Ametniku teenistusse võtmise kord (0)

Ametniku teenistusse võtmise kord
Sissejuhatus
Ametnik , avalik teenistuja või riigiteenistuja on avaliku sektori töötaja, kes töötab omavalitsuse osakonnas või asutuses. Ametnik on üldises tähenduses igasugune kantseleitöötaja. Kitsamalt peetakse ametniku all silmas riigiteenistuses olevat isikut. Mõiste välistab selgesõnaliselt sõjaväge, kuigi tsiviil-ametnikud töötavad "kaitseministeeriumi" peakorteris. Mõiste sisaldab alati riigi töötajaid, kas regionaal- või maakonna-, või isegi munitsipaaltöötajaid nimetatakse "riigiteenistujateks" erineb riigiti. Ühendkuningriigis näiteks ainult Crown töötajad on riigiteenistujad, maakonna või linna töötajad ei ole.
Ametnikule esitatavad nõuded
Ametisse võib määrata vaid Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu kodanikku (ministeeriumi kantsleri ja riigisekretäri kohale tohub määrata vaid Eesti kodanikke .) Ametnikul peab olema vähemalt keskharidus ning ta peab olema täielikult teovõimeline inimene. Nõuetena on ka esitatud eesti keele valdamine . Täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid võib kehtestada ametiasutuse juht või tema kõrgemalseisev juht või ametiasutus .
Teenistusse ei tohi võtta isikuid, keda on karistatud tahtlikult sooritatud kuriteo eest või kes on seotud olnud korruptiivse tegevusega . Samuti võib kohus keelata isikul tulevikus teatud ametnikukohal töödata läbiviidud kohtuotsuse alusel. Samuti ei või ametnikuna töödata isik, kes on tema ametikohta kontrolliva ametniku või juhi alaneja, abikaasa või vabaabielukaaslane või vanavanem või kes on ametniku või tema abikaasa või vabaabielukaaslase vanem või vanema alaneja.
Käsikirja alusel ametisse nimetamine
Avalikul teenistujal ei ole töölepingut vaid selle asemel on käsikiri. Käsikirja pannakse kirja, kellena ametnik teenistusse astub ja mis kuupäevast ta ametisse on määratud. Sealhulgas märgitakse ära tema palgaaste, mida mööda on tulevikus võimalik kõrgemale või madalamale liikuda . Näiteks üks karistusmeetod on teatud perioodiks ühe palgaastme võrra madalamale viimine (maksimaalselt üheks aastaks). Palga aste oleneb ka teenistusstaašist ehk varasemast töötamisest avalikus teenistuses. Katseaeg kehtib ametnikul maksimaalselt kuus kuud ning kaks kuud enne katseaja lõppu tuleb vestlus ülemusega.
Teenistusse nimetamise dokumendid
Ametnikukohale kandideeriv inimene peab esitama teda ametisse nimetava õigusega isikule allkirjastatud avaldus koos kinnitusega, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele. Samuti peab esitama isikut tõendava dokumendi, kokkuvõtva elulookirjelduse ning haridust tõendava dokumendi. Ametiasutuse ametniku ametikohale kandideeriv isik lisab ametiisikule ettenähtud huvide deklaratsiooni kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga, kui ametikohal, millele ta kandideerib, on deklaratsiooni esitamine korruptsioonivastase seaduse alusel nõutav.
Ametnike atesteerimine
Atesteermine toimub tsükliliselt. Ametnike atesteerimise ehk nende hindamise eesmärk on näha, kuidas ta saab oma tööülesannetega hakkama, milline on töötajate kvaliteet ja kas nende koolitus on vajalik. Kui ametnik loetakse mitteatesteerituks, siis ta kas lastakse lahti või lükatakse atesteerimine edasi üheks aastaks. Ametnik võib nõuda kordusatesteerimist kahe nädala jooksul.
Ametivanne
Ametivanne on dokument, mis on loodud tagamaks selle, et töötaja lubadus ustavaks jääda riigile on viidud ametlikku vormi paberi peale. Ametnik, kes annab esmakordselt ametivannet peab edastama kirjalikul vormil : „Mina, (ametniku nimi), tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pidada mulle usaldatud ametit ausalt.“ Seejärel ta allkirjastab vandeteksti ning lisab ka vande andmise kuupäeva. Ametnik on teenistuses ametisse asumise kuupäevast alates. Ametisse asumise kuupäev ei või olla varasem kui ametisse nimetamise haldusakti kuupäev.