Tõde ja õigus (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Meheda nendevahelised suheted

Tihti pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et aga mees rahuneks. Samuti pidi Pearu naine väga palju muretsema. Tihti veetis ju Pearu nädalapäevad kõrtsis. Kuna sagedasti tahtis Pearu naisele näidata oma vägevust, siis pidi naine teda teenindama ja tegema selliseid asju, millega Pearu ise oleks väga edukalt toime tulnud. Selline oli Vargamäe naiste elu, mis oli tihedalt põimitud raskuse ja murega. Tõde ja õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir

Kirjandus

4

doc

Tõde ja õigus I osa

A.H.Tammsaare ­ ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna ­ Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma

Kirjandus

10

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist

Kirjandus

5

doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

XIII Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud, Andrese esimene Krõõda sõimamine rukki koorma pärast, Krõõt nutab valgel kirstul, sest see ainuke asi, mis meenutab talle oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt XIV Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha XV Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi, Andres ei saanud tõde jalule seada ja õigust kätte, lõpuks tegi endale uue kraavi, Madis oli Andrese poolt, kuigi oli Orus XVI Jussil ja Maril poeg, Krõõdal tütar. Pearu tugeva sulase Jaagupi kius kuna too Pearu naise peksmise vahele läks. Kohtuasi, Pearu peksasaamine. Pearu oma naise mõrvakatse, naine Eesperesse põgenes, Pearu tuli pussnoaga, Andres ajas ta minema, Pearu vihane Andrese peale, et tema naine end seal varjab. XVII Uus talitee, Mari sai tütre, Krõõt poja ja pärast sünnitust suri

Eesti keel

6

odt

TÕDE JA ÕIGUS I osa

armastab nalja teha, pidutseda püüdlemast, tehes selleks ja ei väsi vaidlemast, samas kasvõi terve elu tööd. võib olla väga õrna hingega, Olenemata oma raskest kergesti haavatav ja ärrituv ning olukorrast ajab taga õiglust ja isegi sõbralik. tõde. Välimuse eripära Kõhn kehaehitus ja teravad Tugev kehaehitus ja tõsine pilk näojooned ning kaval pilk haakub pigem negatiivse lõimuvad Pearu pisut õela, ellusuhtumisega ja tööka, vahel naljatleva käitumisega ja sünge iseloomuga. pahatihti halbade kavatsustega. Samas ei haakunud välimus

Kirjandus

7

doc

Tõde ja õigus kokkuvõte

Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari. Teda täidab ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Ent aegajalt löövad Pearu karakteris esile helgemad küljed ning siis võib ta olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Temale on elu kõigepealt mäng, kemplemine ja jõukatsumine, kusjuures tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus on ainult mänguvahendid ärplemises, mitte aga väärtused omaette. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Krõõt on headuse ja kannatlikkuse sümbol, ta malbuse ja siiruse ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid Vargamäe on Krõõdale liiga karm, Vargamäe nõuab ohvreid. Krõõdast jääb kõigile

Eesti keel

22

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu

Kirjandus

2

docx

Suvitajad, Siin me oleme

meesterahvad, kes pidevalt teineteisega tülitsevad ning nõuavad õigust. Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine

10. - 12. klassi kirjandus

Kommentaarid (1)