Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metsandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Metsandus

Metsatüüp
Riigid(3-5),kus kasvab
Peamised puuliigid
Metsa iseloomustus, juurdekasv m3/ha
Parasvöötme okasmets
Venemaa
Rootsi
Kanada
Soome
Norra
Kuusk
Mänd
Seeder
Nulg
Lehis
Tsuuga +kitsa lehised puud( kask , paju, haab)
1-2 m3/ha
Tarbeallikas
Sega-ja lehtmets
USA
Argentina
Jaapan
Eesti
Saksamaa
Lepp
Tamm
Kask
Paju
Haab
Pöök
5-10 m3/ha
Hävimisohus, sest metsa ala on põldude all
Kuiv lähistroopiline(Vahemeri)
Austraalia
Kreeka
Itaalia
Hispaania
Tšiili
Loorberipuu
Pähklipuu
Korgipuu
Oliivid
Viigipuu
Tamm
1-2 m3/ha
Niiske lähistroopiline( Florida )
Hiina
USA
Jaapan
Brasiilia
Austraalia
Mahagonipuu Eukalüpt
Kebratšo
Araukaaria
Bambus
15-20 m3/ha
Ekvatoriaalne vihmamets
Brasiilia
Indoneesia
Kongo DV
Mehhiko
Boliivia
Sandlipuu
Punane puu
Dekapuu
Herea
Palm
Kuni 50 m3/ha
Röövraie
Metsandus #1 Metsandus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RailiKP Õppematerjali autor
Metsandusega seotud küsimused, kus riigis miskit toimub jne.

Sarnased õppematerjalid

Maailma Metsad
14
docx

Maailma Metsad

KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasv

Geograafia
Metsandus
2
doc

Metsandus

METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: o pindala (%) 48,7% Eesti o puiduvaru (kuupmeeter) o aastane juurdekasv puidul (kuupmeeter/ha) ­ aastas tohib metsa maha võtta nii palju, kui juurde kasvab Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ,,suhkruvaher" (e.

Geograafia
Maailma kalandus
3
doc

Maailma kalandus

11) Suurimad kalapüüdjad: aasias ­ hiina, jaapan, indoneesia, venemaa - oma tarbeks tsiili, peruu ­ kalajahu, export. Euroopa ­ norra, island ­ toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias ­ hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa ­ LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 ­ s(tihumeetrites) ­ 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud ­ eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud ­ tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud ­ tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud ­ lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud ­ kummipuu, korgitamm.

Geograafia
Kalandus-metsamajandus- ja tööstus-põllumajandus
2
docx

Kalandus, metsamajandus- ja tööstus, põllumajandus

KALANDUS * Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad ­ jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad ­ põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad ­ lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas ­ Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias ­ Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad baas- ja

Geograafia
GEOGRAAFIA gümnaasium töövihik
14
docx

GEOGRAAFIA gümnaasium töövihik

GEOGRAAFIA LK.38-39 Nafta Mootoriküt 2/3 Lähis- Saudi- Venem Lääne- Kõrge Taastumatu, 40% us,soojuse Ida,Saudi- Araabia,US aa, Euroo kütteväärtus, Saastab õhku,puur- taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline gia Iraan,Hiina a, Jaapan transportida ammutamine võib Iraan, tankerite ja tekitada reostust Norra, torujuhtmete vajab töötlemist. Mehhi abil. kko Maagaas Elek

Geograafia
Geograafia - Mets-konspekt
8
docx

Geograafia - Mets (konspekt)

1. Mitu protsenti Eesti territooriumist on metsade all? Vastus: Eesti metsasus oli 2005. a 52% (2,28 mln ha). Võrdluseks mõnedes teistes Euroopa riikides: Rootsis 68%, Saksamaal 31%, Hollandis 8%, Soomes 69%, Venemaal 52%. 2. Millised metsatüübid on levinud Eestis? Vastus: okas- ja segametsad. 3. Millised puuliigid on levinumad Eesti metsades? Vastus: mänd, kuusk, kask. 4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA Lõuna-Ameerikas: Brasiilia, Peruu, Kolumbia, Venezuela Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Aastane juurdekasv: segametsad 2-3 m3/ha aastas, lehtmetsad 5-10 m3/ha aastas Puuliigid: lehtmetsades – tamm, pöök, vaher

Geograafia
Kalandus ja metsandus
12
docx

Kalandus ja metsandus

METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on:  Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega)  Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel  suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda.  süvaookean (valguse ja toidu puudus)  Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus)  ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised.  Rannikupüük – väikeste kalapaatidega püü

Metsandus
10 klassi Geograafia
9
doc

10.klassi Geograafia

Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ­ ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun