Töö ökonoomika mõiste maj.teaduse haru, mis uurib tööjõuturgude organisatsiooni, funktsioneerimist ja väljundeid; perspektiivsete ja praeguste tööjõuturul osalejate otsustusi ning tööhõivega ja tööjõuressursside eest tasumisega seotud ühiskondlik-poliitilisi abinõusid. Töö ök.tähtsus - * tänapäeva kõige praktilisematest sots.majanduslikest probleemidest keskenduvad meie maj.tööjõusektorile; * kvalitatiivne-tööjõud on meie tähtsamaks majanduslikuks sissetulekuks; *tööjõuteenuste turgu on vaja eraldi uurida. Valik-teor.mudel pööratakse tähelepanu valikutele-miks neid tehakse ja uidas nad annavad teatavaid tagajärgi. Eeldused: *suhteline nappus-aja, isikl.sissetuleku ja ühiskondlike ressursside nappus; *eesmärgipärane käitumine-inimesed võrdlevad kulutusi loodetava kasumiga; *kohandatavus-in.kohandavad oma käitumist vastavalt loodetavale kulude ja loodetavate tulude muutumisele. Kasulikkus annab infot ja arendab analüüsivõimet, mille...
Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. b) Pille armastab puuvilju rohkem kui köögivilju. Kanna joonisele selline samaväärsuskõver, mis näitaks, et Pille eelistab puuvilju köögiviljadele. Lisame joonisele eelistusi iseloomustava samaväärsuskõvera. c) Tähista joonisel Pille optimaalne valik. Missugustes kogustes puuvilju ja köögivilju Pille ligikaudu tarbib. Selgita, missugune oleks puuviljade ja köögiviljade asendamise piirmäär optimaalse valiku korral. Mida asendamise piirmäär iseloomustab? Joonisele on kantud tüüpiline samaväärsuskõver nii, et see puutub eelarvejoont
eelarvejoone võrrand. Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. b) Oletame, et tasakaalu situatsioonis tarbib see tarbija 16 ühikut kaupa X. Kanna joonisele tüüpiline samaväärsuskõver, mis iseloomustab sellist valikut. Missugune oleks kauba X kaubaga Y asendamise piirmäär valitud punktis. Selgita. Joonisele on kantud tüüpiline samaväärsuskõver nii, et see puutub eelarvejoont. Selles puutepunktis ongi tegemist optimaalse valikuga. Kuivõrd selles ülesandes ei ole kasulikkuse kohta midagi täpsemalt öeldud, siis on joonisele kantud samaväärsuskõver vaid illustratiivne märkimaks ära optimaalse valiku punkti.
kulutades ära kogu eelarve M Px Võrrand : Q y= - Q py p y x samaväärsuskõv er Sama kasulikkus Suhteline hind Reaalne Samaväärsuskõver sissetulek iseloomustab kahe toote mõõdetuna kombinatsioone mis annavad kaubas y tarbijale võrdse kasulikkuse Konkurents - Täielik konkurents turul on palju müüjaid ja kaup on ühetaoline - Monopol kogu turg on ühe ettevõtte käes - Monopolistlik konkurents
Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus ...
kogus tootjale. Ükskõik, milline muutus toimub, võib see kaasa tuua majapidamiste nõudluste kasvu või kahanemise ning sellega seoses peavad ka tootjad peavad oma pakkumisi korrigeerima. 5) Oletame, et Pille nädalaeelarve puuviljade ja köögiviljade ostmiseks on 24 eurot. Puuviljade hind on 2 eurot kilo ja köögiviljade hind on 3 eurot kilo. a) Joonista Pille eelarvejoon. b) Pille armastab puuvilju rohkem kui köögivilju. Kanna joonisele selline samaväärsuskõver, mis näitaks, et Pille eelistab puuvilju köögiviljadele. c) Tähista joonisel Pille optimaalne valik. Missugustes kogustes puuvilju ja köögivilju Pille ligikaudu tarbib. Selgita, missugune oleks puuviljade ja köögiviljade asendamise piirmäär optimaalse valiku korral. Mida asendamise piirmäär iseloomustab? d) Oletame, et puuviljade hind tõuseb ja on nüüd 3 eurot kilo. Kanna samale joonisele uus eelarvejoon. Kanna joonisele uus optimaalne valik. Selgita, miks
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks ...
lõikumise esialgse eelarvejoonega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind suureneb, siis saab tarbija osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub vastava hüvise skaalal punktist d punkti b). Küsimus 14 Küsimuse tekst Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu see väljendab. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõver väljendab. Küsimus 15 Küsimuse tekst Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija kogukasulikkus väheneb. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale o Seega ütleme, et asendusefekt on negatiivne Kui hüvise nõudlus suureneb sissetuleku suurenedes, siis peab selle hüvise nõudlus vähenema hinna tõustes Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve Eelarvejoonel on kõik kaupade ja teenuste kogused, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve Samaväärsuskõver ehk kasulikkuskõver – iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale sama kasulikkuse Samaväärsuskõver iseloomustab kahe toote kombinatsiooni, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse Asendamise piirnorm – näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma teiste hüviste kogus, kui esimese hüvise kogus muutub, et säiliks sama kasulikkusetase Kasulikkuse maksimeerimine – optimaalse valiku korral on
ühiku võrra rohkem. a) Õige b) Vale 17. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=5, siis kulutades ära kogu planeeritud eelarve, on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkuse. a) Õige b) Vale 18. Optimaalse valiku korral teeb tarbija valiku, mille puhul asendamise piirmäär on võrdne suhtelise hinnaga ehk tarbija soov kaupu vahetada langeb kokku turul pakutava kaupade vahetamise võimalusega. a) Õige b) Vale 19. Samaväärsuskõver iseloomustab kahe kauba kombinatsioone, mis kõik annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. a) Õige b) Vale 20. Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis tähendab see, et ka piirkasulikkus suureneb. a) Õige b) Vale 21. Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele väheneb tarbija kasulikkus täiendava ühiku tarbimisest, kui hüvise hind langeb. a) Õige b) Vale 22. Majapidamisteoorias eeldame, et kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest
4 f 5 0 e 2 f 0 2 4 6 8 10 Pitsa Joonis 4.3 Eelarvejoon Samaväärsuskõverad Samaväärsuskõver iseloomusta iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Joonisel 4.4 näitab samaväärsuskõver kõiki pitsa ja veini kombinatsioone, mis annavad Anule sama kasulikkuse. Vein 12 10 8 6 4 2 0 2 4 6 8 10 Pitsa Joonis 4.4 Anu samaväärsuskõver
tarbimiskomplekti mille korral suhteline hind ja asendamise piirmäär on võrdsed. Kuivõrd mõlema kauba hind on kaks siis on turul võimalik neid kaupu vahetada võrdses suhtes ehk üks ühele. Ühe kauba hulk, millest tarbija võiks loobuda teise kauba ühe lisaühiku kasuks, püsides samal ükskõiksuskõveral. 19.Ükskõiksuskõver. Mida odavamalt saavad nad osta ühte hüvist, seda rohkem jääb neil raha teiste hüviste ostmiseks. Samaväärsuskõver mille korral hind ja väärtus tarbja jaoks on võrdsed. Pitsa asemel hamburger. 20.Sissetulekuefekt. Seega sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab (ja langedes muidugi väheneb). Seda nimetatakse sissetulekuefektiks. 21.Asendusefekt. Kui mõne hüvist saab teise hüvisega asendada. Näiteks pitsa hind tõuseb siis tarbja ostab, odavamat hamburgerit, mis asendab tarbja jaoks tema vajaduse. 22.Sidruniturg 23
Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. 35 5.5. Samaväärsuskõverad Samaväärsuskõver iseloomusta iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Joonisel 5.4 näitab samaväärsuskõver kõiki pitsa ja veini kombinatsioone, mis annavad Anule sama kasulikkuse. Joonis 5.4 Anu samaväärsuskõver Samaväärsuskõverate tuletamiseks ja joonistamiseks on vaja vaid seda, et uuritav tarbija suudaks väljendada oma eelistusi. Kasulikkuse kardinaalne mõõtmine ei ole sellest seisukohast lähtudes vajalik. See tähendab, et kasulikkuse koguväärtus, mida tarbija saab tarbimisest, asudes mingisugusel
Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kaub uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind su osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub va punktist d punkti b). Küsimus 14 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, sed kogurahulolu see väljendab. Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõ Küsimus 15 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija ko Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust and
4 f 5 0 e 2 f 0 2 4 6 8 10 Pitsa Joonis 4.3 Eelarvejoon 4.4.1 Samaväärsuskõverad Samaväärsuskõver iseloomusta iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Joonisel 4.4 näitab samaväärsuskõver kõiki pitsa ja veini kombinatsioone, mis annavad Anule sama kasulikkuse. Vein 12 10 8 6 4 2 0 2 4 6 8 10 Pitsa Joonis 4.4 Anu samaväärsuskõver
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...