Tõde ja õigus - Rõõm ja mure Vargamäel (1)

Rõõm ja Mure Vargamäel

Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega. Niisamuti ka Andres, kes tuli mööda künklikku teed koos Krõõdaga ning juba samal ajal arutledes, mida siin paigas teha annab ning kuidas tema lapsed seda tööd jätkavad. Kuid kunagi ei lähe miski plaanipäraselt, ta polnud arvestanud naabertaluga, eesotsas Pearuga, kellele meeldis alati teha igasuguseid krutskeid ning panna proovile Andrest, et näha mis mees teine õige on. Samuti oli Vargamäe loodus väga karm ning võitlus maaga nõudis palju vaeva ja higi.
Üheks suuremaks väljakutseks Vargamäel on loodus. Ümbrus on kõik soine ning igasugused tööd nõuavad suuri pingutusi. Andres on sihikindel, valmis tegema lõputult tööd, et jõuda tulemuseni. Näiteks võib tuua hoonete juurdeehitamise ning parandamise, mis samuti ei lõppenud kunagi, alati jäi ruumist puudu, kuid Andres ei andnud kunagi alla. Ka põldudega oli üksjagu tööd – põldudelt tuli ära vedada suured kivikamakad ning tegeleda kuivendamisega , mis oli vajalik ka karjamaa jaoks. Töö Vargamäel on lõputu ning võitluses maaga ei ei selgugi võitjat.
Vargamäele tulekuga sai Andres endale kohustuseks kannatada kõiki Pearu tempe ning lõputu tülitsemie naabrite vahel. Andres ja Pearu olid väga sagedased kohtu külastajad ning mindi sinna ikka selleks et jälla näidata, mida teine naaber valesti on teinud. Andres luges piiblit , uskus jumalat ning toetus alati tõele, kuid Pearu moonutatud tõed kippusid ikka paremad olema. Vahel harva saabus ka rahu Eespere ja Tagapere vahele, kuid see ei kestnud kunagi kaua. Andrese ja Pearu ühiselt kaevatud kraav on üks suuremaid tüli allikaid ning probleemid selle sama kraaviga kestavad kuni lõpuni välja. Kuid samas toimub ka pidustusi, kus naabrid saavad omavahel hästi läbi. Eriti heas tujus on Pearu siis kui ta on purjus ning kiidab Krõõda peent häält, millega Krõõt oli põrsaid koju kutsunud. Vargamäe Ees- ja Tagapere on sunnitud koos eksisteerima ning üksteise proovilepanek ei lõppe kunagi.
Elu Vargamäel muutus, kui sinna saabus Mari. Temaga tuli kaasa ka tükike rõõmu. Mari oli noor, elurõõmus ning talle meeldis palju nalja teha, eriti Jussi üle. Mariga ei hakkanud kunagi igav. Krõõt aga seevastu oli alati murelik ning kurnatud. Ta kunagi ei virisenud tööde üle, nende raskuse üle. Pärast Krõõda surma, mõtles Andres, et äkki ta oleks pidanud Krõõdale vähem koormust jätma ning rohkem teda märkama. Nüüd pidi olema Mari see, kes hoolitseb laste eest. Sündmused viisid Jussi enese poomiseni ning Marist sai Eespere uus perenaine . Kuid nüüd ei ole kuskil enam seda rõõmsat Marit . Marist oli samuti saanud tuhm kogu, nagu oli olnud ka Krõõt, kes võttis üle vana perenaise omadused. Justkui Vargamäe perenaise iseloom on kuskil kirja pandud ning seda ei muuda mitte miski, olgus selleks kes tahes.
Andresel olid suured plaanid Vargamäega ning ta tegi tööd sellejaoks, et tema lastel oleks selle arvelt kergem seda kohta ülal pidada. Kuid tema üllatuseks ei olnudki lapsed nii vaimustuses Vargamäele jäämisest. Nad olid näinud siinset elu ning seda suurt vaeva ja tööd, mida on vaja teha, et ära elada. Pidevad tülitsemised ning mõtetud kohtuskäimised Pearu ja Andrese vahel, mis ei viinud kuhgi. Samas Eespere ja Tagapere lapsed said omavahel väga hästi läbi. Vargamäe vanad tahstid omale pärijaid, kuid noored leidsid et mõjal parem, miks jääda Vargamäele, kui on ka paremaid maid. Eespere oli ikka lootnud noorele Andresele, kuid see läks välismaale ning Indrekus nähti juba varakult, et see läheb linna õppima. Nüüd kus noortel olid omad plaanid ning vanad olid omapead jäänud, Andrese suur töö ja vaev tundus mõttetu.
Vargamäe oleks justkui neetud paik. Loodus on siin alati ühe sammu võrra elanikest eespool – nõuab inimestelt palju tööd ja vaeva. Rõõm kui selline on Vargamäel mitte just igapäevane nähtus ning see ei kest ka väga kaua. Ikka mured on need, mis matavad rõõmu enda alla. Andresel on tükk tööd oma naabrimehega, Vargamäe naistel puudub igasugune rõõm, töö on lõputu. Lapsedki näevad läbi, milline on elu Vargamäel ning ei soovi siia edasi jääda. Vargamägi on täis kohustusi, mil ei tule kunagi lõppu.