Peresuhted (Tõde ja Õigus I osa) (1)

Peresuhted
Andrese ja Krõõda suhted
Andres armastas oma esimest naist Krõõta, kuid nagu tollele ajale kombekohane ei näidanud Andres oma tundeid välja nii nagu seda tehakse tänapäeval. Andres rabas Vargamäel tööd juba esimesest päevast alates. See oli ka põhjuseks, miks Andres ja Krõõt said vähe koos olla ja oma õnne nautida. Maal on alati nii olnud, igal ühel on oma kindlad tööd ja tegemised, mis tuleb ära teha. Andres suhtus Krõõta kui oma abilisse. Hoolimata naise kiitsakast välimusest ja mitmel (4) korral ka lapseootusest, tegi Krõõt kõiki raskeid talutöid, mis vajasid tegemist. Andresel ei tulnud kunagi pähe mõte, et Krõõt võiks vajada veidi puhkust ja abi. Andres uskus, et Krõõda ja oma tulevaste poegade abiga suudab ta teha korda Mäe talukoha ja olla parem Peaarust.
Krõõt oli noor, sihvakas ja peene kondiga naine. Hoolimata oma umbusust mehe plaanidesse, järgnes Krõõt oma mehele kõikjale ja aitas Andrest kõiges nagu ühele korralikule naisele oli kombekohane. Krõõt ei kaevanud kunagi oma mehele, et tal on raske või et ta ei taha enam midagi teha. Krõõt oli väga truu ja kohusetundlik. Ta võis küll vahel poetada pisaraid, kuid ta ei teinud seda kunagi, et mehe või kellegi teise haletsust saada. Isegi lapse kõrvalt oli Krõõt täie tööinimese eest väljas, kuigi see oli tema jaoks ilmselge liig.
Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõistma, miks naisel on kõik need aastad nukker ja vaevatud nägu olnud. Andres polnud kunagi mõelnudki sellepeale, et Krõõt võiks surra tuues ilmale kauaoodatud poja. Krõõda surivoodil lubas Andres kergendada naise koormat, arvestada edaspidi ta kiitsakat välimust või teha ükskõik mida, kui see vaid naise päästaks. Kuid kahjuks polnud enam midagi teha. Andres ja Krõõt armastasid teineteist ja austasid teineteise kavatsusi, kuid viimane sõna jäi siiski mehele. Enamasti said nad hästi läbi, kuigi vahel tuli ette ka mõni lahkarvamus ja väiksem tüli.