kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevuse reguleerimine füüsiliste ja jur isikute õiguste kaitsmisel ja vaidluste lahendamisel
Siia kuuluvad avaliku võimu org., riiklik korraldus, valimisõigus jne. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (nt valitsus). Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklike suhteid (nt autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevahelisel vaidluste lahendamisel.
valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise kohta. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. 6) Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid,
Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus), kirikuõigus, haldusõigus (laieneb veel omakorda materiaalne, formaalne,), kriminaalõigus (materiaalne, formaalne), protsessiõigus (laieneb tsiviilprotsessiõigus, kriminaalprotsessiõigus), finatsõigus. kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa. Õigus laieneb eraõiguseks ja avalikuks õiguseks Eraõigus: Laieneb tsiviilõiguseks mis omakorda tsiviilmenetlusõiguseks (s tsiviiltäitemenetluseks, asjaõiguseks (laieneb maaõiguseks), võlaõigus (laieneb tööõiguseks), pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Avalik Õigus:
sünnipärane kodanik võib kandideerida vabariigi presidendiks. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Esimese astme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Maakohtud asuvad igas 16 maakonnas, linnakohtud aga kolmes suuremas linnas (Tallinn, Kohtla-Järve ja Narva). Tsiviilprotsessi korras lahendatakse eraõiguslikke asju. See on eravaidlus hageja ja kostja vahel. Kriminaalprotsessi ülesandeks on teha kindlaks, kas kohtualune on süüdi või mitte ja süü korral määrata karistus. Kohtualuse ja kannatanu kõrval osalevad protsessis veel kaitsja ja süüdistaja. Halduskohtud arutavad kaebusi ja proteste riigivõimu- ja omavalitsusorganite ning ametiisikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (näiteks heakorraeeskirja rikkumist). Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud.
ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige üldisemad põihmõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus, karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. Kriminaalprotsessiõiguse 10 üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga eelkõige kirminaalmenetluse seadustikus
õigusharu, kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4. Karistusõigus on suunatud võtlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetetntsi kuritegude menetlemisel. Üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga eelkõige kriminaalmenetluse koodeksis. Avaliku õiguse haru → reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. 6
ning reguleerib suhteid kodanike ja riigiorganite vahel. Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid, olles iseseisev õigusharu sotsialistlikes riikides. Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegude vastu karistuse rakendamisega kuriteo toimepanijate suhtes. Määrab ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb. Ühtlasi näitab, kuidas riigiorganid peavad suhtuma kuriteo toimepanijasse. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades. Tsiviilõigus on üks mahukamaid õigusharusid, reguleerib varalisi suhteid subjektist sõltumata ning autonoomse meetodi alusel. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel.
teaduslikule põhjendatusele. Komisjon hindas detektori kasutamise võimalusi ja põhjendatust väga mitemekülgselt ja jõudis paljude arvates liialt negatiivsele järeldusele. Polügraafi kasutatakse palju Kanadas, Jaapanis (armees alates 1951. ja politseis alates 1956.), Israelis (alates 1959.). Aga näiteks Austrias on polügraafi kasutamine kuritegude uurimisel seadusega keelatud, kuna kriminaalprotsessi koodeksis on fikseeritud, et ei tohi kasuatada meetodeid, mis välistavad süüdistatava "vaba tahte"( sarnaselt hüpnoosi ja narkoanalüüsiga). Sakasamaal viidi 1930ndatel aastatel läbi palju testimisi, 1954. aastal keelati aga polügraafi kasutamine kriminaalmenetluse käigus. Meetodit loetakse inimväärikust alandavaks. Ehkki teaduslikes ringkondades neis riikides nõutakse alates 1980ndate lõpust polügraafi seadusliku blokeerimise lõpetamist, pole siiani midagi muutunud.
sünnipärane kodanik võib kandideerida vabariigi presidendiks. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Esimese astme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Maakohtud asuvad igas maakonnas, linnakohtud aga kolmes suuremas linnas (Tallinn, Kohtla-Järve ja Narva). Tsiviilprotsessi korras lahendatakse eraõiguslikke asju. See on eravaidlus hageja ja kostja vahel. Kriminaalprotsessi ülesandeks on teha kindlaks, kas kohtualune on süüdi või mitte ja süü korral määrata karistus. Kohtualuse ja kannatanu kõrval osalevad protsessis veel kaitsja ja süüdistaja. Halduskohtud arutavad kaebusi ja proteste riigivõimu- ja omavalitsusorganite ning ametiisikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (näiteks heakorraeeskirja rikkumist). Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud.
käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent. 34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigusesse kuuluvad: perekonnaõigus, tööõigus, tsiviilõigus. Avalikku õigusesse kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kriminaalprotsessi õigus, finantsõigus, tsiviilprotsessiõigus 35. a. ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus), kirikuõigus,
ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste
02.1995 otsuse redaktsioonis) p 10 teise lõike norm: paragrahv võib jaguneda lõigeteks (lg.), mille tekst algab uue lausena taandrealt. Väga pikkadest (üle 10-lõikelistest) paragrahvidest tuleks hoiduda. 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid ; 3) era- ja avaliku õiguse normid; 4) normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Legaaldefinitsioon on nt KrK § 7 lg 1 norm (kuriteo mõiste): kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu - tegevus või tegevusetus. Delegatsiooninorm on nt kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 44 lg 2 norm: volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi
Riigiõigus ( konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel.
toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. 15 Õiguse alused 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetetntsi kuritegude menetlemisel. Üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga eelkõige kriminaalmenetluse koodeksis. Avaliku õiguse haru reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. 6. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,
1934 OGPU likvideeriti, kõik julgeolek läks NKVD(Siseasjade rahvakomissariaat) kätte. Sisemises struktuuris loodi veel nn GUGB (Riikliku Julgeoleku Peavalitsus), see oli taandatud NKVD üheks osakonnaks. NKVD tolleaegsed juhid- 1934 a-st Genrich Jagoda, seejärel Suure Terrori toimumise ajal Nikolai Ježov, 1939-40 Lavrenti Beria. Suure Terrori paralleelnimetus on ježovštšina, kasutati 30ndatel NL-s juba. Teiseks eelduseks Suurele Terrorile olid muudatused seadusandluses- 1934 muudeti kriminaalprotsessi seadust, lisandusid mitmed olulised sätted. Toodi välja eraldi kuritegevuse liik- terroritegude ettevalmistamine ja terroristlikesse organisatsioonidesse kuulumine. Kõigi terroris süüdistatute puhul seati sisse kiirendatud menetluskord, kohut tuli mõista 10 päeva jooksul. Kõigi puhul pidi protsess toimuma ilma süüaluse osaluseta. Otsus ei kuulunud edasikaebamisele. Juhul kui tegemist oli surmanuhtluse määrmisega, tuli see täide viia viivitamatult, 24 tunni jooksul
t. rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Tõsi, algul oli rooma õigusel subsidiaarne tähendus, sest eelistati saksa tavasid. Kuid see põhimõte ajapikku kadus. Väga oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õiguslikku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Kuulsaim kodifikatsioon retseptsiooniajast on kindlasti Constitutio criminalis Carolina e. CCC 1532.a. Siin on kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus. Vastupidiselt Kontinentaal-Euroopa õiguse allikate kujunemisloole ei toimunud common law' sünnimaal - Inglismaal - rooma õiguse retseptsiooni. Seal tõusis kohalike tavade kohale üldine õigus, mis loodi eranditult kuninglike kohtute tegevuse tulemusena. Üldisele õigusele ongi iseloomulik see, et ta on kujunenud ja areneb ka praegu peamiselt "protsessi kitsas sängis" (Maine). Teine õiguskultuur teeb retseptsiooni koguni võimatuks. Samuti ei ole common law' dualistliku
annaabi.ee 
