EGEUSE KULTUUR e. KREETA- MÜKEENE KULTUUR ~3000 - 1100 a eKr Egeuse kultuur tekkis Egeuse mere piirkonnas. Sinna piirkonda kuulusid:Küklaadide saarestik Kreeta saar Peloponnesose poolsaar (praeguse Kreeka idaosa) Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 1600 eKr; keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr; keskus Mükeene linn Eeldused Egeuse meri oli hästi laevatatav ja välja kujunes pronksiaegne mereline kõrgkultuur. Lisaks põlluharimisele tegeldi usinasti ka kaubanduse, kalanduse ja mererööviga. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki, vaid olid väikesemad iseseisvad kogukonnad (riigikesed, linnriigid), mis omavahel tihedalt suhtlesid. Saarte elanikke kaitses sissetungijate eest meri ja laevastik, mistõttu inimesed olid rahuarmastavamad ja kultuur muretuma alatooniga, kui mandril. Religiooni kohta arvatakse, et tegu oli viljakusekult...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Egiptuse kujutav kunst on nagu arhitektuurgi suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Skulptuurikunst- 1) Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi-ranged, suursugused, üldistatud. Kaanon (kaugus küünarnukist pöidla tipuni, kõik pidi olema nii nagu ette nähtud, ei tohtinud olla riidevolte, juuste lehvimist vms). Skluptuur+arhitektuur= nt Sfinks. Arvatakse, et sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kujur ei lähtunud mitte koonuse vormist, nagu seda tegi Mesopotaamia oma, vaid kivitahukast, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Lihtrahvast kujutavad skulptuuridolid aga väiksemad, elavamad ja vabad rangusest, tihti puidust ja värvilised. Egiptuse reljeefkunst- enamasti madalreljeef, aga sageli ka kujutise kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Need katsid tempilte seinu, sambaid,...
Eugeuse kunst Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600.a e.Kr Eugeuse mere saartel ja ümbruses arenema omanäoline kunst, mis kestab umbes aastani 1200 e.Kr. Eugeuse meri moodustab väikese osa Vahemerest. Tänu headele merelistele tingimustele oli Eugeuse mere piirkond sobiv laeva sõiduks ning sealsetele inimestele olid tähtsad kõik merega seotud elatusalad: kalandus, kaubandus, mererööv. Samuti tänu heale kliimale oli siin võimalik tegeleda põlluharimisega ilma kunstliku niisutuseta. Eugeuse mere ümbruses ei tekkinud tugevaid keskvõimuga suurriike, kõik väikesed kogukonnad jäid iseseisvaks. Kultuuriline läbikäimine oli siiski tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Eugeuse mere saarte, Mandri-Kreeka, Väike- Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saartel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Seepärast nimetatakse Eugeuse kunsti mõnikord ka Kreeka-Mükeene kunstiks. Kreeta. Tänu tu...
EGEUSE e. KREETA-MÜKEENE KUNST Egeuse meri oli sobiv koht laevaliikluseks, isegi kui laevad olid veel täiesti algelised. III aastatuhande lõpus e.Kr. oli seal kohati välja kujunenud mereline kõrgkultuur. Tugeva keskvõimuga suurriiki ei tekkinud, kogukonnad jäid iseseisvaks. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose ps. Asultetes, millest tähtsaim oli Mükeene. Kreetal polnud karta välisvaenlasi, kuni nende laevastik oli tugev, seega nad oma linnu ei kindlustanud. Nenede usuelu kohta pole palju teada, ilmselt oli esikohal viljakusekultus. Toimunud oli ühiskondlik kihistumine ja võimul kohaliku valitsejad, nähtavasti polnud nende võim nii suur, et neid jäädvustada portreekunstis. Kreeta ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossidel puudus loogiline põhiplaan, need koosnesid paljudest erineva suurusega ja eri tasapindadel asuvatest ruumidest, mis paiknesid ümber n...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud. · Inimese sõltuvus loodusest väheneb. Neoliitikum - 6000-2000 eKr (noorem kiviaeg) · Ornamentika, keraamika areng. · Põlluharimine · Menhir - Haudehitiste vorm. Hauatähised, u 20 m. Üksikud kivid. nt: P.-Prantsusmaal Carnac'i kiviallee. · Dolmen Haudehitise vorm. Kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ruum, mis on ühest küljest avatud. · Kromlehh - ringi...
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
Kunstiajaloo võõrsõnad ja materjal 3.september aatrium elamu keskel asuv katuseta ruum. Tänapäeval esineb rohkesti kaubakeskustes, avatud ruum. akropol linnamägi, tavaliselt asub neil tempel. TLNas Toompea akt tava dokument, juhtum - kunstis Igasugune alasti keha kujutav teos altar ohverdamis paik amfiteater poolkaare kujulise vormiga teater, publik tavaliselt lavast kõrgemal. Amfora Kreeka(Kreeta s. Mükeene ps.) pärinev vaas, algselt sangadega, asjade-saaduste hoiustamiseks. Animalist kunstnik, kes kujutab,joonistab loomi Antiikkunst Kreeka ja Rooma kultuuri kunst Arkaad kaared, võlvif, mitmuses, kaaristu, võlvitu Baas alus, põhi, samba alumine osa Tüves samba keskosa Kapiteel samba ülemine osa Bareljeef skulptuuriliik, madal reljeef Dekoor kaunistus Disain tarbekunst ehk tarbeesemete kujundaminne Draperii volditud kangas Eskiis vabakäe joonis, visand Fassaad esikülg Foorum vestlusring, ...
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
Egeuse e. Kreeta-Mükeene Kunst Sai alguse u 3000 a eKr. Kultuur hävis 12. saj eKr, kui saabuvad doorlaste hõimud. · Kõige rikkalikum Kreeka saarte kunstist oli Kreeta saarel asuv Mükeene linn (sealt ka Kreeka-Mükeene kunst). · Sealsete inimestele olid tähtsad merega seotud elatusalad kalandus, kaubandus ja mererööv · Religioonis elukohal viljakuse kultus. · Polnud suuri templeid. · Kreeta ehituskunsti täjtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada) · 20.saj alguses, leiti lossid ja restaureeriti. · Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka sambad, mis värviti punasteks, mustadeks või kollasteks. · Sissekäigud olid tagasihoidlikud, kuid siseruumidele andsid toreduse värviküllus ja vormidemäng. · Seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja pilte. · Kreeta kujutavas kunstis püüti kujutada hetkelis...
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja...
Kunsti algus, inimeste loominguline väljendamise viis viib välja tagasi kiviaega. 10 aasta tuhanded lahutava meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algsel arengu astmel. Tolle aja inimene ei tundnud metalle, oma tarberiistad valmistas ta puust ja luust sageli ka kivist, see pärast seda nimetatakse seda aega kiviajaks. Eristatakse kolm ajajärku vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega. Vanema kiviaja mälestised kuuluvad ajavahemikku mis sai alguse üle 30 tuhande aasta tagasi ja ulatuvad umbes aastani 8 tuhat enne Kristuse sündi. Inimeste asupaikadest on päevavalgusele tulnud luust kivist skulptuure ja tööriistu. Nii nende hulgas on äärmiselt tugev toonitatud kehavormidega naise kujusid. Siis olid popid tugevate kehajoontega naised. Kõige populaarsemad olid maali teosed mis katavad koopa seinu. Eriti rikkaid joonestusi on leitud lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koobaste seintel on kujutatud piisonid, härjad, hobused. Imestuspärane...
Nimeta kuulsamad koopamaalid, miks maaliti, milliseid materjale kasutati maalimiseks, mis ajast pärinevad. Lascaux' koopamaaling prantsusmaal , Nende abil püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust , Peeneks hõõrutud mineraalid , värvimullad- segati vees v rasvas ,40 000-20 000 a tagasi Mis on megaliitilised ehitised, mis ajast pärinevad, too kuulsaim näide. suured ehitised, nt. Stonehenge Inglismaal , pärinevad 4000 aasta tagusest ajast Keda peetakse Mesopotaamia kultuuri rajajateks, mida nad elamiseks rajasid ja mida olulist leiutasid. Sumerid ! , pühakodasid , templeid , paleesid , kaari ja võlve , leiutasid kirjasüsteemi ja ratta Nimeta Mesopotaamia templikompleksi tähtsaim hoone, kirjelda. Tsikuraat - kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraa...
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d....
6.PEATÜKK Vana-Egiptus, püramiidid 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid ena...
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hell...
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...
KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus). Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värv...
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
TÖÖLEHT NR. 2 - EGEUSE KUNST Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 a. e.Kr. Egeuse mere saartel ja ümbruses arenema omanäoline kunst, mis kestab umbes aastani 1200 e. Kr.. Egeuse meri moodustab väikese osa Vahemerest . Tänu headele merelistele tingimustele oli Egeuse mere piirkond sobiv laevadega kaubandamiseks ning sealsetele inimestele olid tähtsad kõik merega seotud elatusalad - Kaubandus , kalandus ja mererööv . Samuti tänu heale kliimale oli siin võimalik tegeleda põlluharimisega . ilma kunstliku niisutuseta. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugevaid suurriike, kõik väikesed kogukonnad jäid iseseisavaks. Kultuuriline läbikäimine oli siiski tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Eugeuse mere saarte, Mandri-Kreeka, Väike-Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saartel ja Peloponnesose poolsaare asulates , millest tähtsam oli Mükeene linn. Seepärast Nimetatakse Egeuse kunsti mõnikord ka Kreeka-Mükeene kunstik...
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püram...
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: ...
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju v...
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf ...
AJALUGU Inimene kujunes 2.Inimese tunnused: olid suurema ajumahuga ja oskasid mõelda, kaaslastele anti mõtteid edasi häälitsustega, arenes häälikuline kõne. 3.*Kuna üleminek koriluselt ja küttimiselt karja kasvatusele ja põlluharimisele toimus aeglaselt ja järkjärgult ja mitte igal pool siis selle tõttu olid osad inimesed paiksed ja osad rändasid. Kuna inimesed ei sõltunud enam nii palju loodusest ja hakkasid ise endale toiduaineid tootma võisid nad paikseks jääda. Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kult...
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: tähtis kaubalinn 2) islami usu tekkega: tähtis usukeskus, seal asus Kaaba tempel koos musta meteoriidiga, mida araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased suhtusid Muhamedi õpetustesse vaenulikult ning ta põgenes sealt ära. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn? Mekast põgenedes suundus ta Mediinasse ning sellest ajast peale algas ajaarvamine. 3. Miks on araablaste ajaloos pöördelisekd aastad 622 ja 630? 622- Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ja algas ajaarvamine 630 Muhamed läks Mekasse tagasi ning temast sai araablaste valitseja 4. Koosta ülevaade araablaste val...
Bütsants Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käs...
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia...
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada. Muhamed olevat ka olnud kaupmees Mekas.Ta oli kaks aastat Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn?Kuna mekalased suhtusid Muhamedi umbusklikult javaenu...
Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (stiil aeg iseloomustus näited, esindajad) 1. Mesopotaamia 4000539eKr Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli ...
Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased...
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Müke...
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
EGIPTUS Alates IV aastatuhande lõpust e.Kr. areneb Niiluse kallastel kõrgetasemeline ja omapärane kunst. Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põllupidamine on juba tuhandeid aastaid olnud võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui 20 km lai, kui enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks ja moodustab rohelusse uppuva delta. Niiluse iga-astane üleujutuste vee kogumine hoidlatesse ja hiljem jaokaupa põldudele suunamine võimaldas oluliselt suurendada saagikust. Tammide ja kanalite ehitamine vajas nagu Mesopotaamiaski keskset juhtimist ja soodustas riikide tekkimist. Esialgu kujunes 40 väikest riiki, mis IV aastatuhande lõpus e.Kr. liitusid Alam-Egiptuseks (delta alal) ja Ülem-Egiptuseks. Ülem-Egiptus oli ühtsem, sest kitsast orgu oli lihtsam laevadelt kontrollida, ning sõjaliselt tugevam. Umbes 5000 aastat tagasi ühendas Ülem-Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptuse pikas arengus või...
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Mööblirestaureerimine MR11 Janika Orav ANTIIKKULTUUR Uurimus Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestaureerimine MR11 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Antiikkultuuri ajastute ülevaade..................................................................................4 1.1.Neoliitiline kultuur...........................................................................................
Inimese kujunemine, Egiptus, Mesopotaamia, Hetiidi riik, Pärsia riik, Foiniikia, Iisrael 1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta erinevaid inimeste etappe. 1. Inimahvid 2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loom...
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes Ü JÄÄAEG Kiviajale järgnes pronksiaeg. Pronks oli 60 000 aastat tagasi.Et tollal ei tuntud veel metalle ja hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada tööriiste tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus R ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kiviaeg. kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma G kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest tööriistadele. Üheks k...
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst- · Seina...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
PÕHJAMAADE KUNST skandinaavia • kitsamas (geo)tähenduses rootsi ja norra (riike mille territooriumi põhiosa asub skandinaavia poolsaarel) • laiemas (kultuur ja keel)tähenduses nim skan. Rootsit, taanit ja norrat (või maid kus kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst • mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt kütid-korilased kelle tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümboli...
annaabi.ee 
