10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
XsergeiX
Õppematerjali autor
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA ..................
Amazonase jõgikond, Aafrika Kongo jõgikond, Guinea laht, Malai saarestik. VIHMAMETSADE KLIIMA Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 oC või enam ja aastas langeb sademeid 2000 6000 mm. Temperatuuri ööpäevane käik: Hommikul selge, lõunaks palav ja lämbe, pärastlõunal metsik paduvihm äikesega. Õhtul selgineb, öösel ka, kuid jahedam. VIHMAMETSADE TAIMESTIK Ekvatoriaalsed vihmametsad on maailma liigirikkamaid ja vanemaid ökosüsteeme. Kuigi nad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades esineb kuni meetrise läbimõõduga eredavärvilisi õisi, millest mõned avanevad otse puutüvel. Rohkesti on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni kõrgemate latvadeni
Kõrbe Teke Mõned kõrbed on väga vanad ja kõrbestumise tõttu on teised jällegi väga noored. Kõrbestumine on kõrbete levik aladesse, mis ei olnud varem kõrb, selline nähtus on põhjustatud mitmetest erinevatest asjaoludest, millel selles töös pikemalt peatuma ei hakka. Kõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke. Ka liivakõrbed on tekkinud mitmete aastate jooksul mäestikest. Jõed kandsid liiva tasandikele, kus tuul selle laiali laotas. Osa kõrbeliivast pärineb ka järve- ja mererandadest, mis on sinna saanud mäestikest, vee abiga.Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad
Madaliku kõige lõunapoolsemas osas on viljakaid lössisetteid, kus kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti. (20) Põhjamere rannikul ja piki jõgede alamjooksu on levinud marsid madalikud, mis tihti asuvad merepinnast madalamal. Mere lainetuse eest kaitsevad neid luiteahelikud ja spetsiaalselt selleks ehitatud tammid. (20) Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes. Põhjarannik ja Põhja-Jäämere saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. (4) Vastavalt kliimale ja taimkattele on Euroopas ülekaalus metsamullad: Ida- Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun- puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil
Oksad kergesti harunevad ja kergesti puituvad. Õitseb juuni kuni august. Viljaks pähklike. Taimed on tugeva aromaatse lõhnaga. VARS võib olla tõusev, kuid ei ole kunagi lamav LEHT Kitsjas, nahkjas, allapoole käändunud veidi rullis servaga, näib nõeljana. ÕIS valkjas, roosa või lilla männastesse koondunud õis õisikuna varre tippudes. SEEMNED tärkavad 2-3 nädalaga. Viljaks pähklike. Ajalugu Algselt Vahemere maadel, Põhja- ja Lääne-Aafrikas levinud tüümiani tõid mungad kaasa Alpidest põhja poole. Juba egiptlased, kreeklased ja roomlased hindasid tema omadusi. Vürtsi- ja ravimtaimena oli ta tuntud ka keskaegsetes kloostriaedades. Kasvatamine Aias eelistab tüümian täispäikest ning kuiva, hea veeläbilaskvusega mulda. Peale komposti ei vaja see poolpõõsas mingit täiendavat vätamist. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Kui taimi suvel
vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. · Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. · Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega · Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Okasmetsa Taimestik · Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid. · Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed.Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Okasmetsa loomastik
MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tumedaokkalised puud neelava
Vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organimside vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi-see on väike okeaaniline veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette , osa aurub, olulise osa kasutab taimestik. Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure globaalse veeringe. Evapotranspiratsioon-taimkattega maapinna üldaurumine. Veeringe koosneb kolmest põhilisest osast: • Pinnavool-vesi saab osaks pinnavetest • Aurumine, transpiratsioon-vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi, või siis imetakse vesi taimede poolt ning seejrel aurub taimede pinnalt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid