Nimetu (0)

TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahvamajanduse instituut
Makroökonoomika õppetool
Kristina Kuut
JAAPANI MAKSUSÜSTEEM
Referaat aines “Majandusteooria erikursus ”
Juhendaja : Viktor Trasberg
Tartu 2007
Majanduse üldiseloomustus
Jaapan on kõrge arengutasemega heaoluriik, mille kodanike keskmine eluiga on 81,7 aastat (vastavalt meestel 78,6 ja naistel 85,6). Suurima Aasia majandusena ületab Jaapani sisemajanduse kogutoodang (edaspidi SKT) ülejäänud maailmajao riikide SKT kogusumma , maailmas asetub Jaapani majandus USA järel teisele kohale. Jaapani tarbijad kulutavad sadu miljardeid dollareid toidule, riietusele, reisimisele, meelelahutusele ja mitmetele teistele tarbekaupadele ning teenustele, eriti suur on Jaapanis nõudlus luksuskaupade järele. Jaapani tippfirmad kuuluvad maailma efektiivseimate ja paremini juhitavate firmade hulka. 2005. aasta lõpu töötuse tase 4,5%, on Jaapani kohta kõrge. Võrreldes 2003 aastaga on see siiski protsendi võrra väiksem ja jääb alla teiste arenenud riikide omale. Keskmine jaapani leibkond omab 100 000 USD jagu sääste ja 3800 dollari suurust kuusissetulekut.
2004. ja 2005. aastal on Jaapani majanduses jätkunud mõõdukas, kuid kindel kasvutempo. Majanduskasv toetub eelkõige firmades toimunud kulukärbetele ja ekspordi kasvule ning soodsatele laenutingimustele kui ka kodumaise nõudluse suurenemisele. Tööstustoodangu väljalase on taastumas. 2005. aastal jätkas jaapani börsiindeks Nikkei hoogsas tõusutempos: dollaritesse ümberarvestatuna kasvas börsiindeks 2005. aasta jooksul ca 42,5 %, liikudes aasta lõpus viimase 5 aasta kõrgeima 15 000 punkti ümber.
Valitsuse teatel on 2005. aastal majanduskasv mõnevõrra aeglustunud jäädes u 2% piiresse ning 2006. aastal oodatakse 1 % suurust kasvu, mida toetab mõõdukas inflatsioon , mis omakorda elavdaks majandust loomulikul teel, aidates lõpetada pikaaegset riigi (Jaapani Keskpanga) sekkumist finantsturul .
Reformimeelsuse kasvu taustal on mitmed Jaapani turule sisenemisega seotud barjäärid taandumas. Otseseid piiranguid Euroopa Liidu kaupade ekspordiks Jaapanisse on vähe järele jäänud. Toimub pidev tehniliste standardite ühtlustamine rahvusvahelistega (seda eriti auto-, ravimi- ja kosmeetikatööstuses). Tolliformaalsused on muutunud kiiremaks ja lihtsamaks, toimides ööpäevaringselt ning aastaringselt. Kinnisvara- ja tarbekaupade hinnad on viimastel kriisiaastatel alanenud, 2005. aastal on tarbijahinnad püsinud muutumatuna. Jaapan on reforminud oma teenustesektorit, mis soodustab valdkondi, kus Euroopa Liit on konkurentsivõimeline. Nii näiteks võimaldatakse välismaa advokaadibüroodel luua võrdväärseid partnerlussuhteid Jaapani firmadega, mis avab Euroopa firmadele võimaluse osutada oma klientidele samasugust teenust Jaapanis, nagu seda on harjutud tegema teistes õigusruumides. Lisaks sellele on valitsus lihtsustanud ka ettevõtete asutamist. 2005. aasta juunis võeti vastu uus ettevõtteseadus, mis jõustub 2006. aasta mais.
Euroopa Liidu riikidele on Jaapan USA, Šveitsi ja Hiina järel suuruselt neljas eksporditurg. USA ja Hiina järel on Jaapan suuruselt kolmas Euroopasse importija. Euroopa firmad on Jaapanisse teretulnud. Jaapanis on esindatud ligi 3000 Euroopa firmat – paljud neist tegutsevad kõrgtehnoloogia valdkonnas, hulgaliselt on esindatud keskmise suurusega ja väikeettevõtteid. Välisfirmad on Jaapani majandusarengu perspektiivide suhtes üldiselt optimistlikult meelestatud. 2003. a augustis Euroopa kaubandus-tööstuskodade läbiviidud küsitluse tulemusel selgus, et 79 % vastanutest ennustab Jaapani majandusele lähiperspektiivis jätkuvat kasvu, suurem osa vastanutest teatavad oma müügi- ja kasuminäitajate kasvust.
