"Tõde ja õigus" - Krõõda iseloomustus (12)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

"Tõde ja õigus" I Referaat

Referaat A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Nimi Klass  Tallinn 2009 Sisukord Teose analüüs.................................................................................3 Krõõda iseloomustus.......................................................................5 Autorist............................................................................................6 2 Teose analüüs See teos muutis väga mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud

Kirjandus

4

docx

Raamatutöö - Tõde ja õigus I

Ta mõtles sellest, kuidas ta uue talu korda teeb ja mida ta seal üldse teeb. Esialgu Krõõt kahtles Vargamäes, kuna elu tema isa kodus oli olnud hoopis teistsugune. 2. Iseloomusta Krõõta. Millisena nägi teda Andres, millisena Pearu? Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe sõimu pärast. Ta suri oma viimast, ehk neljandat last sünnitades, olles õnnelik, et mehe soovi täitis, ehk poja sünnitas

Kirjandus

2

docx

A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" ANDRES JA KRÕÕT

Andres ja Krõõt Füüsikaline seadus ütleb, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad. Liikumas on ka mõttelend, et abielupaar läheb aastatega ühte nägu ja tegu. Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel. Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust. Krõõt oli tuna isakodus tuntud kui rõõmsameelne ja tragi, sihvakas ning peene kondiga neiu, kellel oli ka tagasihoidlik ja malbe pool. Andres seevastu oli kogu aeg tõsine ja kindla sihiga, kes väärtustas töökust ning Piibli käske-keelde. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tihti tõe ja keskendus vaid õigusele.

Kirjandus

3

docx

Vargamäe naised

polnud sugugi imestada, et temast kadusid naer ja rõõmus olek. Oma isakodus oli ta ikka vahel laulu suhu võtnud, aga Vargamäel ei juhtunud seda kunagi, siin käis ta alatihti nutetud silmadega ringi ­ küll valas ta pisaraid õueväravas, küll laudas ja aidas, kartulipanekul ja ­võtul. Nutt oli muutunud osaks argipäevast ning Andres ei teinudki sellest peagi välja, tundus, nagu see peakski nii olema, et Vargamäe perenaine ei tohigi naerda, vaid peab aina silmi pühkima. Ka Krõõda esimese lapse sünd ei toonud muutust. Olles kangesti poega oodanud, aga tütre saanud, olid pisarad taaskord varmad tulema oma mehe näol pettumust märgates. Järgmised kaks tütart tõid talle jällegi nutu kurku, kuigi polnud ju midagi parata. Neljanda lapse Andrese sünd oli vist Krõõda elus ilusamaid hetki. Käes oli kauaoodatud poeg ning tal oli hea meel, et sai oma mehe õnnelikuks teha. Aga see õnn ei kestnud kaua, sest Krõõt

Kirjandus

6

odt

TÕDE JA ÕIGUS I osa

armastab nalja teha, pidutseda püüdlemast, tehes selleks ja ei väsi vaidlemast, samas kasvõi terve elu tööd. võib olla väga õrna hingega, Olenemata oma raskest kergesti haavatav ja ärrituv ning olukorrast ajab taga õiglust ja isegi sõbralik. tõde. Välimuse eripära Kõhn kehaehitus ja teravad Tugev kehaehitus ja tõsine pilk näojooned ning kaval pilk haakub pigem negatiivse lõimuvad Pearu pisut õela, ellusuhtumisega ja tööka, vahel naljatleva käitumisega ja sünge iseloomuga. pahatihti halbade kavatsustega. Samas ei haakunud välimus

Kirjandus

5

doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel raske seal liikuda. VI Nelipühad, karjapoiss Eedi, Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub, et Andres on väga tugev peremees), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola- leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised ­ suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X Töö tegemine talvel, Mai läks ära, Pearu ja Andrese vaidlus, ärplemised, Pearu piiriaia lõhkumine, Krõõt ja sead XI Mari, hobuste koplist väljalaskmine, Pearu ja Andrese esimene tüli, leppimine, Pearule meeldib Krõõt rohkem kui ta enda naine XII Raske töö, Pearu salajane abi ei millegi eest, Juss ja Mari XIII

Eesti keel

5

doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus I"

kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see

Kirjandus

3

doc

Tõde ja õigus I osa

murdnud, hinnati võrdseteks. Pearu ehitas kraavile jälle tammi. Andres lasi sauna-Madisel uue kraavi kaevata. Jussil ja Maril sündis poeg Juku. Peresse tuli uus tüdruk Kaie. Krõõdal sündis kolmas tütar Anna. Jällegi oldi pettunud. Pearu ja Andrese vahel oli suur riid. Maril sündis tütar Kata. Krõõt tahtis, et Mari hakkaks tema laste emaks, kui tema endaga peaks midagi juhtuma. Krõõdal sündis kauaoodatud poeg Andres. Krõõt ise suri. Peeti matuseid. Pearu sillutas Krõõda jaoks öö otsa teed. Ta nuttis matustel ja kiitis Krõõta. Mari hoolitses nii enese kui ka Krõõda laste eest. Mari oli üldse Eesperes perenaiseks. Juss oli üksi saunas. Oodati, et Andres endale uue perenaise leiaks. Andres aga tahtis Marit endale perenaiseks. Juss käis Mari koju kutsumas, aga too ei saanud lapsi maha jätta. Andres läks Pearuga kaklema, sest too süüdistas teda Jussi naise ära võtmises. Andres pandi Pearu peksmise eest kaheks päevaks vangi

Kirjandus

Kommentaarid (12)