50-450 pKr valmistamine karjakasvatus lõuna-Eestis tarandkalmed *käsitöö areng üksiktaluline asustus (ristkülik) *kaubandus *põletamine KESKMINE *ribapõllud, *künnipõllundus, *kraaviga linnuste *tarandkalmed RAUAAEG kaheväljasüsteem karjakasvatus rajamine *kääpad 450-800 pKr *hõbeaarded *käsitöö *külade kujunemine VIIKINGIAEG *kaubandus *sõjakäigud Eestisse 800-1050 pKr
kokkusurumise teel ning rajada uus välikäimla. Tualetid välilaagris - On olemas suur hulk erinevaid välitingimustes kasutatavaid käimlaid ja pissuaare. - Need kõik võib jagada kahte liiki: a) maa sisse kaevatud käimlas toimub roojamine otse auku, mille saab kohe mullaga katta. b) mahuti või ämbri tüüpi käimlas tuleb kasutada mahuteid, see aga soodustab nakatumisohtu Maa sisse kaevatud käimlad - Maa sisse kaevatud käimlate hulka kuuluvad madala ja sügava kraaviga käimlad ning auguga käimlad. - Neis kolme liiki käimlates ei ole väljaheidete hilisem käitlemine ega mahutite kõrvaldamine vajalik. - Kõikide käimlate puhul tuleks arvesse võtta järgmist: a) Asukoht: - laagrist allatuult - ei tohi saastada veevarusid ega toitu. Käimla kasutamise tagamiseks peab elu-/söögikohast olema sellele küllalt hea juurdepääs. b) Kärbeste tõrje: - toidule sattudes kärbsed levitavad haigusi - tuleb takistada nende juurdepääsu jäätmetele.
Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine ja ainult kõige otsustavamal hetkel astus hulka kolmas rivijoon. Peale nende oli leegionides veel mitut liiki käsitöölisi ja toiduvalmistajaid. Sõjaväes valitses vali kord, et virgutada sõjamehi käsu täitmisele. Oli harilik nähtus, et isegi kõige väiksemale eksimusele järgnes karistus. Tegevas sõjaväes, kui lahingut polnud ette näha, ehitasid roomlased endile korrapärase leeri, mis oli kaitstud valli ja kraaviga. Niisuguses kindlustatud leeris oli sõjavägi hästi kaitstud vaenlase ootamatu kallaletungimise vastu. Kindlasti tulebki roomlaste suur vallutuste edu sellest , et neil oli hästi organiseeritud ning suurepäraselt relvastatud sõjavägi ning kindlasti ka selle, et leegion rivistus kolmele lahingujoonele ning kolmandale joonele jäeti kõige tugevamad ning kogenenumad sõdalased.
Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Linnused kerkivad Keskmise rauaaja alguses hakati Eesti alal ehitama linnuseid. Sel ajal rajatud linnused püsisid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni. Linnuste juures paiknes peaaegu alati ka asula. Eriaegsed Eesti linnused võib väliste tunnuste põhjal jagada nelja peamisse tüüpi: 1) kolmest küljest looduslikult kaitstud neemiklinnused, kus linnus on valli ja kraaviga eraldatud ülejäänud neemikust; 2) looduslikult kahelt poolt kaitstud niinimetatud Kalevipoja sängid, kus enamasti seljakul või voorel paiknev linnus on eraldatud ülejäänud mäest linnuse otstes paikneva valli või kraaviga; 3) omaette kõrgendikul paiknevad linnused; 4) tervenisti valliga ümbritsetud ringvall-linnused Keskmisel rauaajal ja viikingiajal kasutatud linnused on peaaegu kõik eri tüüpi neemiklinnused või nn Kalevipoja sängid. On ka üksikuid omaette kõrgendikul
KUNSTIAJALUGU 13.keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. LINNUSED JA LINNAKINDLUSTUSED 3 linnuse põhitüüpi: 1. Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2. Tornlinnus sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn) 3. Kastell linnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus.
Mari ja Juss said ka lapsi esimene neist olid poiss, keda oli ka pererahvas tahtnud, kuid saadi tüdruk. Lõpuks kui Krõõt sünnitas poja sai tema elu otsa. Mari hakkas võõrast last imetama ja tänu sellel et ta oli peremehe majas mitte saunas oma mehe juures, poos Juss end lõpuks üles. Mari kurvastuseks maeti Juss surnuaia taha ja ka kirikukelli ei lastud kõlada. Marist sai Andrese uus kaasa. Andresel ja Peaurul oli ka algusest saadik suur tegemine kraaviga, millele Peauru armastas tamme ette ehitada uputades nii Andrese põlde. Kogu külas aga tuli vahepeal leina aeg, kuna lapsed hakkasid surema. Algselt surid kõikjalt mujalt lapsed peale Vargamäe pere, kuid siiski surid ka Jussi ja Mari kaks last. Niisiis kasvatas Mari üles Krõõda ja Andrese ja enese ja Andrese lapsi, kuid Jussi omi polnud enam ühtegi. Lapsed kasvasid kiirelt ja Mari armastas kõiki ühepalju, kuigi süda nuttis endiselt Jussi taga. Varsti
tülitsemie naabrite vahel. Andres ja Pearu olid väga sagedased kohtu külastajad ning mindi sinna ikka selleks et jälla näidata, mida teine naaber valesti on teinud. Andres luges piiblit, uskus jumalat ning toetus alati tõele, kuid Pearu moonutatud tõed kippusid ikka paremad olema. Vahel harva saabus ka rahu Eespere ja Tagapere vahele, kuid see ei kestnud kunagi kaua. Andrese ja Pearu ühiselt kaevatud kraav on üks suuremaid tüli allikaid ning probleemid selle sama kraaviga kestavad kuni lõpuni välja. Kuid samas toimub ka pidustusi, kus naabrid saavad omavahel hästi läbi. Eriti heas tujus on Pearu siis kui ta on purjus ning kiidab Krõõda peent häält, millega Krõõt oli põrsaid koju kutsunud. Vargamäe Ees- ja Tagapere on sunnitud koos eksisteerima ning üksteise proovilepanek ei lõppe kunagi. Elu Vargamäel muutus, kui sinna saabus Mari. Temaga tuli kaasa ka tükike rõõmu. Mari oli
1 korrus: majapidamisruumid, 2 korrus: söömine, magamine, kirik, koosolekud, kindluspealiku ruum, 3 korrus: kaitsekorrus. Diele- koda (seal oli lahtise koldega mantelkorsten) Dornse- kojatagune, kaminaga köetav ruum Kastell-linnus nelinurkse müüriga piiratud ala Tornlinnus- sobis väiksemale kaitsemeeskonnale. Ajastule iseloomulikult oli soodsaim rünnata ülevalt alla ja kivist torni sai edukalt kaitsta. Ehitati tihti ümber kaitsekraave. Tornikujuline Neemiklinnus- müüri ja kraaviga eraldatud osa mäest; müür ehitati piki mäeharja, mis kulgeb enamasti korrpäratult looklevana Etikukivi- asetsesid tihti väljas trepi kõrval, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, sümboolset teksti või kujutist. Mõned võisid olla dekoreeritud majasisesel ukseaval
vormid Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. "Kalevipoeg kullakoti ja piigadega" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Maastik kraaviga" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kristjan Raua Majamuuseum Click to edit Master text styles Second level Third level
ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama? Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis.
Kuna nii on odavam ja mõlemad osapooled saavad kasu. Kuid kas see siiski oli hea mõte? Esimene kes nägi, et sellest üritusest midagi head tulla ei saa oli Sauna Madis, kes soovitas kohe Andresel see plaan katki jätta ja kinnitas, et see kraav läheb kallimaks maksma, kui peremees arvatagi oskab. Pearu muidugi oli sellest mõttest kuuldes väga rõõmus see oli talle ju hea võimalus naabrile näidata, mida suudab ja oskab Pearu. Esimene tüli kraaviga tekkis, siis kui oli aeg pidulikult vastvalminud kraavil tamm eest ära lüüa ja imetleda kuidas sealt kraavi mööda vesi jõkke jookseb. Nii Andres kui Pearu jäid sellest ilma, kuna tamm oli enne neid ära lõhutud. Madis süüdistas selles kohe algul Pearut, kuid Andres ei suutnud sedasi üleaedsest mõelda. Siis veel ei suutnud Andres sedasi mõelda, sest ta oli Vargamäel vähe aega elanud, kuid kui see sündmus oleks juhtunud paar aastat hiljem oleks Andres seda uskunud. Tegelik tammi
Tartu kõige vääruslikum ehitis oli Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika, mis on ainulaadne Põhja-Euroopas. Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo vallas Nõos. Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna. Linnused saab eraldada kolme põhitüüpi: 1)neemiklinnus- Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne,
(NB! Just talude juurde, mitte inimeste juurde talusid pärandati edasi). Mis iseloomustab siis muinasaegset maakasutust? Maaomand, ka kogukondade vahel, ei olnud kindlalt piiritletud. Metsavöönd oli kahe kogukonna maa piiritleja seda nimetatakse vööndipiirideks. 13-14.sajandil üksikud piirimuudatused läänistatud maade osas. 14.sajandist hakati lisama piirikirjeldusi tee ja punkti ja kraaviga, kus vaidlused olid, läänimaade kokkupuutekohad. Rootsi aeg tõi kaasa vajaduse korrastada maasuhteid. Palju tühjaks jäänud maid ja segaduses valdussuhetes. Mõisavõrgu väljakujunemine tingis vajaduse mõisate vaheliste piiride määratlemiseks, kusjuures ühe mõisa külade vahel võis olla piir hajus. Algas mõisate maavalduse kaardistamine. Vaidluskohtades koostati täpseid piirikaarte, millega märgiti lineaarne piir koos
ja kõrgeteks basiilikateks. Üldiselt on ehitiste ilme lihtne, kaine, enesekindel ning mujal Euroopas hilisgootikale omane vormirikkus ja peenutsemine siin ei levinud. Teine tähtis osa keskaegsest arhitektuuripärandist on militaarsed ehitised. Neid hakkasid vallutajad Eestis püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: Äralõikelinnus e. neemiklinnus- ehitati müür piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast küngastikust. Müür kulges enamasti korrapäratult looklevana. Sellised linnused paiknesid näiteks Otepääl ja Lihulas. Tornlinnused olid suured kivist tornid, mis sobisid rohkem väiksematele kaitsemeeskondadele. 13. sajandil ehitati sellisena Paide linnus ja 16. sajandil Kiiu torn. Kastell-linnus oli korrapärase nelinurkse müüriga piiratud ala. Taoline oli näiteks esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 14
Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama. Nõnda naabrid omavahel võistlesid. Pearu tegi puuviljaaia, mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama. See oli juba ainuüksi Andrese kraav. Pearule hakkas meeldima Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus. Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt. Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi. Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata. Kevad. Pearu saatis oma sulaseid Eespere töödele appi. Ehitati uusi kambreid. Pearul olid pojad Joosep ja Karla. Juss oli tüdinenud töödest. Mari ja ka teised naersid ta välimuse üle
· Budistlikud kloostrid, templid, pagoodid, keiserlikud paleed, shintoistlikud pühamud koos toriidega. · 11.saj tatami mõõtudel (90*180cm) baseeruv kergseintega moodulelamu. · Honsku saarele ehitatakse uus pühamu iga 20 aasta järel. MIYAJIMA SAARE HSUKUSHIMAJINJA TORII NINTOKO KOFUNI HAUD OSAKAS 4.saj Suuruselt maailma kolmas haudehitis 486*300*35m Lukuaugukujuline mägi ümbritsetud 3 sügava kraaviga VALGE HAIGRU KINDLUS ehk HIMGI KINDLUS 1346a (1601-1610a) Ehitus algas 1346 Kasutatakse ära loodusliku mäge 1601-1610 ehitati seda ümber Laskeavad, kraavide süsteem, kõrge müür Pole iial vallutatud (ilmselt ainukesena maailmas) Kaldne kividest alusmüür on kaitse maavärinate eest. SHINDENI STIILIS ELAMU · Tatami mõõtudel põhinev moodulelamu · Tube eraldavad lükandpaneelid · Välisseinad riisipaberiga laetud võrepaneelid
naljatleva käitumisega ja sünge iseloomuga. pahatihti halbade kavatsustega. Samas ei haakunud välimus tema suurustava iseloomuga. Andresest ja Pearust saavad kohe vaenlased, sest Pearu ei kannata, et keegi võiks temast parem olla, kuigi Andres on Pearust mitu korda tugevam. Esimene tüli, mis Andrese ja Pearu vahel tekib, on seoses kraaviga, mida Andres Pearu maale tahab kaevata, et vesi kraavi voolaks ja maa kuivemaks ning viljakamaks muutuks. Vaidluste tulemusena kaevatakse kraav Pearu soovil ainult viimase maa peale. Naabrid tülitsevad veel laenatud regede, teineteise akende all kükitavate koerte, loomade, sulaste ja palju muu pärast. Üks oluline sündmus teoses on see, et Pearu otsustab naabri aia ära lõhkuda, et sead pääseksid tema maa peale jooksma, ja seda ainult selle pärast, et oleks, mille pärast tülitseda
9. Rahutud aastasajad Eestis a) Linnuste rajamine: · ehituslikud iseärasused järskude nõlvadega küngas, kaitsmata küljele kinstlik vall, palkidest kaitseseinad, vallikraav. · linnusetüübid (tabel) mägilinnus (üksik igast küljest looduslikult kaitstud küngas; otepää), neemiklinnus (mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal; rõuge), kalevipoja säng (ida-eesti voortel külgedel looduslikud nõlvad, otstel vallid kraaviga; alatskivi), ringvall-linnus (lääne-eesti tasasel maal kunstliku valliga; valjala, varbola) b) Põlluharimine esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks, tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. Põldu künti raudotsaga puuadraga. Kaheväljasüsteem põllumaa & kesa karjamaana + sõnnik väetiseks.
MUINASAEG Neemiklinnused (Lõhavere linnamägi) Nn Kalevipoja säng Peamiselt Põhja- Tartumaa vooremaastikus, ovaalse kujuga linnused. Nimetus tuleneb sellest, et kõrgendiku otsas on kõrgemad. Linnuste ehitamiseks on kasutatud osa pikemast mäeseljandikust või mõnd väiksemat küngast, mille kahel küljel on looduslik kaitse (soo, veekogu). Pikemast mäeseljandikust eraldati kindlustatav osa kraaviga Omaette kõrgendikul linnused Valliga ümbritsetud nn ringvall-linnused Suhteliselt tasastel aladel, kaitserajatisteks kuhjati linnuseala ümber pinnasest vall, millel tõenäoliselt oli puust kaitserajatis. Tänapäeval vallid üsna madalad VIIKINGIAEG 800-1050 pKr Viikingite so Norra, Rootsi ja Taani aladel elavate skandinaavlaste mõju laienes: 1) Röövretked Briti saartele ja Lääne-Euroopasse
Loomulikult on kogujakraavidel ka oma vahetu kuivendav toime. Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale väljastpoolt pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamine ning selle edasijuhtimine põhivõrku või otse suublasse. Piirdevõrgu moodustavad piirdekraavid ja piirdedreenid. Viimaseid kasutatakse põllumajandusmaade drenaazkuivenduse korral ning suhteliselt erandlikult - kui tegemist on valdavalt põhjavee juurdevooluga ja põldu ei soovita kraaviga tükeldada. Metsamaadel saab juttu olla vaid piirdekraavidest. Kuivendussüsteemis võib puududa üks või mitu ülalnimetatud elementidest, sest sõltuvalt kohalikest oludest võib detailkuivenduskraave vahetult juhtida suublasse ja vahepealseid elemente polegi vaja.Olenevalt detailvõrgu paigutusest tehakse vahet laus- ja valikkuivenduse vahel. Lauskuivenduse korral paiknevad kuivendajad kogu kuivendataval maa-alal korrapäraselt, kindlate vahekaugustega
Linnamüüride vahel elasid linnakodanike seisuses olevad kaupmehed ja käsitöölised. Vaesemad inimesed elasid väljaspool linnamüüre, eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mille ääres asetses tavaliselt ka tähtsaim ühiskondlik hoone - raekoda. Turg oli nii kaubanduskeskus kui ka ühiskondliku elu sõlmpunkt.Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Eestis olid orduajal müüri ja kraaviga ümbritsetud näiteks Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad - agulid, kus elas lihtrahvas. 14. sajandiks oli Eesti alal kokku üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu (hiljem lihtsalt Pärnu), Viljandi, Rakvere, Haapsalu ja Paide. Eriti jõukad olid Eesti linnadest Tallinn ja Tartu. Algul valmistati kõik majapidamises vajaminev-tööriistad, riided jne.-ise. Elu aga läks edasi
· Palkidest kaitseseinad. · Vallikraav. b. Linnusetüübid: Linnusetüüp Välised tunnused Asukoha näide Mägilinnus Üksik igast küljest, looduslikult kaitstud küngas. Otepää Neemiklinnus Mäeseljaku neemiku lõppeval osal. Rõuge Kalevipoja säng Ida-Eestis voortel külgedel looduslikud nõlvad, Alatskivi otstel vallid kraaviga. Ringvalllinnus Lääne-Eestis tasasel maal kunstliku valliga. Valjala, (ehk maalinnus) Varbola 2. Külad ja põllud a. Elati mitmest talust koosnevates külades linnuste lähedal. b. Esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks (siiludeks), tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. c. Põldu künti raudotsaga puuadraga. d. Kahevälja süsteem: Põllumaa Kesa =
/.../ Enne oli Andres nagu pealetungija, tõrjus nad kaugele tagasi, aga nüüd algab nende rünnak."Andres unistas ka sellest, et saaks kogu raba ära kuivatada, et paremat karjamaad saada(mis loomi kannaks), heinamaad ning metsa, sest varemalt olevat seal olnud suur mets. Andrese plaanid rikkus Pearu, kes ehitas kraavile tammi, mis ujutas Andresel põllud üle. Sellest tulid Pearuga kohtukäimised, Pearu arvates võib ta teha oma maa peal asuva kraaviga, mida tahab, Andrese arvates oli see ülekohtune. Õiguse taga ajamine väsitas Andrest, mistõttu ta vahest kodus oma viha välja elas. 6) Andres taipab, et perspektiivne väljapääs võitluses soomaastikuga oleks puhastada ära jõgi. Sellest tuleks välja kiskuda vanad tõkked mis veele kõige suuremaks takistuseks, seda tuleksvoogudelt suuremaks teha ja puhastada pilliroo- ja kõrkjapadrikust. Nii voolaks vesi palju kiiremini, veetase langeks mitu jalga ja
tsukuraadi, templite ja linnamüüri piirjooned. Arheoloogiliste kaevamiste tulemusena saab võrrelda tahvlipealt vaadatuga, et linn on päris täpselt ehitatud, algse plaani järgi. Linna ümbritseb ebakorrapärane müür – see aga näitab mõõdistamise kõrget taset ja headest oskustest ning et olid olemas ka vajalikud tööristad. Linn oli ehitatud Eufrti kaldale ja ülejäänud ülgedest on ümbritsetud valli – kraaviga, linna keskelt läks läbi kanal. Linn asus mõlemal pool Eufrati jõge ning see oli jaotatud erinevateks piirkondadeks. Kesklinnas asus tsitadell, mida kaitses müüriga ümbritsetud kesklinn. Nippuri peatänavad olid sillutatud potikildudega. Linnakeskusest kaugemal asus kaitsemüüriga ümbritsetud linnaosa, mille tänavad ja arheoloogilised leiud lubavad oletada, et seal asusid mitmed majandushooned, kaasaarvatud standardne siseõuega elumaja nind suured hooned, mis võisid olla palvelateks
kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõu piiskop, mitte kuningas. Ka siin võttis kirik üle ajalukku vajunud impeeriumi ülesanded, piiskopid tegutsesid selle vanades halduspiirkondades. Linnaeelsed asulad ehk aolinnad olid seotud kaubavahetuspaikadega. burgus - väike kraaviga ümbritsetud kindlus, mis levisid hilisantiiksel ajal. Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus – põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob
Maalinnad asuvad tasasel maal ja nende peamiseks tunnuseks on inimkätega kokku kantud ringvall. 7 Linnuste peamine väärtus ajalooallikana on selles, et nad annavad infot muistse majanduse ja ühiskonna kohta. Linnused on järjekordseks tunnistuseks sellest, et isegi Eesti eri osades kulges ajalooline areng konkreetsete erijoontega. Kerikmägi on väike järsunõlvaline VI - XI sajandist pärinev linnamägi, mis on mõlemast otsast eraldatud kraaviga. Peedu Kerikmägi on Eestis üks väiksemaid linnuseid, õuepindala on vaid 650 ruutmeetrit, õuepinna pikkus on 48 meetrit, suurim laius 17 meetrit, loodenõlva kõrgus on 11-12 meetrit, kagunõlva kõrgus 15-16 meetrit. Nõlvade kaldenurk on üsna suur, kõigub 25 kraadi ümber. Linnuse ajaloos võib eraldada kahte ehitusjärku. Varasematest mahapõlemistest järelejäänud tukke katab liivakiht seetõttu on nad päris hästi säilinud
kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõu piiskop, mitte kuningas. Ka siin võttis kirik üle ajalukku vajunud impeeriumi ülesanded, piiskopid tegutsesid selle vanades halduspiirkondades. Linnaeelsed asulad ehk aolinnad olid seotud kaubavahetuspaikadega. burgus - väike kraaviga ümbritsetud kindlus, mis levisid hilisantiiksel ajal. Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob
(Mölder, 2001) 2.1 Pühapaigad Keldid ei ehitanud templeid, vaid pidasid jumalateenistusi metsasaludes.(Partridge, 2008) Nad kummardasid oma jumalusi pühades hiites ehk nemetonades, kuid neil puudusid uhked templid pühakujude paigutamiseks. Scoliastus:Nad austavad jumalaid metsades, ilma, et neil oleks vaja templeid. Hiisi kui kohaliku rahva vaimseid keskusi, hävitati armutult Caesari, Suetinus Paulinuse, aga ka hilisemate preestrite püha Martini ja püha Patricku poolt. Temenos (kraaviga eraldatud tarandik, sõna- sõnalt eraldatud koht) oli tähtsaim kultusekoht, tempel selles oli teisejärguline. Templiks võis olla puust, punutisest või kuivmüürist onnike, milles paikes jumalakuju 8 või mõni maagiline ese, nagu katel, relv või muusikariist. ( Sampson, 2008) Ruudu või ristkülikukujulises tarandikus asus püha puu (eriliselt pühad olid tamm, pähklipuu
Tartus suurim kahetorniga kirik on Toomkirik ja teine suur kirik on Jaani kirik. Kiriku arhitektuuri põhisuunad olid kodakirikud (sakslaste mõju) ja basiilikud (aadlikele omane). Keskaja jooksul ehitati mitmed kirikud ümber. Kiriku alune ala oli püha. Keskaegne profaanarhitektuur Eestis Linnused ja linnakindlustused Linnuseid hakati püstitama 13.sajandil. Linnuste hulgas saab eristada kolme eritüüpi. · Neemiklinnus ehitati pikki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast (Viljandi). · Tornlinnus sobis väiksemale kaitsemeeskonnale, neid ehitati ka vasallide maa- elamuteks (Vao, Kiiu tornlinnused, Purtse) · Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala (Tallinna linnamüür, Narva, Rakvere, Põltsamaa) Paljud Eestis püstitatud linnused olid segatüüpi. 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp mis nimetati konvendihooneks,
Tartu ja Lõuna-Eesti · Urvaste- ainus maabasiilika, kooriruumiga, lühike lai pikihoone · Tartu toomkirik suurim gooti stiilis, 2 läänefassaadi torniga, säilinud varemed, kooriruum ümber ehitatud · Jaani kirik 1 läänefassaad, basiilika, eeskujuks Lübecki suurkirik, säilinud kirikuplaanid, terrakotaskulptuurid Profaanarhitektuur Linnuseid 3 tüüpi: · Neemiklinnus müür ehitati pikki mäeharjaga või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast, nt Tartu linnus · Tornlinnus donjon, nelinurksed või ümmargused, enamasti kaitsemüür puudus, nt Paide donjon (algul oli kastell) · Kastelllinnus nelinurkse müüriga piiratud ala, esialgu olid sellised nt Tallinna, Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnus, Viljandi linnus · Esines ka segatüüpi linnuseid Linnusetüüp ka konvendihoone · Kuressaare linnus koosolekute saal, refektoorium (söökla), dormitoorium
(P-E suurim, 3-lööviline, 8 traveega). Tartu Tartu toomkirik (basiilikas, 2 võimsa läänetorniga) ja Jaani kirik (3-lööviline, basiilikas, ülirikkalik terrakotast ehitusplastika). Lõuna-Eesti 3-lööviline kirikutüüp. Enamasti purustatud ja hiljem taastatud kirikud. Urvaste kirik piilarid kannavad võlve, basiilikas. 26.Keskaegne profaanarhitektuur Eestis Linnused 3 põhitüüpi: 1) Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati see kraaviga. 2) Tornlinnus külmrelvade ajastul oli parim kaitsesuund ülevalt alla, kivist torni oli hea kaitsta suure hulga vaenlaste eest. 3) Kastell-linnus 4-nurkse müüriga piiratud ala. Siiski enamus linnused olid segatüüpi Eestis. 14-sajandil sai valitsevaks linnusetüüp konvendihoone. 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritseb 4 hooneriba, tavaliselt 3 korruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paikneb kirik, rüütel-
Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhioas valmis 14.sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. § 34. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. Linnuseid hakkasid vallutajad püstitama kohe pärast maa alistamist 13.sajandil. Linnust hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi: a) neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. b) tornlinnus sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. c) kastelllinnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi, nt võisid torn või kastell linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp konvendihoone, mis oli pärit Preisimaalt. Võimas ordulinnus oli Viljandis
· Jaani kirik. Kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Saj. · Lõuna Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Ainsana on säilinud Urvaste kirik basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis Linnuseid hakkasid püstitama vallutajad, neid oli Eestis hulganisti kuid enamik on varemetes. Linnuste juures saab eraldada 3 tüüpi: · Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana · Tornlinnus sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja kivist torni võis kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. · Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud linnused olid tegelikud Eestis segatüüpi. 14.saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt
Valmistati puu- ja savinõusid. Tunti vase külmtöötlemist. Tähtis osa naha ja kangaste tootmisel. Jericho asula oli Palestiinas Jordani jõe orus (praegune nimi Tell es-Sultan). Asub 22 km Jeruusalemmast NO. Tänapäeval üks kõrgeima temperatuuriga paiku maailmas. Kaevamised 1950.-ndate alguses. Kultuurkiht u 20 m paks. Dateeritakse 83506500 eKr. Vanimaks etapiks Jericho A (83507500 eKr). Asula siis 4 ha suur, piiratud 3 m sügavuse ja 9 m laiuse kraaviga, selle siseküljel u 1,6 m paksune ja 4 m kõrgune 57 kivimüür. Selle müüri taga oli 10 m läbimõõduga 8 m kõrgune torn. Müüri korrastati pidevalt (laotud suhteliselt väikestest kividest). Torni kõrval veehoidla. Hooned paiknesid vastu müüri. Hooned tehtud päikese käes kuivatatud tellistest. Hooned ümmarguse või ovaalse põhiplaaniga, mõned osaliselt maasse kaevatud. Suurehitus vajalik juht.
Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis 3-lööviline kirikutüüp. Enamasti on ehitised purustatud ja taastatud muudetuna. Lõuna-Eesti kirikutele oli iseloomulik suur, ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruum ning lühike ja lai pikihoone. 26.Keskaegne profaanarhitektuur Eestis. Linnuseid hakkasid püstitama vallutajad, neid oli Eestis hulganisti kuid enamik on varemetes. Linnuste juures saab eraldada 3 tüüpi: o Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana o Tornlinnus sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja kivist torni võis kaitsa ka suure hulga vaenlaste vastu. o Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud linnused olid tegelikud eestis segatüüpi. 14.saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt
basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama? Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone
Konnaojast Riia tänava juures kuni Ramsi veskitiigini.40 Tema ettepanekud siiski vilja ei kandnud ja ühtegi aeda teadaolevatel andmetel piirile ei püstitatud. Koos 1. novembril 1923 sõlmitud Täiendava EestiLäti lepinguga piiriküsimustes sai ära otsustatud ka piirijoone märkimise kord. Kõik piiri murdepunktid tuli tähistada piirikupitsatega, mille läbimõõduks oli kaks ja kõrguseks üks meeter. Sirgjoonel tähistati piir 1,2 meetri laiuse kraaviga. Piirijoone alla pidi jääma nelja meetri laiune neutraalne riba, ulatudes kaks meetrit kummalegi poole. Lisaks endistelt maaomanikelt võõrandatud piiriribale oli 4,4 meetri ulatuses märgitud joonest piiratud maakasutuse õigus.41 Piiriäärsetele elanikele tekitasid peale piiratud maakasutusõiguse peavalu ka piiri märkimise tööd. Kitsamates oludes toimusid need tööd tihti piiriäärsete elanike maad läbides või sellel toimetades. Selliseid
maaviljeluse ja karjakasvatusega. Elati samasugustes pikkmajades. Paelkeraamika viimase perioodi üks tuntuim lokaalne piirkond on Rösseni kultuur (u 4800/47004600/4500 eKr). Paelkeraamika. Kultuur levis peamiselt Saksamaal, pisut ka Tsehhis. Muistised paiknevad peamiselt Oderi alamjooksul aga ka soode ja niitude ääres ning teiste jõgede orgudes. Nimimuistis asub Saksamaa keskosas. Elati kuni 50 m pikkustes majades. Kultuuri lõpul hooned muutuvad väiksemateks, tekkis rida kraaviga piiratud asulaid. Sarvkõplad, kolmnurksed tulekivist teravikud. Matuste inventar väga rikkalik. Vaiehitiste ehk Cortaillot kultuur 45003500 eKr Hõlmas Sveitsi, Saksamaad ja Põhja-Itaaliat. Uurimine algas 19. saj keskel. 1909. uuris Neuenburgi järve vaiehitisi prantslane Albert Vouga. Eristas erinevaid vaikultuuride perioode, neist vanim sai nimeks Cortaillot ja noorem, keskneoliitilise dateeringuga Horgen. Saksamaal nimetatakse vaiehitisi Michelsbergi kultuuriks.
Loomulikult on kogujakraavidel ka oma vahetu kuivendav toime. Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale väljastpoolt pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamine ning selle edasijuhtimine põhivõrku või otse suublasse. Piirdevõrgu moodustavad piirdekraavid ja piirdedreenid. Viimaseid kasutatakse põllumajandusmaade drenaazkuivenduse korral ning suhteliselt erandlikult - kui tegemist on valdavalt põhjavee juurdevooluga ja põldu ei soovita kraaviga tükeldada. Metsamaadel saab juttu olla vaid piirdekraavidest. Kuivendussüsteemis võib puududa üks või mitu ülalnimetatud elementidest, sest sõltuvalt kohalikest oludest võib detailkuivenduskraave vahetult juhtida suublasse ja vahepealseid elemente polegi vaja. Olenevalt detailvõrgu paigutusest tehakse vahet laus- ja valikkuivenduse vahel. Lauskuivenduse korral paiknevad kuivendajad kogu kuivendataval maa-alal korrapäraselt, kindlate vahekaugustega
pikaks ajaks. Pinnasereeperi eritüübiks on varrasreeper, mis taotakse 4-5 meetri sügavusele ja ümbritsetakse külmumispiirini liivaga täidetud plastmasstoruga (1,5 m). Reeperi peaks on 1-2 cm läbimõõduga varda ümaraks treitud ots, mis jääb kupitsa pinnast 0,5 m sügavusele. Reeperi pea kaitseks asetatakse selle kohale (30 cm kupitsa pinnast allapoole) metall- või betoonplaat. Maastikul tähistatakse pinnasereeper ruudukujulise kupitsaga, mis ümbritsetakse umbes 0,3 m sügavuse kraaviga (kupitsa mõõtmed on 3x3 m). Reeperist 1 m kaugusele (tavaliselt põhja poole) ja 0,6 m sügavusele püstitatakse 1,2 m pikkune betoonist tunnuspost, mille külge on kinnitatud metallist silt tekstiga "Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt". Fundamentaalreeperiga kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, neid asetatakse ka pikemate käikude (üle 100 km) keskele ja veemõõdupostide (mareograafide) lähedusse.
Ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsa säilinud basiilikana ehitatud maakirikus Urvastes. Lõuna-Eesti kodakirikutele oli tüüpiline suhteliselt suur, ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruum ning lühike lai pikihoone. Linnuseid hakkasid vallutajad püstitama kohe pärast maa alistamist 13. saj. linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) Neemiklinnus. Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni suurem osa künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) Tornlinnus. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. Tornlinnuseid ehitati vasallide maaelamuteks ka hiljem. 3) Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid segatüüpi linnused, nt võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda
8. Oru Pearu tembud jätkuvad (XI ptk.) Jaagupipäeva paiku teatas Madis, et tema jõuab kraaviotsaga juba jõkke. Andresele oli see suur sündmus. Ta teatas asjast ka Oru Pearule ja lepiti kokku, millal minnakse esimest vett päästma. Aga kui see aeg kätte jõudis, ei olnud Pearut kodus. Kui Andres ja Madis kraavile läksid oli tamm juba ära lõhutud ja esimene kraavivesi jõkke lastud. Andres pani Madise kohe lepiku alla uut kraavi kaevama. See oli ainuüksi Andrese kraav ja selle kraaviga võis ta teha mis süda kutsub. Järgmisena lasi Pearu Andrese hobused enda rukkisse ja kutsus Andrest seda vaatama ja ei tahtnud enne hobuseid kätte anda, kui Andres kahjud üle vaatab. Andres võttis aga oma hobused ja läks oma tallu, mille peale oli Pearu väga vihane. Kuni talveni oli rahu maapeal, aga kui paks lumi maha sadas ilmus Oru peremees ühel õhtul Eesperre. Ta oli purjus ja tuli lepitust otsima. 9. Aastad toovad töid juurde (XII ptk.)
Surnupesijale oli ette nähtud tasu. Eesti leinamajas tavaliselt kingiti midagi surnu rõivastest, hilisemal ajal on surnupesijale antud ka raha. Merike Lang selgitab kommet eksisteeriva kartusega, et vastasel juhul võis pesija haigestuda12. Venemaal sellist kartust ei olnud: "kolm koolnut pesed puhtaks- kõik patud saad andeks, nelikümmend koolnut pesed puhtaks- patutuks 9 Kurgan on türgi-tatari keelest pärinev termin, mis alguses tähendas kraaviga või valliga kinnitatud kohta, hiljem hauda suure mullaga. 10 Korb, Anu. Siberi eestlaste surma- ja matusekombestikust.- Mäetagused, 2001, nr 25, lk 108 [E- folklooriajakiri] http://www.folklore.ee/Tagused/nr25/index.html , viimati vaadatud 30.05.2008. 11 "mitte ilmlik ja mitte suitsetaja ". 12 Lang, Merike. Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. - Mäetagused, 1984, nr 25, lk 82 [E- folklooriajakiri] http://www.folklore.ee/Tagused/nr25/index
viljapuid, marjapõõsaid ja ka roose. Aias leidus tihti kalatiik ja enamasti ka paviljonitaoline ehitis, mida kasutati ka praktilistel põhjustel - juustu kuivatamiseks. 17. sajandi II poolel rajatud iluaeda võib ette kujutada tolleagse aedniku kirjelduse põhjal. Nt Padisel, Kolga mõisas: aias kasvasid õuna-, kirsi- ja pirnipuud. Sissekäigu juurest kahele poole oli istutatud kaks rida valgeid roosipõõsaid, kasvatati ka nartsisse, nelke ja mitmesuguseid ravimtaimi. Aia keskel oli kraaviga ümbritsetud lehtla, rohtaeda viis suur krambi ja kolme hingega värav. Mõisaaias kasvatati eriti naerist, kapsaid ja humalaid (õlle valmistamiseks), ürdi- ja viljapuuaed oli üksikutes aedades. Viljapuuaiad paiknesid sümmeetriliselt mõlemal pool õueala. Ka mõisa ümbrus oli sümmeetriline: sissesõidutee, värav ja peauks paiknesid samal pikiteljel. Mõisaparkidel oli kindel kompositsioon. Viljapuuaiad paiknesid sümmeetriliselt mõlemal pool õueala
annaabi.ee 
