PERH-i kardioloogiaosakonda satub 23. Aastane noor naine, kes on varem olnud 1. nädala kestnud kõhulahtisuse,oksendamise ja süveneva jõuetuse tõttu hospitaliseeritud nakkushaiglasse salmonelloosi kahtlusega. Nakkushaiglas leitakse rütmihäired – VES, kodade virvendusarütmia paroksüsmid. Nakkushaiglas veedetud päeva jooksul rütmihäired sagenevad, lisanduvad erutusjuhte häired, VT episoodid, mistõttu toodi ta üle kardioloogiaosakonda. Õde võtab patsiendilt anamneesi ja kontrollib elutähtsaid näitajaid. Palavikku patsiendil ei ole, varasemalt on olnud terve ning ravimeid ei tarvita. Välisreisil ei ole käinud ja kõik ülejäänud pereliikmed terved, varasemaid rütmihäired perekondlikus anamneesis pole esinenud.
( Hayward 2010) Aga, kas inimestele on vaja telefoni, arvutit, elektrit või pesumasinat? (Hayward 2010) Inimkond tuhandeid aastaid elas ilma nende asjadeta, ehk toidulisandid pole meile vaja, aga nad teevad meie elu kergemaks, mugavamaks ja lihasekasvu kiiremaks. (Hayward 2010) 3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes
( Hayward 2010) Aga, kas inimestele on vaja telefoni, arvutit, elektrit või pesumasinat? (Hayward 2010) Inimkond tuhandeid aastaid elas ilma nende asjadeta, ehk toidulisandid pole meile vaja, aga nad teevad meie elu kergemaks, mugavamaks ja lihasekasvu kiiremaks. (Hayward 2010) 3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes
Skeletilihase keemiline koostis: vesi, valgud ja ülejäänud ained. Lihase müofibrillaarvalgud, sarkoplasma valgud, mitokondrite, membraanide valgud, nukleoproteiidid. Erinevate müofibrillaarvalkude paiknemine sarkomeeris, peente ja jämedate müofilamentide valguline koostis, müosiini, aktiini, tropomüosiini, troponiini molekulide pôhimôtteline ehitus. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete - oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tôus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine
Need mõjud on hetkel siiski veel küsitavad. On vaja usaldusväärseid uurimusi tervete inimestega (eelistatult sportlastega), enne kui glutamiinilisa manustamist võib pidada nende mõjude põhjustajaks. · KREATIIN Kreatiin on tänapäeva üks populaarsemaid sportlaste poolt kasutatavaid taastumisvahendeid. Samas on kreatiin üks väheseid sporditoidulisandeid, mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Mis on kreatiin. Kreatiin on aine, mis töötatakse välja meie organismi poolt ja mille ülesandeks on varustada lihaskiude energiaga. Keemiline nimetus methylguanido- acetic acid. Kreatiin moodustub tervest reast organismis toimuvate protsesside tulemusel (lõplikult välja uurimata) sellistest aminohapetest nagu arginiin, metioniin, glütsiin
hemokroom. See toimub temp. 65oC/150oF, see on valkude denatureerumistemperatuurist kõrgem (seega hall praetükk on ülekuumutatud) Vitamiinid B-rühm, eriti B12 (tumedas linnulihas) Kasutada erinevaid lihaliike vahelduvalt. Kreatiin on tänapäeva üks populaarsemaid sportlaste poolt kasutatavaid taastumisvahendeid. Samas on kreatiin üks väheseid sporditoidulisandeid, mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60 -ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80 -ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Esinemine Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes Päevane vajadus on ca
ning eluiga võib kujuneda pikemaks. 2 Selleks, et haigusega paremini toime tulla on mõned patsiendid kogenud, et suukaudselt manustatav püridostigmiin võib mingil määral lisada lihastesse jõudu, kuid püsivat toimet sellel ravimil pole. Kahjuks puuduvad ravimi tarvitamise kohta ametlikud soovitused. Sama kehtib ka sportlaste poolt laialdaselt kasutatava kreatiini kohta. On arvamusi, et see tõstab lihasjõudlust. Kreatiin on laialdaselt leitav ka loodustoodetes, kuid kui on soov kasutada ravimit ALS-ravis, siis on mõistlik jääda apteegipreparaatide juurde. Kindlasti tuleks kreatiini tarvitavaid patsiente suunata piisavale vedelikutarbimisele normaalse neerude töö säilitamiseks. Patsiendid, kellel on bulbaarne ALS, peaksid just eriti vee tarbimist jälgima, kuna vedelikupuudus võib areneda märkamatult. Tserebraalparalüüs
Levinuimad ained mida noorsportlased võtavad on proteiin, kreatiin ja erinevad amino happed. Proteiin aitab organismil trennis ,,lõhutud" lihaseid taastada ja taastuse ajal samal ajal neid ka tugevdada. Proteiine on erinevate süsivesikute ja valgu kogustega mida suurem valgu protsent seda rohkem ja kiiremini taastab ja vähem annab massi.Samas on kreatiin mis on puhtalt mõeldud neile sportlastele kes tahavad kiirelt oma lihasmassi suurendada nt kulturistid, kes suurendavad keha normaal kreatiini koguse kahe või kolmekordseks ning pikaajalise trenniga hakkavadki lihased paisuma.Paisumise all mõtlen seda, et lihased lähevad suureks vett täis kuid jõudu ei tule niipalju juurde kui ilma kreatiinita treenides.lisaks eelpool nimetatud ainetele on veel erinevad amino happed mis annavad sportlasele energiat ja toitaineid lihastele, et need rasketele treeningutele paremini vastu paneksid.Lisaks toidu lisanditele on sportlasele tähtis ka õige toitumine
3-4 prae või keedumuna VÕI - 250g kodujuustu. Kõrvale võid võtta munale mingit sepikut-leiba ja kodujuustule samuti, või kui magusalt sööd, siis kõrvale banaani/rosinaid/õunu Kui vahe läheb enne trenni pikemaks kui 1,5h siis joo umbes 15min-30min enne trenni paar klaasi keefiri või tee valgukoks vee või piimaga ( piisab ühest kulbist valgust) Peale trenni : kohe peale trenni Variant 1 Kohe peale kangitrenni(soovitatavalt kangitrenni, sobib pm ka peale kossu) valgusheik + 5g kreatiini ( valku ~30g) + viinamarjasuhkrut 40-50g Variant 2 kohupiim 200g + suur banaan/õun 5.Söök 200-250g linnulihafileed( või kui parasjagu sealiha siis seda ) võib ka forelli või lõhet. 70-80g tatart/pruuni riisi/täisterapastat ( kuivainena loomulikult) 100-150g külmut. Juurvilju ( valmista neid kas potis vähese veega aurutades või viskad koos lihaga pannile ja kuumutad õrnal tulel) NB! trennivabadel päevadel jäta süsivesikud ära ja söö 200g juurvilju! 5
Lihashüpertroofia kujunemist mõjutab ka see, millist jõuliiki eelkõige treeningus arendatakse. Lihashüpertroofia puhul aga on nii, et on ka võimalusi, mis aitavad seda protsessi kiirendada või siis toetavad seda. Lugedes erinevaid artikleid, mis puudutavad jõutõstmist või kulturismi ning kuulates, mida räägivad sõbrad, kes ise nimetatud aladega tegelevad, siis jääb mulje nagu ei oleks ühtegi sportlast antud aladel, kes ei kasutaks mõnda pulbrit, kas siis valgupulbrit või kreatiini. Samuti on oluline dieedi jälgimine, millega on ka võimalik aidata kaasa hüpertroofia kujunemisele. Lugedes just, kuidas kulturismi Eesti meister oma vormi saavutas: ta sõi peaaegu 100 kg kohupiimalaadseid toitu, ehk valku. Toitumine mängib abistavat rolli hüpertroofia tekkeks. Kui võrrelda kulturismi ja jõutõstmist näiteks võrkpalliga, siis esimesena mainitutele on valk ja erinevad toidulisandid äärmiselt olulised.
