Kunstiajaloo algus (0)

Kunsti algus, inimeste loominguline väljendamise viis viib välja tagasi kiviaega. 10 aasta tuhanded lahutava meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algsel arengu astmel. Tolle aja inimene ei tundnud metalle , oma tarberiistad valmistas ta puust ja luust sageli ka kivist, see pärast seda nimetatakse seda aega kiviajaks. Eristatakse kolm ajajärku vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega.
Vanema kiviaja mälestised kuuluvad ajavahemikku mis sai alguse üle 30 tuhande aasta tagasi ja ulatuvad umbes aastani 8 tuhat enne Kristuse sündi. Inimeste asupaikadest on päevavalgusele tulnud luust kivist skulptuure ja tööriistu. Nii nende hulgas on äärmiselt tugev toonitatud kehavormidega naise kujusid. Siis olid popid tugevate kehajoontega naised. Kõige populaarsemad olid maali teosed mis katavad koopa seinu. Eriti rikkaid joonestusi on leitud lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koobaste seintel on kujutatud piisonid, härjad, hobused . Imestuspärane on nende joonistamise oskus. Loomade pilte pole just maalitud niisama kunsti pärast, vaid koopad võisid olla ka paigaks, kus peeti mitmesuguseid rituaale.
Keskmine kiviaeg – inimeste asupaigad laienesid, sellest ajast on jäänud vähe kunsti mälestusi, oluline erinevus on et kalju joonistel ei ole kujutatud niivõrd loomi kuid inimesi oma toimetuste juures! Nende joonistel kujutati mehi oma vahel võitlemas naisi jalutamas lastega.
Noorem kiviaeg - noorem kiviaeg umbes 6 000 aastat enne Kristust. On leitud kiviplaatidest tehtud ruume , mis on ühest küljest avatud, tõenaoliselt on need haud ehitised, kus maeti surnud.
Pronksiaeg - Tekivad muistsed tsivilisatsioonid, mesopotaamia , Egiptus , lähis-idas, Induse orus ja Hiinas.
Egiptuse kunst - Neljandal aastatuhandel enne Kristust, tekkis Niiluse kallastale, kõrgetasemeline kunst. Millest rikkalikumad säilinud mälestused annavad selga kujutuse egiptlaste kunsti kohta. Mälestused annavad teada, mis sel ajal toimus. Selle suurepärase kunsti päritolu kohta me ei tea midagi, arvatavasti oli see põline Aafrika rahvas, kes kuulus Indu vahe mere rassi. Muistne egiptlane oli töökas, rahuarmastav, tema iseloomlik omadus oli sügavusklikus. Tema oli polütseism – kummardati mitu jumalat. Nad uskusid et pärast surma peab elama samades tingimustes nagu elas oma elu jooksul. Kõige pealt oli vaja, et matmis paik oleks kindel ja püsib. Väga palju rõhku panid nad haud ehitistele, vaaraod lasid ehitada endale püramiidid mis olid nende matmis paigaks. Need on kõige kuulsamad ehitised, et hing saaks pöörduda tagasi surnu kehasse, oli vaja seda surnukeha kõdumise eest palsameerida. Et aga laip ükskord siiski kõduneb oli soovitab asetada kuskile kindlasse kohta kuju.
Egiptuse arhitektuur – Egiptuse ehituskunsti vanemad , omapärased ehitised on vana riigi valitsejate hauakambrid ehk püramiidid. Neid on säilinud umbes sada. Suurim püramiid on 146 m kõrge ja väiksem on 66 m. Kõige väiksem püramiid on kõige hoolikamalt ehitatud. Egiptus saab vägemaks riigiks Idamaades , ta saab vägevamaks teiste vallutamistega. Tänu tihedale läbikäimisele teiste riikidega rikastub nende kunst. Ees-Aasiast, Kreeta. Elamu ja lossi arhitektuur ei tähendanud mingit tähelepanu.
Egiptuse kujutav kunst - eriti rikkalikult on säilinud egiptuse maal-, ja skulptuurimälestised ja seda ka kõige vanemast ajast. Maali kunsti õpime tundma templite ja haudade seintel. Võime tähele panna teisi iseärasusi, valitsejaid kujutatakse ikka suurematena, kui ametnikke.