Hiina tegur Jaapani majanduses
Üheks peamiseks teguriks Jaapani majanduskasvu taastamisel erainvesteeringute kõrval on ekspordi kasv mitte ainult traditsioonilistele turgudele (EL; USA) vaid ka Hiinasse. Aastatepikkuse kurtmise järel tööstuse väljasuretamise ja Hiina odavast toodangust lähtuva deflatsiooniohu järel on Jaapan hakanud realiseerima võimalusi, mida pakub kiiresti arenev hiiglaslik naaber. See sunnib taanduma niinimetatud "Hiina sündroomi", mille kohaselt kujutab Hiina ohtu Jaapani majanduslikele huvidele. Kui 1980. aastal läks Jaapani ekspordist USAsse 24,2%, Hiinasse 3,9% ja Ida- Aasiasse 25,7%, siis 2004. aastal oli USA osa sellest vähenenud 22,5%le, eksport Hiina kasvas 13,1%ni ning Ida-Aasia osakaal jõudnud tervelt 46,9%ni, kasvades 2004. aastal rekordiliselt 25,5%. Hiina arvele langes kaks kolmandikku ekspordikasvust (28%), sama suure osa moodustas Hiina ka Jaapani ekspordist Aasiasse. Hiinast on saanud Jaapani suurim impordipartner, olles samal ajal Jaapani toodangule USA järel teine eksporditurg. Jaapani otsesed välisinvesteeringud Hiinas kasvasid viimasel aastal rekordilise kiirusega ja Jaapani firmad teatavad pidevast müüginumbrite ja kasumlikkuse kasvust Hiina turul. Viimasel ajal nähakse Hiinat ja Jaapanit pigem üksteist täiendavat kui üksteisega konkureerivat. Kui Jaapan näeb nišši kapitali- ja teadmismahukas kõrgtehnoloogias, siis Hiina kanda jääb rohkem tööjõumahukamad valdkonnad. Hiina konkurents on ilmselt ka tegur, mis juhib Jaapani tähelepanu kõrvale Maailma Kaubandusorganisatsioonilt (WTO) ja sunnib rohkem tegelema regionaalmajanduse ning kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimisega Ida- ja Kagu-Aasia regioonis.
1. ÜLDANDMED
Riik: Jaapan (jaapani k. Nihon)
Pindala: 377 835 km²
Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003)
Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003)
Riigikeel : jaapani keel
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Riigipea : keiser Akihito (alates 07.01.1987)
Valitsusjuht: peaminister Junichiro Koizumi (alates 24.04.2001)
Pealinn: Tôkyô (8,3 mln elanikku)
Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en)
http://www.vm.ee/est/kat_479/4600.html
Maksud
Tähtsamad maksuliigid on üksikisiku tulumaks , ettevõtte tulumaks, käibemaks, varaga seotud maksud, sealhulgas pärimismaks. Käibemaks on 5 % (kuni 2000. a juunini vaid 3 %), lisaks on tarbimist maksustatud rohkem kui 25 erinevat tüüpi maksuliigiga. Üksikisiku tulumaksu tasumine Jaapanis mitteresideeriva välismaalase jaoks sõltub sellest, kas raha ülekanne toimub Jaapanis või välismaal ning Jaapani ja maksumaksja maa vahel sõlmitud lepingutest. Tulumaksu tasumine välismaalase jaoks Jaapanis võib osutuda küllaltki keeruliseks, nii soovitatakse abi paluda maksunõustaja käest. Näiteks tuleb Jaapanis tasuda ka resideerimismaksu (shiminzei), mis on aga seotud eelmise aasta sissetulekuga - nii ei pea seda maksma välismaalased, kes elavad Jaapanis esimest aastat. Toetudes viimase aja majanduse elavnemisele on valitsus otsustanud järkjärgult taastada 1999. aastal erandkorras alandatud üksikisiku tulumaksumäära, mis tähendab 2006. aastal 10% suurust tulumaksutõusu. Valitsus plaanib kaotada ajutise 20%-lise tulumaksualanduse täielikult 2007. aastast. Sellele lisandub ka nn residendimaksu taastamine, mis lisab maksukoormusele veel 15%. Peale selle plaanib valitsus tõsta 2006 juunis sigarettide aktsiisi, mis kasvatab sigarettide hinda \20 ehk võrra. Valitsuskabineti viimaseks saavutuseks 2005. aastal oli 2006. a riigieelarve kokkuleppimine, mis on eelnevast 3% väiksem. Jaapani valitsuse tuludest u 50% tuleb maksudest ning 40% riigi võlakirjade emissioonist. Arvestades Jaapani kiiresti vananevat ning vähenevat elanikkonda ning suurt eelarvedefitsiiti (160% SKTst ) seisab Jaapanis ees maksutõus ning maksubaasi laiendamine, mida juhib ja analüüsib spetsiaalne Maksukomisjon.