ATP puudus ATPst sõltuvatele ensüümidele ei jätku ATP Põhjus: oksüd. Fosforül. Hüpoksia/isheemia tingimustes, mitokonrite kahjustus, glükogeeni varude langus, energia ülekande häired Tagajärjed: lihasrakku kontraktiilsus langeb, rakuturse, aeglustub fosfolipaaside süntees, väheneb valgusüntees Rakusisene energia ülekande Kreatiinkinaasi süst pidevalt ja palju energiat tarbivad aer. Lihased ja ajurakkud (palju CK, PCr, kreatiini, ATP) ATP/ADP difussioon ajutiselt (kiired glükolüüt., maksarakkud) nõuavad Kreatiinkinaasne mehhanism: mi-CK + ANT ATP matriksist + ANT -> ATP mi-CK lahedusesse mi-CK + ATP -> PCr *mis liigub tsutoplasmasse samal ajal ADP+ANT matriksisse hingamine PCr -> muofibrillideni fosforullitakse Häired: PCr sünteesi mehhanismi kahjustunud
filamendi valkude kompleksi ning täidav lihaskontraktsiooni seisukohalt valdavald sidestavad ja struktuurset rolli. Troponiin – üks regulatoorsetest valkudest, mis kujutab endast ekvimolaarset kompleksi kolmest komponendist, mis täidavad lihaskontraktsiooni regulatsioonis erinevaid funktsioone. 4. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete - oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel: 5. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained: 33 Maris Kallus KKS 2010 Lämmastikku sisaldavad – aminohapped, lämmastikalused, ATP, ADP, AMP, GTP, UTP, NAD, FAD jt koensüümid, Fosfokreatiin ja kreatiin, karonsiin ja anseriin, katnitiin,
poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus 4 soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Ööpäevas eritub uriini umbes 1.5l, millest ca 95% on vett. Rohkesti on seal lämmastikku sisaldavaid jääkaineid: uureat (15- 30g), kreatiini (1.6g), kusihapet (0.7g) ja ammooniumiooni (0.7g). Soolad erituvad enamasti ioonidena: naatriumioonina (2-5g), kaaliumioonina (1-3g), kloriidioonina (4-9g), kaltsiumioonina (0.3g), fosfaatioonidena (2.5g). Sapipigmente leidub uriini värvaines, ketoained (e. atsetoained) ilmuvad sinna nälgimisel. Valke normaalselt ei ole, küll aga pisut glükoosi (mitte üle 1,0 mmol / liitris). Vähesel määral võib leiduda uriinis veel tuhandeid teisi aineid. Urineerimishäired
Amülaas, mis toodab tärklisest suhkruid. Seda kasutatakse siirupite, puuviljamahlade, sokolaadi ja muude toiduainete valmistamisel. Proteaas, mis lõhub valke. Seda kasutatakse liha pehmendamiseks, kala nülgimiseks, loomanahalt karvade eemaldamiseks ning pesupulbrite koostisosana. Markerensüümid Markerensüümid on olulised haiguste kindlakstegemisel. Kui markerensüüm ilmub verre, on tegu vastava koe kahjustusega, kust ensüüm pärit on. Tähtsamad markerensüümid on: kreatiini kinaas (CK), laktaadi dehüdrogenaas (LDH), aspartaadi aminotransferaas (AST), alaniini aminotransferaas (ALT), aluseline fosfataas (ALP), happeline fosfataas (ACP), plasma koliini esteraas (PChE). vm - maksimaalne substraadi kontsentratsioon reaktsiooni kiiruses. Km- michaelise konstant (mol/l) G- gibsi vabaenergia Reaktsiooni kiirust saab muuta: substraadi kontsentratsiooniga, ensüümi kontsentratsiooniga, temperatuuriga Allosteeriline ensüüm-
avalduma peale 50 eluaastat. Nasitel varem. parandamine. Alustada rahulikult. Esusammude märkamiseks treeningpäeviku piidamine. Päevane toiduga saadav energiakulu ei tohi olla alla 1200 - keha vee hulga määramine – mida suurem rasvkoe osa, kcal. seda vähem vett Mitte muuta toitumisharjumusi, vaid vähendada ainult - kreatiini ekretsioon uriiniga toidu kogust, rasvades, SV ja valkude vahekorda ei soovitata muuta. Kaliibermeetodi puudused: Neg energiabilanss peaks olema u 500-1000 kcal päevas. - suured erinevused mõõtmiste tulemustes sõltuvalt mõõtjast Max lubatud kaalukadu nädalas 1 kg. - rasvkoe ja lihaskoe vahe ei ole alati hästi palpeeritav 12
Reaktiivsete hapnikuühendite hulga ülemäärane suurenemine on aga ohtlik ja põhjustab oksüdatiivset stressi. 12. Selgitage antioksüdandi mõistet ja nimetage vähemalt kolm vitamiini, mis toimivad organismis antioksüdandina. - Agressiivsete hapnikuühendite kahjulikku mõju aitavad kontrolli all hoida ühendid, mida nimetatakse antioksüdantideks. Eksogeensete antioksüdantide hulka kuuluvad vitamiinid C, A ja E. 13. Selgitage lühidalt, kuidas võib lihasespetsiifiliste ensüümide kreatiini kinaasi ja laktaadi dehüdrogenaasi aktiivsuse muutus veres olla seotud oksüdatiivsest stressist tingitud kahjustustega lihaskoes. - Lihaste oksüdatiivseid kahjustusi saab kaudselt hinnata lihasespetsiifiliste ensüümide kreatiini kinaasi (CK) ja laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) aktiivsuse muutuste alusel vereplasmas. Nende ensüü- mide aktiivsuse väga ulatuslik ja pikaajaline suurenemine sportlase veres võib aga peegeldada oksüdatiivsest stressist tingitud tõsiseid lihasekahjustusi. 14
lühike ureetra-anus’e vahemaa. 8. Millal võib patsiendil kahtlustada neerupuudulikkust? Oliguurilises faasis on peamiseks probleemiks vedeliku, elektrolüütide ja ainevahetusproduktide kuhjumine. Sümptomid: nõrkus, väsimus, jõuetus, iiveldus hommikuti ja oksendamine, uriinihulga vähenemine, kahvatu nahk, sügelemine, jalgade ja laugude turse, valu rindkeres, krambid, söögiisu langus, kehvveresus, jääkainete - kreatiini ja kusiaine- suurenemine veres, kopsudes koguneb vedelik - hingamine muutub sügavaks ja kiireks, hüpertoonia. 9. Millised ravimid on nefrotoksilised? NSAID, AKE-inhibiitorid, diureetikumid, aminoglükosiidid, vankomütsiin, tsüklsporiin, amfoteritsiin B, metformiin, statiinid.
· Kreatiinfosfaatne · Piimhapet tootev glükolüüs Aeroobne kasutab hapnikku (O2) Anaeroobne ATP taastoomine (1) · Kreatiinfosfaatne süsteem: ,,Halb": · Suudab energiat (s.t. ATP'd) toota ca 10 sekundit Hea: · Ei vaja midagi lisaks ega tooda midagi kahjulikku · Toimib nii: Kreatiin-Fosfaat loovutab energiarikka Fosfaadi (Pi) See liidetakse ADP + = ATP Vabaneb Kreatiin · Toidulisandina kreatiini kasutamise mõte on selle varusid rakus suurendada, et toetada max pingutust Protsessi asukoht raku plasmas Anaeroobne ATP taastoomine (2) · Glükolüüsi (glükoosi lagundamise) süsteem: ,,Halb": · Suudab energiat toota ca 3-4 minutit · Toodab piimhapet (laktaati) · Kasutab ainult glükoosi (ja glükogeeni) · Kulutab väga palju süsivesikuid (18 X rohkem kui aeroobne mehhanism), ühest glükoosi molekulist
Luude haigused · kasvajad (+) 3+ (+) · luumurrud (+) 2+ Akuutne pankreatiin 3+ 3+ Pensoolemulgustus 3+ 3+ Kreatiini kinaas (CK) Roll on energiarikka kreatiinfosfaadi sõntees ja kasutamine lihastööks. On suures hulgas skeleti- ja südamelihastes. Koerakkude kahjustusel tõuseb CK sisaldus veres on lihaskoekahjustuste markerensüüm. · On koespetsiifilised isovormid. Koosneb kahest subphikust, B (brain) ja M (muscle). On heteropolümeerne isoensüüm erinevate sübühikute kombinatsioonidest kujunevad kolm isoensüümi: CK-BB (esineb ajukoes, CK1)
peaks seda Eestis tegema. Energiajoogi nime uskuda ei tohiks, kuna selle joomisest just eriti energiat ei saa. Kõige rohkem annab seal energiat süsivesikud. Süsivesikute kogus on võrreldes karastusjoogiga sama, kuigi on müügil suhkruvabad energiajoogid, kus suhkur on asendatud kunstlike magusainetega, siis on energiajookide energiasisaldus nullilähedane. Kaasa aitavad energiajoogi toimeained, millest tuntuim on kofeiin, tavaliselt sisaldavad need ka tauriini, glükuronolaktooni, kreatiini, hõlmikpuuekstrakti (ehk ginkgoekstrakti), zensenniekstrakti ja piimohakaekstrakti ja vitamiine, mis kuuluvad B-gruppi. (Pitsi, 2012) 1.1 Kofeiin Energiajook sisaldab üsnagi palju kofeiini, umbes veerandis liitris energiajoogis on kohvitassi jagu kofeiini. Kuna energiajooki juuakse tavaliselt ilma söögita ja üsna kiiresti, põhjustab see kofeiini kiire imendumise organismi. Kofeiin tõstab vererõhku, suurendab
arginaas- (arginase- ARG)- uriini tsükli viimane ensüüm, sisaldab mangaani. Selle ensüümi katalüüsitud reaktsioon: arginiin+ H2O ornitiin + uurea aluseline fosfataas- (Alkaline Phospahatase) ALP või AP (SAP- seerumi aluseline fosfataas) on kasutatud maksakahjustuse näitajana juba 1920ndatest. Hüdrolüüsib mitmeid fosfaadi estreid. AP on glükoproteiin. Võib leiduda eelkõige maksas, soolestikus, neerudes, luudes. kreatiini kinaas- (creatine kinase- CK) katalüüsib pöörduvat kreatiini fosforüülimist, et moodustada kreatiini fosfaate. bilirubiin- omab suhteliselt väikest diagnostilist tähtsust. Kõrge bilirubiini tase veres võib viia kolaltõveni. sorbitooldehüdrogenaas- (sorbitol dehydrogenase- SDH) pöörduvalt oksüdeerib p-sorbitooli n-fruktoosiks koos kofaktor NAD'ga (nikotiinamiid adeniin dinukleotiid). Hobuse ja veise seerum kaotab 25% SDH aktiivsusest külmutamisel. glutamaatdehüdrogenaas- (glutamate dehydrogenase-GDH) NAD on kofaktioriks
· inhibiitoranalüüs. · Ensüümkatalüüsi teooriad. · Ensüümide spetsiifilisust ja katalüütilist aktiivsust määravad tegurid. · Ensüümide regulatsioon ja multiensüümsed kompleksid metabolismis: regulatsiooni erinevad tasemed - allosteerika, kofaktorid, post-translatoorne modifitseerimine. · Ensüümide biomeditsiinilised rakendused paljud ensüümid on higuste markeriteks nt. kreatiini kinaas. Ravimid kui ensüümide inhibiitorid: · Mõned antibiootikumid on pöördumatud inhibiitorid. Näiteks penitsilliin, mis on inhibiitoriks bakteri membraani terviklikkust tagavale transpeptidaasile. · Seostuvad kovalentselt · Väga reaktiivsed ja võivad seostuda ka mitte-märklaud rakkudega · Osad AB on pöörduvad inhibiitorid. Näiteks sulfaniilamiid, mis inhibeerib foolhappe sünteesi. Foolhape on vajalik mõningate mikroobide kasvuks
Energiajoogid sisaldavad küllalt palju kofeiini. Üks toos (250 ml) energiajooki sisaldab tavaliselt umbes sama palju kofeiini kui tass kohvi (80-90mg). Erinevast kohvist, mida juuakse tavaliselt aeglaselt ja söögikorra lõpus või koos hommikusöögi või einega, juuakse energiajooke eraldi ja väga kiiresti. See soodustab kofeiini kiiret imendumist organismi. Lisaks kofeiinile võivad energiajoogid sisaldada ka tauriini, inositooli, karnitiini, kreatiini, glükuroonlaktooni, maltodekstriini, ginkgo-, ginsengi- ja piimahakaekstrakte ning B-rühma vitamiine. ENERGIAJOOKIDE TOIME Energiajookidele omistatakse mitmeid positiivseid omandusi, kuid kahjuks on nende toime kohta vähe usaldusväärseid andmeid. Arvatakse, et energiajoogid: · Kiirendavad ainevahetust · Soodustavad eelisjärjekorras rasva kasutamist energiaallikana ja säästavad glükogeenivarusid
kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid Ensüümid - * Kreatiini kinaas CK * Anaeroobsed ensüümid * Aeroobsed ensüümid Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan Vitamiinid - * C-vit * B-grupi vitamiinid * E-vit * D-vit * A-vit jt. Biokeemise kontrolliga saab kontrollida: 1.tervislikku seisundit, 2. organismi metaboolset reaktsiooni kehalisele koormusele (üksikule keh koormusele või ühele treeningule, organismi treenituse/ ületreeningu hindam, taastuskiiruse hindam). 1
uuringutest. Samuti koostada ankeetküsitlus, millega selgitatakse välja 6-12. klassi õpilaste energiajookide tarbimisharjumused ning nende teadlikkus energajookide mõjust kehale ja terviseriskidest. Tulemusi võrreldakse omavahel. 1 ENERGIAJOOGID Energiajook on tinglik nimetus nendele karastusjookidele, mis tavaliselt sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, kofeiini ja teisi toimeaineid. Lisaks kofeiinile võib energiajook sisaldada ka tauriini, kreatiini, glükuronolaktooni, hõlmikpuu- (ehk ginkgo-), zensenniekstrakti ning B-rühma vitamiine. Ühtset kokkulepitud definitsiooni energiajookidele ei ole (Pitsi 2014). 1.1 Koostisained Enamikele energiajookidele on lisatud suhkruid, mis muudab tootest saadava toiduenergia samaväärseks nt apelsinimahlale, tavalisele karastusjoogile jne. Nii võibki pidada energiajoogi nimetust petlikuks, sest energiajook ei anna lisaenergiat, vaid seal sisalduv kofeiin ja teised
valmimisele, ning Keila kooli 6a, 9b, 11a klasside õpilasi, kes leidsid aega küsitlusele vastamiseks. 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS. Energiajookidele omistatakse võimet parandada vaimset ja füüsilist võimekust. Tavalistest karastusjookidest erinevad nad selle poolest, et sisaldavad mitmeid ergutava toimega koostisosi. Energiajook sisaldab tavaliselt süsivesikuid, B-rühma vitamiine, kofeiini ja teisi toimeaineid, sealhulgas tauriini, kreatiini, glükoronolaktooni, hõlmikpuu- (ehk ginkgo), zensenni ja piimohakaekstrakti. Lisaks võivad joogi koostisesse kuuluda guaraana ja maltodekstriin. Energiajoogi nimetust võib pidada petlikuks, sest see ei anna organismile olulisel määral lisaenergiat. Küll aga aitab see efektiivsemalt kasutada organismis olemasolevaid energiavarusid. Seega on energiajoogid vitamiine, suhkrut, kesknärvisüsteemi stimulaatoreid ja teisi komponente sisaldavad joogid, millel on
Mürgistuse kutsub esile 0,4mg Hg Surmavaks annuseks (DL) on 0,15-0,3g ehk 150-300mg Hg Kõik allikad kinnitavad ühest suust orgaanilised elavhõbeda-ühendid on mürgisemad! Näiteks metüülelavhõbeda surmav doos on 10-9g ehk siis miljoneid kordi mürgisem, kui metalliline elavhõbe. Bioloogiline monitooring ehk analüüside normid: surmav elavhõbeda annus veres (N< 2 mg / 100ml) ja uriinis (N< 5 mg / g kreatiini kohta). 5.6.5 Piirnormid töökeskkonnale Töökeskkonna õhus on lubatud: alküülelavhõbedat kuni 0.01 mg/m3 kohta; elavhõbeda aurusid kuni 0,03 mg/m3 kohta teisi elavhõbeda ühendeid kuni 0,03 mg/m3 kohta 5.6.6 Kelatsioon ehk raskemetallide eemaldamine organismist Kelatsiooniks nimetatakse keha raskemetallidest puhastamist, milleks kasutatakse spetsiaalseid kelaatoraineid DMPS, DMSA, EDTA. Kelatsioon on alati seotud
