KORRUPTSIOON Üldine (1) Ametiseisund ja sellest tulenevate õiguste kuritarvitamine isikliku rikastumise või muul omakasu eesmärkidel Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud Üldine (2) Ametiisikute korruptiivset tegevust iseloomustatakse kõige sagedamini korruptiivse tulu aspektist altkäemaksu või pistise andmine/võtmine Peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks Mõjud ja tagajärjed (1) Riigi majandusele:
juhtnööre korruptsiooni vältimiseks ning sellega võitlemiseks. · Tõkestamiseks võib pidada korruptsioonivastaste seaduste loomist, mis piiravad ametiisikutele lubatud töökohti, tegevusi ja toiminguid. Samuti on korruptsiooni tõkestavaks vahendiks huvide deklareerimine, mis peab tagama järelevalve, et ametiisikul poleks tekkinud korruptiivseid suhteid ja korruptiivsest tulust varasid. · Avastamine ja lahendamine seisneb süüteomenetlustes korruptsioonivastase seaduse või karistusseadustiku alusel. Tegemist võib olla nii väärtegudega töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangute rikkumisel või ka kuritegudega nt altkäemaksu andmisel, vahendamisel või võtmisel. Kasutatud materjalid · https:// www.kapo.ee/et/content/korruptsioonivastane-tegevus.h tml · www.korruptsioon.ee TÄNAN KUULAMAST
juhtnööre korruptsiooni vältimiseks ning sellega võitlemiseks. · Tõkestamiseks võib pidada korruptsioonivastaste seaduste loomist, mis piiravad ametiisikutele lubatud töökohti, tegevusi ja toiminguid. Samuti on korruptsiooni tõkestavaks vahendiks huvide deklareerimine, mis peab tagama järelevalve, et ametiisikul poleks tekkinud korruptiivseid suhteid ja korruptiivsest tulust varasid. · Avastamine ja lahendamine seisneb süüteomenetlustes korruptsioonivastase seaduse või karistusseadustiku alusel. Tegemist võib olla nii väärtegudega töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangute rikkumisel või ka kuritegudega nt altkäemaksu andmisel, vahendamisel või võtmisel. Kasutatud materjalid · https:// www.kapo.ee/et/content/korruptsioonivastane-tegevus.h tml · www.korruptsioon.ee TÄNAN KUULAMAST
· Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse kokku erakorraline istungjärk Juhtimine · Riigikogu töö korraldamiseks valitakse juhatus · Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv · II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjade 1) Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon; komisjon 2) keskkonnakomisjon; 2) Korruptsioonivastase seaduse 3) kultuurikomisjon; kohaldamise komisjon 4) maaelukomisjon; 3) Riigieelarve kontrolli 5) majanduskomisjon; erikomisjon 4) Välismaalasetele tähtajaliste 6) põhiseaduskomisjon; elamislubade andmisega 7) rahanduskomisjon; seotud asjaolude 8) riigikaitsekomisjon; väljaselgitamise 9) sotsiaalkomisjon; uurimiskomisjon 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. Fraktsioon
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon- 19 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon- 10 liiget 3) Moodustatud komisjonid: Alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Erikomisjonid: 1) Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 2) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon 3) Riigieelarve kontrolli erikomisjon 3 4) Pärnumaalt valitud saadikud: Kalle Laanet-õiguskomisjon Väino Linde -põhiseaduskomisjon Kadri Simson- rahanduskomisjon Mark Soosaar -keskkonnakomisjon Trivimi Velliste -riigikaitsekomisjon Mart Jüssi -keskkonnakomisjon Mati Raidma-riigikaitsekomisjon 4
3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10. kellel on eesti vabariigis õigus armu anda süüdimõistetule?Vabariigi presidendile. 11. millega tegeleb rahvakohtunik
1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon) 2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigieelarve kontrolli erikomisjon) 1. Uurimiskomisjonid 2. Probleemkomisjonid 3) Muud ühendused: parlamendirühmad, delegatsioonid ja ühendused Riigikogu liige kuulub ainult ühte komisjoni, kuid võib kuuluda ka samal ajal EL komisjoni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja
isikule allkirjastatud avaldus koos kinnitusega, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele. Samuti peab esitama isikut tõendava dokumendi, kokkuvõtva elulookirjelduse ning haridust tõendava dokumendi. Ametiasutuse ametniku ametikohale kandideeriv isik lisab ametiisikule ettenähtud huvide deklaratsiooni kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga, kui ametikohal, millele ta kandideerib, on deklaratsiooni esitamine korruptsioonivastase seaduse alusel nõutav. Ametnike atesteerimine Atesteermine toimub tsükliliselt. Ametnike atesteerimise ehk nende hindamise eesmärk on näha, kuidas ta saab oma tööülesannetega hakkama, milline on töötajate kvaliteet ja kas nende koolitus on vajalik. Kui ametnik loetakse mitteatesteerituks, siis ta kas lastakse lahti või lükatakse atesteerimine edasi üheks aastaks. Ametnik võib nõuda kordusatesteerimist kahe nädala jooksul. Ametivanne
Villu Reiljan. 2007.a valiti erakonna esimeheks Jaanus Marrandi 2008.a Karel Rüütli Esindatus riigikogus Karel Rüütli – Riigikogu ERLi fraktsiooni esimees. Kuulub kultuuri-, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis. Mai Treial – fraktsiooni aseesimees, kuulub sotsiaalkomisjoni Villu Reiljan – kuulub keskkonnakomisjoni Ester Tuiksoo – kuulub Euroopa Liidu asjade – ja majanduskomisjoni Jaanus Marrandi – kuulub maaelu- ja korruptsioonivastase kohaldamise erikomisjoni Tarmo Mänd – kuulub rahandus- ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni Rahvaliit varasemates valitsustes Aavo Mölder 1992 põllumajandusminister; Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister; Tiit Kubri 1995 - 1997 minister; Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister; Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister Villu Reiljan 2003 - 2006 keskkonnaminister; Margus Leivo 2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav
o Ida pref ( lääne- ja ida-virumaa maakond, Jõhvi ) o Lääne pref ( hiiu, saare, lääne, pärnu, järva, rapla maakond ) Politsei riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega. Kaitsepolitsei riikliku järelvalvet teostav ja riikliku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega. Prefektuur politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefektuur. Konstaabel võiksema piirkonna politseiametnik. Politsei ülesanded: · Avaliku korra tagamine · Süütegude ärahoidmine, tõkestamine ja avastamine. · Kuritegude kohtualune uurimine · Väärtegude kohtuväline menetlemine jne Riigikaitse · Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President. · Kaitseväe juhataja on kindral Ants Laaneots.
asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid 9. MIDA REGULEERIB ERAÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid 10. KELLEL ON EESTI VABARIIGIS ÕIGUS ARMU ANDA SÜÜDIMÕISTETULE?
seaduse eelnõu 691 SE3 algatasid riigikogu liikmed Eiki Nestor, Kalev Kotkas ja Kalvi Kõva ning Vabariigi Valitsus 21.04.2014. Eelnimetatud seaduse eelnõu läbis kõik meneltusetapid ja seaduse muudatus kuulutati välja 26.06.2014 ja avaldati Riigi Teatajas 28.06.2014. Käesolevas essees analüüsib autor vastu võetud seaduse muudatuse kooskõla põhiseadusega. Eeltoodud VVS muudatus kätkeb endas sisuliselt 19.07.2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, korruptsioonivastase seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse 11.06.20034 jõustunud muudatuse kehtetuks tunnistamist. Seaduse muudatuse analüüsimiseks tugineb autor kõne all oleva seaduse eelnõule 691 SE ja selle seletuskirjale ning tehtud muudatusettepanekutele. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 691 SE teise lugemise 10.06.2014 koostatud seletuskirja
KORRUPTSIOON Korruptsiooni määratlus Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Ka Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Sellise definitsiooni probleemiks on see, et ta ei sobi kõikidesse kultuuridesse ja ühiskondadesse. Samuti ei pruugi see, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, olla sama teises. Siiski tuleb igas
Süvakultuur on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhilised väärtused, mis on sageli sõnastatud asutuse missioonis ja strateegias. Väärtuseks võib olla näiteks töö kõrge kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse PÄÄSTETEENISTUSE VORM Korruptsioon Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Korruptsiooniuuringu andmeil on Eesti inimesed korruptsiooniga kõige rohkem kokku puutunud tehnoülevaatusel (11% on kogenud altkäemaksu küsimist), suheldes arstide (9%), politsei (8%) ning lasteaia (5%), kooli ja ülikooliga (5%). Esineb olukordi, mil juriidiline
