Milles seisneb elu mõte? (1)

Milles seisneb elu mõte?
Inimesed sünnivad ja surevad iga päev. Võib arvata, et iga kindel isik on maa peal selleks, et täita elu eesmärk. Ilmselt on see igal inimesel erinev, kuid oma isikliku elu mõtte üles leidmine võib tunduda keeruline. Üleüldse, tunnetada elu mõtet ja elada elu täisväärtuslikult, see on oskus omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema.
Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda.
Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et järeltulevatel põlvedel oleks hea elu, ning iseenese vanaduspõlv oleks ilus, koos Krõõdaga. Peale Krõõda surma vajus Andres musta auku , sest kellegi surm paneb mõtlema, miks lahkus armastatud inimene. Kas Krõõdal oli tõesti õige aeg minna, ning jätta lapsed ja Andres üksi? Millal on üldse see õige aeg? Kas siis, kui elus on kõik tehtud, ning eemärk täidetud? Andres juurdles selle üle tihti, kas Krõõt läks ikka õigel ajal? Rahu selles teemas ei saanud Andres kunagi, tema jaoks tuli kõik liiga vara. „Vargamäe Andresel olid Krõõda surmast saadik rasked päevad. Tänini oli ta vaevalt osanud aimata, et inimesel võiksid olla niisugused päevad. Ainukese lohutusena tundus temale, et seisukord polnudki veel kõige hullem. Tal oli vähemalt sauna-Mari, kes perenaise ja osalt ka ema kohuseid mahajäänud lapse vastu täitis. Aga kui ka Marit poleks olnud, mis oleks pidanud Andres siis tegema?“ („Tõde ja õigus“ I osa, lk 171). Krõõt oli läinud, aga Andres pidi edasi elama. Ta pidi täitma oma kohustusi, mis tal seosed Vargamäega ja lastega on.
Sauna-Mari, inimene kes mõtles eelkõige teistele ja alles siis iseendale. Kui naine oli noorem, tundus talle elu palju ilusam ja lillelisem. Ta pidas elu mõtteks seda, et saada tulevikus koos oma armastatuga lapsi ja elada õndsat elu. Kas pole mitte sarnane paljude inimeste elu mõttele? Inimesed sünnivadki ju maailma selleks, et viia edasi järeltulevaid põlvi, elada õndsat ja õnnelikku elu. Teoorias tundub see lihtne, kuid praktikas on kõik põrgulikult raskem. Ka Maril olid oma unistused, soovunelmad. Ta üritas neid täita, ta leidis ka endale mehe, keda ta armastas - Jussi. Nad olid koos nagu tureltuvid. Kooselu algus tundus imeline , Juss ja Mari sobisid omavahel, ning mingi aja pärast said nad ka ühise lapse. Võib arvata, et kõik jätkuski nii hästi, kuid peale Krõõda surma muutus sauna-Mari elu.„Krõõt liigutas oma paremat kätt, nagu tahaks ta seda Marile sirutada. See võttiski perenaise käest kinni ja jäi talle otsa vahtima ning ootama, mis ta küll ütleb. Perenaise huuled hakkasid liikuma, aga häält kuuldavale ei tulnud. Huulte liikumisest ei võinud Mari midagi muud mõista, kui aimas iseenda korduvat nime. Nõnda vahtisid Krõõt ja Mari teineteisele üksisilmi otsa, kuni Krõõda silmad kustusid. Aga kas siis veel hoidis saunanaine perenaise kätt, nagu mõeldes, mida tahtis see küll temale öelda, kui ta keel enam suus ei liikunud. Ometi aimas Mari niikuinii kadunud perenaise mõtteid.“ („Tõde ja õigus“ I osa, lk 163). Maril seisis ees kurb tõsiasi, ta ei saanud pühenduda enam oma elule, Jussile ja nende ühisele lapsele. Mari pidi hakkama hoolitsema ka Vargamäe eest, sest Krõõta enam polnud.
Lapsepõlves oskavad kõik rohkem ja suuremalt unistada kui vanemana . Elu, läbi lapse silmade tundub ilus. Mida vanemaks inimesed saavad, seda enam peavad nad seisma raskuste ees, ning harjuma elukeskkonnaga. Pole ime, et täiskasvanud tunduvad lastele pidevalt stressis olevat ja elu mitte nautivat. Täiskasvanud inimesed aga tunnevad iseendil suurt koormat, mida nad peavad päevast päeva vedama. See omab nende jaoks tähtsust, sest elus püsimiseks on vaja teha ka selliseid asju, mis võibolla ei tundu meelistegevustena. Ka Mari, peale seda, kui Krõõt suri, muutus temagi. Tema esialgne elu mõte purunes , sest nüüdsest sai ta endale kaela raske koorma, mida ta tahest tahtmata pidi vedama. Enam polnud kõik nii hea, sest ta ei saanud elada ainult oma perekonnale . Kui Mari oleks surmavoodil olnud, siis oleksid talle väga paljud inimesed tänulikud olnud, kuid ilmselt Mari ise poleks olnud oma eluteega rahul. Kes oleks võinud ette teada, et Mari elumõte seisneski võõraste laste kasvatamises.
Raske on arutleda, mis võiks olla Pearu, Andrese üleaedse, elu mõte. Kas ta isegi selle üle juurdles? Tema elu oli palju kergem, kui Andresel, sest Pearu vanemad olid oma elu selle taha pannud , et nende lastel ( Pearul ) tuleks kergem elu, kui neil endil. Peale selle elas Pearu väga soodsas kohas, kus vili, kartul ja kõik muu kasvasid hästi. Kuid Pearu ei tundunud olevat õnnelikum kui Andres. Pearul oli küll kõik olemas, mida ta tahtis, rikkamgi oli ta oma naabrist, kuid rahu see talle ei toonud . Kuid elades on kõige tähtsam küsimus see, et inimene oleks õnnelik. Õnnelikkus on üks elu suurmõte. Kõik me püüdleme selle poole, et saada õndsaks, õnnelikuks. Miks siis Pearu, kellel oli kõik olemas, ei tundnud seda õnnetunnet iseeneses? Inimese mõtlemises on kõik kinni. Ilmselt ei olnud Pearu rahul iseenesega ja sellega, et maailmas on kõik tasakaalus. Vahel läheb paremini naabril, kuid vahel läheb paremini Pearul. Ent Pearu oleks tahtnud, et ainult temal läheks hästi. Võibolla siis oleks mees saavutanud oma õnnetunde, sest muud õiget elumõtet Pearul ei olnudki. Vähemalt minu arvates oli tema elu selline, et mingit väärtuslikku mõtet oleks selles raske leida. Või siis tõesti on õige see, et mõne inimese elumõte seisneb selles, et rikkuda teiste inimeste elusid .
Mis on elu mõte? Inimesed ei pruugigi seda iial teada saada. Kui peale elatud elu on inimene õnnelik ja rahulolev, jäädes eluga rahule, siis võib arvata, et kõik sai tehtud. Kõik see, mille pärast sünnib iga päev maailma uusi ilmakodanikke. Lapsed sünnivad teadmatuses, et hiljem selgitada välja iseenese elu mõte, ning elada selle nimel, et tunda end õnnelikuna.