suurenemisega see on endeemiline struuma. Struumat täheldatakse joodivaesetes piirkondades (mägirajoonid). Raviks kasutatakse joodi. Ennetamise eesmärgil lisatakse veele ja toiduainetele joodi. Kilpnäärme hüperfunktsioon (hüpertüreoos) väljendub Basedow`tõvena, mille põhilised kliinilised sümptomid on kõhnumine, käte värisemine, punnsilmsus, südametegevuse ja psüühika häired. Haigel on tõusnud põhiainevahetus, uriiniga eritub eritub palju lämmastikku (kreatiini). Raviks pärsitakse hormooni hormooni produktsiooni joodi blokeerimisega. Mõnikord eemaldatakse operatiivseltosa näärmest. KÕRVALKILPNÄÄRME HORMOONID Parathormoon PTH Kaltsitoniin NEERUPEALSETE HORMOONID Neerupealsetel eristatkse säsi ja koort ning kummaski toodetakse hormoone. S ä s i o l l u s e hormoonid adrenaliin / epinefriin ja noradrenaliin / norepinefriin, mis tekivad türosiinist.
Valkude ainevahetus: üldiseloomustus, valkude tähtsus toitumisel. Organimis lämmastikubilanss. Funktsionaalsete mehhanismide ja regulatoorsete süsteemide materjaalseks aluseks on struktuursed valgud, ensüümid ja spetsiifilised kompleksühendid (müosiin, hemoglobiin, tsütokroomid), lipoproteiidid ja nukleiinhapped. Valkude koostisesse kuuluvad aminohapped võivad olla süsivesikute ja lipiidide sünteesi lähteaineteks, neist moodustub bioaktiivseid metaboliite (kilpnäärme hormoone, kreatiini) ning neist sünteesitakse nukleotiidide ja fosfolipiidide lämmastikalused. Loomorganismis toimub pidevalt kudede ehitusaine põhikomponentide valkude süntees ja lagunemine. Valkude moodustamiseks vajab organism ehitusainet aminohappeid, mille teesimise võime piirdub ainult osaga neist. Valgud kui lämmastikku sisaldavad ühendid moodustavad organismi ehitusaine asendamatute põhikomponentide rühma. Organismi normaalse talitluse ja maksimaalse jõudluse
Täiesti puhkavas lihases on peamiseks energiaallikaks rasvhapped, söömisjärgselt glc ülejääk talletatakse glükogeeniks (piiratud varu). Töötavas glükoos, RH on sekundaarsed. Aktiivse lihastöö käigus kasutatakse ka glükogeeni. Nälgimisel saavad energiaallikates ketokehad ja valgud. Tunduvalt rohkem energiat saab rasvhapete oksüdatsioonist kui glükoosi lõhustamisest, kuid see on ka aeglasem. Kui rakus ei ole vaja palju ATP-d, siis talletatakse see kreatiini kinaasiga fosfokreatiinina. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 15 Kui toimub järsk intensiivne lihastöö, siis kiiresti saadakse ATP-d fosfokreatiinist, kuid lühiajaline varu. Toimub ka anaeroobsis. Lihaskude on võimeline glükolüüsi anaeroobsis lõhustama energia saamise eesmärgil. ATP on vajalik müosiini ja aktiini seose katkestamiseks ATP-st saadav energia on vajalik Ca+2 eemaldamiseks sarkoplasmast → kontraktsiooni
ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi kohta molekuli kohta, tekib molekuli kohta, tekib · Kestab 15 sekundit piimhape CO2 ja H2O · Kestab 30-60s · Kestab tunde Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse
ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi kohta molekuli kohta, tekib molekuli kohta, tekib · Kestab 15 sekundit piimhape CO2 ja H2O · Kestab 30-60s · Kestab tunde Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse
Väsimus: füüsiline ja psüühiline, sünaptiline. (loeng, lk 43) Füüsiline: lokaalne (vähem kui 1/3), regionaalne (1/3-2/3 lihasmassist), globaalne (enam kui 2/3). Sünaptiline - esineb neuromuskulaarses ühenduses atsetüülkoliini puudumisel. Energia allikad: ATP on lihaste kontraktsiooni jaoks vahetu energiakandja, mida saadakse kolmest allikast: – Kreatiin-fosfaat Puhkeolekus säilitab energiat ATP sünteesi tarbeks Kreatiini fosfaat + ADP → kreatiin + ATP Energia ülekanne kui fosfaat grupp liigub KP ADP-le – seda reaktsiooni katalüüsib ensüüm kreatiin kinaas Olemasolev ATP and KP võimaldavad maksimaalset lihaspingutust 10 sekundi vältel – Anaeroobne hingamine Toimub hapniku puudumisel ja glükoosi lammutamisel saadakse ATP ja piimhape Kui lihase kontraktiilne aktiivsus jõuab 70% maksimumist:
Tegelik valgendus toimub valgeduseni 85%, millest piisab. Kõrgema valgeduse saavutamisel kaasneb sellega tselluloosi enda destruktsioon, mis ei ole soovitatav. Oksüdeerunud tselluloos ei ole aluselises keskkonnas (lahuses) püsiv, ta depolümeriseerub ja kaotab oma tugevuse. Pleegitatakse peamiselt puuvilla ja lina; villa pleegitamisega peab olema ettevaatlik, sest vill laguneb oksüdeerijate toimel. Pealegi on enamik värvaineid sügaval villakiu sees ja sinna pleegitajad ilma kreatiini struktuuri lõhkumata ei pääse, ei suuda tungida nii sügavale kiu sisse. Ka tsellulooskiu pleegitamisel tuleb väga täpselt tingimustest kinni pidada (jälgida tuleb temperatuuri, aega, pH-d, reagendi kontsentratsiooni), et tabada moment, kus värvained on peaaegu lagunenud, tselluloos aga pole veel lagunema hakanud. Kõikidele pingutustele vaatamata ei õnnestu tsellulooskiudu päris valgeks saada, neile kipub jääma kollakas värvitoon. Selle vastu kasutati varem
kreatiinfosfaadi (CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest, aminohapped valkude katabolismist. O ei kasutata O ei kasutata O kasutatakse 1ATP kreatiini molekuli 2ATP-d glükoosi molekuli 36ATP-d glükoosi molekuli kohta kohta, tekib piimhape kohta, tekib CO ja HO kestab 15sek kestab 30-60sek kestab tunde ·Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akummuleerunud hapniku
veesisaldust; *reguleerivad vere mineraalainete kontsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu, seega organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni; *sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid (hipuurhape); *moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele (reniin). Uriini tekke mehhanism neerudes. Neerud eritavad ööpäevas ~1,5 l uriini, mis sisaldab: 25-30 g kusiainet (valkude katabolismi lõpp-produkt), 25-30 g anorgaanilisi sooli, kusihapet, kreatiini (lihasvalkude laguprodukt) t aineid. Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem,kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini tekkimist võib jagada kahte etappi: I faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakeste kapillaaridest esmasuriin
ja leelise tasakaalu, seega organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni; *sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid (hipuurhape); *moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele (reniin). · Uriini tekke mehhanism neerudes. Neerud eritavad ööpäevas ~1,5 l uriini, mis sisaldab:25-30 g kusiainet (valkude katobolismi lõpp- produkt), 25-30 g anorgaanilisi sooli, kusihapet, kreatiini (lihasvalkude laguprodukt) jt aineid. Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini tekkimist võib jagada kahte eteppi: I faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakeste kapillaaridest esmasuriin
Glükolüütili- Glükogeen, Kuni 15 Vere laktaadi 1015 sek 4080 sek ne e laktaatne glükoos min kontsentratsioon Kreatiini Anaeroobne ATP, KP Koheselt 37 sek 1520 sek kontsentratsioon alaktaatne veres Kindlasti peaks meeles pidama, et konkreetsete sportlike pingutuste ajal toimivad kõik energiatootmise protsessid, erinev on vaid nende osakaal. Nii on näiteks 100 m jooksudistantsi maksimaalse kiirusega läbimisel energiatootmises ülekaalus
annaabi.ee 