Kantiaanlusega, mis on nime saanud saksa filosoof Immanuel Kanti järgi, viidatakse esimest tüüpi eetikateooriatele; konsekventsialismiga, mis on nime saanud ingliskeelsest sõnast consequence (tagajärg), Kant leidis, et teo olemuse alusel hinnangu andmiseks peaksime vaatlema kavatsusi (mida tegija taotleb) ja tegutsemisaluseid (miks ta seda taotleb) ehk teo maksiimi ning küsima: kas see maksiim võiks kehtida üleüldise seadusena Transparency International, Korruptsioonivaba Eesti 2012. "Korruptsioonivastase võimekuse uuring: Eesti" Lugeda: lk. 9- 18, 235-239: http://transparency.ee/cm/files/eesti_korruptsioonivastase_voimekuse_uuring_2012_0.pdf (9-18) Analüüsi metoodika kattub suures osas TI sekretariaadi välja töötatud NIS standardmeetoodikaga, kuid siiski on mõned erinevused, mis tulenevad Eesti eripärast. Eesti korruptsioonivastase võimekuse süsteemis on nii tugevaid kui nõrku külgi. Kolm tugevat: õiguskantsler, Riigikontroll ning valimiskomisjonid
Kaitseväe Peastaabi, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ning Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna tegevuse vastavust kriminaalmenetluse seadustikule • Korruptsioonivastane erikomisjon -teostab parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle, sh korraldab info kogumiseks kohtumisi valitsusasutuste esindajatega, samuti õiguskaitseorganite esindajatega näiteks Kaitsepolitseiametist, kriminaalpolitseist ja prokuratuurist - arutab omal algatusel korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid - teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle - kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone - teavitab Riigikogu ja avalikkust oma korruptsioonivastase tegevuse tulemustest • Riigieelarve kontrolli erikomisjon - vaatab läbi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande;
................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................................................ Lugege läbi toodud allikas ning vastake järgnevatele küsimustele. Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Ka Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Sellise definitsiooni probleemiks on see, et ta ei sobi kõikidesse kultuuridesse ja ühiskondadesse, näiteks säärastesse, kus puudub vahetegu era- ja avaliku sektori vahel. Samuti ei pruugi see, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, olla sama teises
Mikser, SDE) Finantsküsimused eelkõige alamkoja vastutada · Õigus (K-M. Vaher, IRL) · Euroopa Liidu asjade (M. Mihkelson, IRL) Poliitiline distsipliin Erikomisjonid Ministrite varasem töökogemus parlamendis · Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon (J. Rahumägi, Reform) · Korruptsioonivastase seaduse Seadusloome Riigikogus Seaduse algatamine kohaldamise erikomisjon (J. Marrandi, Riigikogu juhatus Rahvaliit) Riigikogu komisjon · Riigieelarve kontrolli erikomisjon (T. Varek, Esimene lugemine Kesk) Teine lugemine
Samal aastal toimunud Parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja oli üks partnereid valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Pärast peaministriametit oli Kallas parlamendi lihtliige, kuni ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. 12. augustil 2004 kinnitas Euroopa Parlament Siim Kallase Euroopa Komisjoni volinikuks 4administratiivasjade, auditi ja korruptsioonivastase võitluse alal. Samuti sai Kallas üheks neljast Euroopa Komisjoni asepresidendist. Haridus: 1967 Tallinna 22. Keskkool 1972 Tartu Ülikool, rahanduse ja krediidi eriala Ametikäik: 8 19751979 Rahandusministeeriumis 19791986 Hoiukassade Peavalitsuse juhataja 19861989 Rahva Hääle peatoimetaja asetäitja 19891991 Ametiühingute Keskliidu esimees 19911995 Eesti Panga president 19951996 Eesti välisminister VIII ja IX Riigikogu liige
1984, kuid ta suri kaks aastat peale võimule saamist ning riik langes tagasi raskustesse Tsernenko 1-aastase valitsemise ajal. Kolme peasekretäri ajal oli süvenenud ka korruptsioon ehk ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. 1987. aasta juunis Gorbatsov juht välja perestroika ehk uutmise Nõukogude Liidus. Seda majandusreformide programmi iseloomustas suurem liberaalsus ja vabadus, millest varem NSV Liidus vaid unistada võis. Nimelt tegi ta alguse alkoholismi- ja korruptsioonivastase võitlusega, samuti üritas viia läbi teatud turumajanduslikke reforme. Välispoliitikas võttis ette võidurelvastumise peatamise, sisepoliitikas käivitas liberaalsed reformid ja tegi ettepaneku kehtestada mitmeparteiline demokraatia. Mihhail Gorbatsovi reformid leidsid maailmas meeletult palju heakskiitu ning paljud riigid andid NSV Liidule hiiglaslikke laene. 1990. aastal pälvis ta isegi Nobeli rahupreemia. Muutused toimusid ka Eestis. Varem EKP esimese sekretäri kohal olnud 1
35. Piirangud tehingute tegemisel Teenistujal on keelatud: 1) omandada tehingu tegemiseks tema kätte usaldatud selle isiku vara, kellega ta on töö- või teenistussuhtes; 2) teha riigiasutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid riigiga või kohaliku omavalitsuse asutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid kohaliku omavalitsusüksusega; 3) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid korruptsioonivastase seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud juriidiliste isikutega; 4) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid mittetulundusühingu või erakonnaga, mille liige ta on; 5) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid selle tööandja, äriühingu, mittetulundusühingu või erakonnaga, kelle tegevust ta kontrollib; 6) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga. 36
ettevalmistamisega. · Kohad komisjonis jaotab riigikogu juhatus. · Iga riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni. · Komisjonid jagunevad. 1)alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusd, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon 2)erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks, riigieelarve kontrolli erikomisjon, korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjon. Jagunevad veel riigikogu liikmed parlamendirühmadeks. Parlamendi rühmi luuakse et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Delegatsioonid on parlamendi liikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. NATO parlamentaarne assamblee. Ühendused Koalitsioon- on liik või ühendus mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus
täitmiseks. - Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. - Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib Riigikogu panna mõnele alatisele komisjonile Näiteks: 4 - Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; - Riigieelarve kontrolli erikomisjon - Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Uurimiskomisjon - ehk avalikkuse huvioribiidis asuvate probleemide uurimise komisjonid; Näiteks - Riigikogu uurimiskomisjon riigi viljareservi kadumise uurimiseks (tegevuse lõpetanud); Probleemikomisjonid võib moodustada olulisetähtsusega probleemi läbitöötamiseks, poliitikate väljatöötamiseks. Näiteks
4) Tahad ise loobuda NB! Sünniga saadud kodakondsust ei saa ära võtta. Ühtki Eesti kodanikku ei saa Eesti riigist ära saata ja võid tulla igal ajal Eestisse elama. KORRAKAITSE Politsei – riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega. Kaitsepolitsei (kapo) – riiklikku järelvalvet teostav valitsusasutus, mis tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse, organiseeritud kuritegevusega ja terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega ning vastuluurega. (kaitseb riiki teiste eest). Prefektuur – politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt. Nt Lääne-Eesti prefektuur Pärnus. Konstaabel – väiksema piirkonna politseiametnik. Korda tagavad ka naabrivalve, turvafirmad jne. Politseiks saamise tingimused: (arvan, et pole vaja pähe õppida) a) Eesti kodanik b)19-aastane c) keskharidus vähemalt d) eesti keelt oskaja e) ei tohi olla piiratud teovõimega f) läbitud ajateenistuskohustus
4) Tahad ise loobuda NB! Sünniga saadud kodakondsust ei saa ära võtta. Ühtki Eesti kodanikku ei saa Eesti riigist ära saata ja võid tulla igal ajal Eestisse elama. KORRAKAITSE Politsei riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega. Kaitsepolitsei (kapo) riiklikku järelvalvet teostav valitsusasutus, mis tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse, organiseeritud kuritegevusega ja terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega ning vastuluurega. (kaitseb riiki teiste eest). Prefektuur politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt. Nt Lääne-Eesti prefektuur Pärnus. Konstaabel väiksema piirkonna politseiametnik. Korda tagavad ka naabrivalve, turvafirmad jne. Politseiks saamise tingimused: (arvan, et pole vaja pähe õppida) a) Eesti kodanik b)19-aastane c) keskharidus vähemalt d) eesti keelt oskaja e) ei tohi olla piiratud teovõimega f) läbitud ajateenistuskohustus
seaduseelnõude väljatöötamisega. valitsuse tegevusega. Kritiseerib o Riigikogus on 11 alalist komisjoni, nt valitsuse ettepanekuid, ideid, keskkonna, kultuuri,sotsiaal,... muudatusi. Esitab teistsuguseid o Riigikogus on 3 erikomisjoni : lahendusi, alternatiivseid julgeoleku asutuste, järelvalve, ettepanekuid, seaduseelnõusid. korruptsioonivastase seaduse, 3) Koalitsioon - Erakondade rühmitus riigieelarvekontrolli erikomisjonid. parlamendis, kes on seotud valitsuse tegemisega ja kuulub sinna. Toetab valitsuse ideid ja ettepanekuid. Parlamendi kontroll valitsuse üle Otsene Kaudne
V: erakondade rahastamise kontroll (mitte liiga palju raha neile anda), avalikustamise tava ja nõue, riik peab ise kohtlema erakondi võrdselt. 3. Erakondade rahastamise kontroll Eestis (aruanded, organid) V: Raha jaotamine erakondadele valimistulemuste alusel. Nelja liiki aruanded: majandusaasta aruanne, annetuste registri pidamine ja avalikustamine, valimiskulude aruanne, aruanne, mis esitattakse Maksu- ja Tolliametile. Organid. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. 4. Erakondade riigieelarvelise rahastamise plussid ja miinused V: Plussid: Kontroll erakondade rahastamise üle. Kui erakonnad ei saaks riigieelarvest raha ja peaks toetuma annetuste peale, siis oleks poliitiline korruptsioon väga suur. Miinused: otsused, mis erakond kui palju raha saab, teeb võimul olev erakond, seetõttu on oht raha ebavõrdseks jaotamiseks. 5. Erakonna sidusorganisatsioonid
enne Euroopa mandril sotsialismi kokkuvarisemist. Ilmselt oli selline mõju tingitud arengumaadest pärit subkultuurist, mis paratamatult „imbus” arenenud riikidesse kasvõi /kuid mitte ainult/ kaubavahetusega tingitud asjaoludel. Eeltoodust johtuvalt otsustas 17 NLKP – Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei 12 1981. aastal Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee luua Euroopa Nõukogu juurde korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO18, kuhu käesoleval hetkel kuulub 42 riiki19. Viimane oluline laienemine on otsustatud 04. mail 1998. aastal Euroopa Ühenduse Ministrite Komitee 102. istungil vastuvõetud resolutsiooniga (98) 7. 1990-ndate teisel poolel on GRECO tegevuse tulemusena vastuvõetud mitmed alljärgnevad programmid ja otsused, mille tulemuseks oli 27. jaanuaril 1999. aastal
Teenistujal on keelatud: 1) omandada tehingu tegemiseks tema kätte usaldatud selle isiku vara, kellega ta on töö- või teenistussuhtes; 2) teha riigiasutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid riigiga või kohaliku omavalitsuse asutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid kohaliku omavalitsusüksusega; 3) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid korruptsioonivastase seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud juriidiliste isikutega; 4) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid mittetulundusühingu või erakonnaga, mille liige ta on; 5) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid selle tööandja, äriühingu, mittetulundusühingu või erakonnaga, kelle tegevust ta kontrollib; 6) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga. 11
tegevuse vastavust kriminaalmenetluse seadustikule. •Korruptsioonivastane erikomisjon -teostab parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle, sh korraldab info kogumiseks kohtumisi valitsusasutuste esindajatega, samutiõiguskaitseorganite esindajatega näiteks Kaitsepolitseiametist, kriminaalpolitseist ja prokuratuurist -arutab omal algatusel korruptsioonivastase seaduse §13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid -teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle -kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone -teavitab Riigikogu ja avalikkust oma korruptsioonivastase tegevuse tulemustest. 3.12 Riigieelarve kontrolli erikomisjon -vaatab läbi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande;
Piirangud tehingute tegemisel Teenistujal on keelatud: 1) omandada tehingu tegemiseks tema kätte usaldatud selle isiku vara, kellega ta on töö- või teenistussuhtes; 2) teha riigiasutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid riigiga või kohaliku omavalitsuse asutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid kohaliku omavalitsusüksusega; 3) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid korruptsioonivastase seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud juriidiliste isikutega; 4) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid mittetulundusühingu või erakonnaga, mille liige ta on; 5) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid selle tööandja, äriühingu, mittetulundusühingu või erakonnaga, kelle tegevust ta kontrollib; 6) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga.
Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel. Riigikogu struktuur: 1). Riigikogu juhatus (Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise. Riigikogu juhatus on 3-liikmeline: Riigikogu esimees, Riigikogu I aseesimees ning Riigikogu II aseesimees).; 2). Riigikogu komisjonid: a). Alatised komisjonid nt kultuurikomisjon; b). Erikomisjonid nt - Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; - Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; - Riigieelarve kontrolli erikomisjon; c). Uurimiskomisjonid praegu ei ole ühtegi; d). Probleemkomisjonid esitab tegevuse lõppemisel Riigikogule aruande oma tegevusest; 3). Riigikogu fraktsioonid võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. 16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund:
8. Mis on korruptiivne tegu? Millised ametiisikud peavad esitama igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni ja mida nad peavad deklareerima? Millised töökoha ja tegevuse piirangud sätestab korruptsioonivastane seadus korruptsiooni vähendamiseks? ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Ametiisik on korruptsioonivastase seaduse mõistes riigi või omavalitsuse ametnik või tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja, kellel on õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kaustusse andmise otsuste tegemisel. Lisaks sellele on ametiisikud ka korruptsioonivastase seaduse §-s 4 loetletud isikud. Peavad delkareerima oma varalise seisu ja oma varalised kohustused
vähendamiseks. Komisjonis tehakse tihti ära riigikogu sisemine töö. On alatised(moodustatakse tööks eelnõudega: nt: EU asjade komisjon,põhiseaduskomisjon,rahanduskomisjon) ja erikomisjonid.(avalikku huvi pakkuva küsimuse uurimiseks ehk uurimiskomisjonid; mingi üksikküsimuse läbitöötamiseks ehk probleemikomisjonid ; täitmaks seadusest või välislepingust tulenevat alalist funktsiooni, mida ei soovitata anda alalistele komisjonidele: nt: korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjon). Riigikogu fraktsioonid pole riigikogu organid, vaid riigikogu liikmete ühendused nign ei täida mingit ametlikku riigikogu funktsioone. Fraktsioon on ühe poliitilise vaate ühendus riigikogus. 3.1.4 RIIGIKOGU LIIKMETE ÕIGUSLIK SEISUND Volituste tekkimine ja lõppemine. Riigikogu liikme volitused tekivad sarnaselt riigikogu volitustega. Volituse lõppemise juhud: asumine teise riigiametisse; süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine; tagasiastumine;
teostamist ja teha täitevvõimu organitega koostööd Euroopa Liidu poliitika (Euroopa Liidu asjade komisjon) või välispoliitika (väliskomisjon) ajamisel. b. Erikomisjonid, mis täidavad spetsiifilisi, seadusest tulenevaid, valdavalt kontrolliga seotud ülesandeid. i. julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kontrollib kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkust; ii. korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon täidab korruptsioonivastasest seadusest, erakonnaseadusest ja valimisseadustest tulenevaid ülesandeid, näiteks kogub, hoiab ja avalikustab riigi kõrgemate ametiisikute – Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed jt – majanduslike huvide deklaratsioone ning erakondade valimiskampaaniate rahastamise aruandeid; iii
4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon)
4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon)
linnaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras
Bulgaaria. Euroopa Komisjon (European Commission) Paikneb Brüsselis. EL täitevorgan. Initsiaator, täideviija, kontrollija. Korraldab koos liikmesriikide valitsustega EL-i juhtimist. On kaasatud otsustetegemisse igal tasandil kõigis EL-i tegevusvaldkondades ja seetõttu on tema roll kesksem kui teistel EL-i juhtorganitel. Komisjoni kuulub 27 liiget e volinikku, üks igast liikmesriigist, sh president (portugallane Jose Manuel Barroso), Eestit esindab Siim Kallas, kes juhib sisekontrolli ja korruptsioonivastase võitlusega tegelevaid institutsioone. Volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse 5 aastaks. Komisjon on liidu suurim organ, seal töötab liitumisjärgselt u 25 000 inimest, 2002. a olid komisjoni kulud 3,1 miljardit eurot. Komisjon kujundab liidu poliitikat, esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Kontrollib lepingute sätete õigesti täitmist. Peab leidma liikmesriikide erimeelsuste puhul kompromisslahenduse
42 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon)
See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1. Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2. Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3. Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3
Euroopa Komisjon (European Commission) Paikneb Brüsselis. EL täitevorgan. Initsiaator, täideviija, kontrollija. Korraldab koos liikmesriikide valitsustega EL-i juhtimist. On kaasatud otsustetegemisse igal tasandil kõigis EL-i tegevusvaldkondades ja seetõttu on tema roll kesksem kui teistel EL-i juhtorganitel. 16 Komisjoni kuulub 27 liiget e volinikku, üks igast liikmesriigist, sh president (portugallane Jose Manuel Barroso), Eestit esindab Siim Kallas, kes juhib sisekontrolli ja korruptsioonivastase võitlusega tegelevaid institutsioone. Volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse 5 aastaks. Komisjon on liidu suurim organ, seal töötab liitumisjärgselt u 25 000 inimest, 2002. a olid komisjoni kulud 3,1 miljardit eurot. Komisjon kujundab liidu poliitikat, esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Kontrollib lepingute sätete õigesti täitmist. Peab leidma liikmesriikide erimeelsuste puhul kompromisslahenduse. Õigus volinikke
Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Uurimiskomisjon mood. Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Probleemkomisjoni võib mood. olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. 1) Riigieelarve kontrolli erikomisjon. 2) Julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjon. 3) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. FRAKTSIOONID Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt 5 Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad RK liikmed võivad mood. ainult ühe fraktsiooni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada
klassist ja kogu ühiskonnast. Tal on kindlad eesõigused, paljudel juhtudel ka välised hierarhilise kuuluvuse tunnused (munder, auastme vastavad eraldusmärgid jms). Bürokraatiat iseloomustavad konformism (`moe' järgimine), tegevuse sisu allutamine vormile, püüd reglementeerida (määrustada, kindlale eeskirjale allutada) üksikasjalikult kõik ühiskonna ja isiku eluavaldused ning valvata pidevalt nende järele. Korruptsioon. Üsna oluline samm oli korruptsioonivastase seaduse vastuvõtmine 1995. aastal. Ehkki seadus kehtib juba 7 aastat, ei saa võitlust korruptsiooniga pidada kuigi edu- 18 kaks. Põhjus on eelkõige selles, et korruptsiooni näol on tegemist väga keeruka nähtu- sega, mida pole suudetud isegi üheselt defineerida. Korruptsiooni olulisteks elementideks on alati isiku ebalojaalsus, salatsemine ja kasulootus
Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Huvide konflikti korral on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. Volikogu liikme(te) õigused
täiendades vastavalt kodukorra seadust. Seoses Euroopa Liitu astumisega nähti alatise komisjonina ette Euroopa Liidu asjade komisjon. Erikomisjoni moodustab Riigikogu seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. Riigikogu X koosseisus on erikomisjonidena moodustatud Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Uurimiskomisjoni võib Riigikogu moodustada avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Uurimiskomisjon
omanikult mõistetakse KarS § 84 alusel välja see osa eseme väärtusest, mis vastab süüteoga saadud vara osakaalule eseme soetamisväärtusest. Sellist tõlgendust toetab ka Eesti poolt mitmete rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustus näha ette, et kui kuriteoga saadud vara on segunenud (intermingled) seaduslikest allikatest saadud varaga, siis konfiskeeritakse see osa varast, mis vastab kuriteoga saadud vara hinnangulisele väärtusele (vt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni (RT II 2010, 4, 10) art 31 lg 5; rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni (RT II 2003, 1, 1) art 12 lg 4; narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni (RT II 2000, 15, 92) art 5 lg 6 (b)). 36. Näiteks kui isiku pangakontole, kus on legaalse päritoluga 50 000 eurot, laekub 50 000 eurot süüteoga saadud vara, ja isik
annaabi.ee 
