Tänapäeva
naine
A.
H. Tammsaare ''Tõde ja õiguse'' I osa põhjal
Vargamäe
naised on fertiilsed, enamasti jõulised, kannatavad oma mehe peksu
teevad kõiki vajalikke töid ja kasvatavad lapsed ülesse nagu
muuseas, nii nagu nad sünnitavadki. Nad ei ole eriti silmapaistvad
ning nende töö ei leia väärilist tähele panemist. Meestele nad
vastu ei hakka, vaid vaikivad kannatades.
Raske
oli Vargamäe naistel. Krõõdale oli see koht võõras oma mägede
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
251 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
spunkygirl
Õppematerjali autor
Kõige lõpuks tuleks rääkida "lambasihvrist". Oru Pearu naise elu oli vast Mäe perenaiste omast veidi kergem. Seda eelkõige seetõttu, et Pearu ei tapnud teda tööga nii, nagu Andres oma naisi. Töö võrra oli tema elu küll kergem, aga oma keevalise mehe tõttu polnud "lambasihvri" igapäevane elu teps mitte kerge. Tihti pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et aga mees rahuneks. Samuti pidi Pearu naine väga palju muretsema. Tihti veetis ju Pearu nädalapäevad kõrtsis. Kuna sagedasti tahtis Pearu naisele näidata oma vägevust, siis pidi naine teda teenindama ja tegema selliseid asju, millega Pearu ise oleks väga edukalt toime tulnud. Selline oli Vargamäe naiste elu, mis oli tihedalt põimitud raskuse ja murega. Tõde ja õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33),
oli raske, päevad täis meestega samaväärset tööd, pidevat eneseületust ning kurbust. Naistel oli väga palju erinevaid ülesandeid alustades kodu korras hoiuga, lõpetades hilisõhtuni põllu peal töö rügamisest. Kõige tähtsam meeste jaoks oli,et naised hoolitseksid järelkasvu eest, et nad sünnitaksid kohapärija. Vargamäe naistel oli ka roll oma meeste lepitamises ning riidude ära hoidmises. Mäe Andrese esimene naine, Krõõt, oli heasüdamlik ning tragi naine, ta ei kurtnud kunagi kui tal raske oli. Läbi raskuste ja pisarate suutis ta oma kohustustega hakkama saada, sest töö, mis oli konti mööda Andresele pidi olema ka jõukohane Krõõdale. Ta rassiski hommikust õhtuni iialgi kurtmata. Isegi siis ta lapseootel oli, ei puhanud ta, vaid jätkas oma igapäevaste töödega. Krõõda ja Andrese esimesed lapsed olid kohe nagu kiuste 3 tütart, kes rõõmu asemel rohkem kurbust tõid, Andres ootas ju poega
Vargamäe naised Vargamäe asus keset soid ja rabasid, seal kasvasid vaid üksikud kidurad männid ja karjamaadki olid suurelt jaolt vee all. Selline ümbruskond jättis oma jälje kõigile Vargamäe elanikele, nii meestele kui naistele. Tundub aga, et naised olid need, kes kõige rohkem kannatasid. Krõõt ei sobinud algusest peale Vargamäele, ta oli sealse raske ja kontimurdva töö jaoks liiga pika ja kõhna kehaehitusega. Ta sobis rohkem oma isakoju suurte laante keskel, mitte aga Eespere perenaiseks keset soid, rabasid ja kiduraid mände. Olgugi, et Krõõt Vargamäele ei istunud, pidi ta seal päevad läbi tööd rabama, sest tema eest kedagi teist seda tegemas ju polnud. Oli küll tüdruk, aga ega tema kõike perenaise tööd saa teha, perenaine peab ikka oma tegema, jõuab siis või ei jõua. Andres ja Krõõt pidid ikka oma toimetamistega teistele eeskujuks olema, et teisedki kõvasti töö murraksid. Nemad kahekesi tegid kõige rohkem tööd är
Naiste rollid Vargamäel Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna-Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle, nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam.
mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine abielu Mariga oli päris keeruline. Mari töötas alguses Vargamäel teenijana. Mari elas koos Jussiga Vargamäe saunas. Pärast Krõõda surma läks Mari peremehe lapsi hoidma ning tal tekkis soov saada perenaiseks. Mari kaugeneb Jussist ning see olukord lõppeb Jussi enesetapuga
poisslaps. Perenaisel polnud unistusi, oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused. Andrese püüdlused parema elu poole ei viinud teda sihile. Unistus helgest tulevikust Vargamäe Eesperes jäigi unistuseks, sest looduslikud olud ei lasknud mehel teha soisest Vargamäest unistuste Vargamäed, kus elu oleks lihtne ja hea. Eespere peremees tundis ehk esimest korda tõelist hingevalu, kui tema esimene naine talle kohapärijat sünnitades suri. Siis mõistis Andres, et oleks pidanud pöörama rohkem tähelepanu Krõõda heaolule. Andrese elu muutsid pingeliseks Oru Pearu pahateod ja kohtuprotsessid, kus mõlemad võitjaks jääda soovisid. Võttes perenaiseks Mari, lootis mees aastaid, et naine unustab Jussi ning Vargamäel võib jälle rõõmsat laulu ja naeru kuulda, nagu see oli Mari tüdrukuks olemise ajal. Andres rabas Vargamäel
valetamise ega petmise eest. Mõnes olukorras tundub ta empaatilisem kui Andres – oma poja suhtest Andrese tütrega, Krõõda surmast, isegi Andrese ja Pearu vahelisest konfliktist lõpus, kui ta küsib Andreselt, mida ta on saavutanud ja kuhu ta on jõudnud oma tõe ja õigusega. Seega ma ütleks, et tema viha ja jonnakus pole nii sügavad ja moraalsed kui Andresel. Pearus on kindlasti ka kadedust, eriti alguses, Andrese vastu – Andres on töökas, ta naine Krõõt tundub Pearule palju parem kui ta enda naine. Seega ma arvan, et Pearut kannustavad lihtsalt inimlikud soovid olla Andresest tähtsam ja võimukam ning ka soov saada kogu Vargamäed endale. 8. Probleemid tekivad, kui ideaalid ja tegelikkus pole vastavuses. Võrdle Andrese unistuste Vargamäed ja tegelikkust. Mis takistas tema unistuste teostumist? Juba esimesest hetkest ei näe Andres Vargamäed sellisena nagu see on, vaid sellisena nagu see tulevikus olema peaks
A.H. Tammsaare ``Tõde ja õigus`` Perekonnaelu 1.Andrese ja Krõõda abielu iseloomustus. Vargamäele minnes unistas Andres- kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Andres unistas sellest, mis väärtuse tööga võiks Vargamäele anda. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis. Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast teevad kõvasti tööd. Vargamäel ei saanud kunagi tehtust küll, üks tö?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid