muusikale. Tal ei õnnestunud leida kindlat kohta Viini muusikaelus. Sõprade toetus oli oluline ja nii on ka suur osa loomingust kirjutatud lähedastele sõpradele või Viini asjaarmastajate ühingule.Enamik teoseid jäi eluajal avalikkusele tundmatuks Looming: üle 600 laulu(tuntumad kaks laulutsüklit ,,Kaunis möldrineiu" (Die Schöne Müllerin,1823) ja ,,Talvine teekond" (Die Winterreise, 1827), 9 sümfooniat, 9 avamängu, kammermuusikat erinevatele koosseisudele sh 14 keelpillikvartetti, paarkümmend klaverisonaati, klaveripalu- (muusikalised hetked, serenaadid, valsid, lendlerid, ekspromtid); teoseid klaverile 4-le käele, 16 lavateost (vähe tuntud), koorimuusikat, 7 missat. Schubert on romantilise harmoonia ja Liedi rajajaid. Laululisus domineerib tema loomingus kõikide zanrite üle. Schuberti teoseid identifitseeritakse nimistu järgi, mille koostas muusikateadlane Otto Erich Deutsch - Deutsch Verzeichnis. 2.
o Teoseid on esitanud paljudes maades:Euroopas,USAs,Kanadas ja Austraalias. o 1996.aastal oli tema 5 sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisi kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. o Lepo Sumerast jäi maha abikaasa,kaks tütart ja poeg. o Suri südamepuudulikkusesse. 03.01.13 Sample footer 3 o Looming L.Sumera on kirjutanud teoseid väga erinevatele koosseisudele erinevates zanrides,väikepaladest suurvormideni. o Sumera on korduvalt öelnud ,et hakkab lugu kirja panema alles siis,kui see on peas valmis.Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju-just seetõttu sobisid talle hästi suurvormid,eriti sümfoonia. o Tema 6 sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. o Lisaks on ta loonud rohkesti ka veel teisi orkestriteoseid ,nagu klaveri-ja tsellokontserte
See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvintetis, aimates järele Dizzy Gillespie’ närvilist stiili. Ei möödunud kaua aega, kui ta hakkas puhuma lahedamas ja jahedamas maneeris. Uus vool oli jälgitav ka John Lewise klaveriimprovisatsioonides ja arrenžeeringutes, mida Tadd Dameron kirjutas neljakümendate lõpus Gillespie’ bigbändile ja erinevatele väikestele koosseisudele. Muusikaajaloo esimesed cool džässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast, esitatud koos Charlie Parkeriga, ja John Lewise klaverisoolo Dizzy Gillespie’ Pariisi kontserdil. Miles Davise, John Lewise ja Tadd Dameroniga saab alguse stiil, mida tuntakse cool džässi nime all.
Iselo Tekkis 19. ja 20. sajandi Tekkis 19. ja 20. Tunti huvi vanade Heliloojad Uued omus vahetusel Saksamaal ja sajandil stiilide vastu. jäädvustavad suunad tus Austrias romantismi Prantsusmaal. Romantilisusest muljeid, muusikas- järellainetusel. Kirjutati Tähendab tõlkes loobuti. Lihtsustatud väljendatakse nt suurtele koosseisudele, muljet. harmoonia ja tundeid, puäntillism pikad teosed. Äärmuslikud orkestratsioon. tähelepanu ehk meeleolud ja inimese siseelule. punktmuusi kirglikud Märksõnadeks ka ja eneseväljendused
pooltoonideks ja nii on võimalik alustada mazoor- ja minoorhelistikke igast pooltoonist. Kuulasime: Prelüüd ja fuuga C-duur HTK I vihik Orelimuusika osa Bachi loomingus Tokaata ja Fuuga d-moll Tokaata d-moll on üks varasemaid ja tuntumaid teoseid. Kirjutatud pärast Lübecki-reisi ja teos haarab kuulajat noore virtuoosi ülevoolava fantaasiaga. Branderburghi kontserdid orkestri muusika 6 kontserti erinevatele koosseisudele Concerto grosso Passioonid vokaal suurteosed Lüürilised kommentaarid-sellisteks eelkõige aariad Matteuse passioon: suur, kahekordne koosseis; komenteerivaid osi rohkem kui J.passionis. Johannese passioon Fuugakunst - kammermuusika Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul Lihtne ja võimalusterohke, pole ettekirjutusi koosseisu kohta Koraaliprelüüdid orelimuusika
Music" (Soome, 2006), ,,Jazzkaar" ja ,,Tudengijazz". Tauno Aints on tuntud ka arranzeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi ,,Metsatöll" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja ,,Metsatölli" esituses festivalil ,,Maailmaküla". Gustav Ernesaksa lastelaulust ,,Rongisõit" valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X Noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele popmuusika koosseisudele. Aintsi loomingus on väljapaistev koht lastemuusikal. Populaarsed on tema laulud lastesaatest ,,Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa". Tauno Aintsi ,,Marss" puhkpilliorkestrile saavutas esikoha Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivali loomingukukonkursil 2001. aastal. 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. Orkestriteos "2film" pälvis "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia.
Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool. Elleri loomingus on ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisi pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti esimene viiulikontsert ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. See on tema loome kaalukaim osa. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost). Tema tuntumate teoste hulgas on orkestriteosed ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Varjus ja päikesepaistel", klaveripalad ,,Kellad", ,,Liblikas", ,,13 klaveripala eesti motiividel", viiulipalad ,,Männid", ,,Avarused". Suureks inspiratsiooniallikaks oli talle loodus. Tema teosed on enamasti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Sageli on ta oma teostesse
kella mäng. Instrumentaalkontsertid kirjutab tavaliselt kindlale esitajale. Näiteks tsellokontsert, viiulikontsert, ,,Ardor" marimbakontsert, klaverikontsert. Kammermuusikas eelistab ebastandartseid pillikoosluseid. Keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, saksofonikvartett ,,Lamentatio". ,,Dick ja Toff imedemaal" flöödile ja tuubale. ,,Draama" flööt, viiul, kitarr. ,,Transmission" 6 klaverit. ,,Motus 1 ja 2" ,,Architectonics" mitu osa, mis on erinevatele koosseisudele kirjutatud. Vokaalmuusika. Oratoorium ,,Ante finem saeculi". Seotud Euroopaliku religioosse traditsiooniga. Tekstid enamasti ladinakeelsed ,,Requiem" paljudes maailma ari riikides kõlanud teos. The Hilliard Ensemble hästi tuntud inglise kollektiiv. ,,Exitatio ad complentandum" on nende poolt tellitud. Ooper ,,Wallenberg"
juht. Elulugu Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppe jõud. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Raimo Kangro Looming Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Raimo Kangro Looming Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Leelo Tungal Looming Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika
Ta on kirjutanud tsellokontserti,viiulikontserti ja marimbakontsetrti. Tüür on kirjutanud ka üheosalisi sümfoonilisi teoseid,näiteks "Exodus"Väga menukad on kammerorkestri teosed,näiteks "Lighthouse". 6 Kammermuusika Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat erinevatele ansamblitele.Tema üks esimesi kammermuusika teoseid on keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks.Hiljem on ta kirjutanud ebatraditsioonilistele koosseisudele,näiteks viiulile ja kontrabassile teose "Symbiosis",kuuele klaverile "Transmissioon",elektrikitarrile ja klaverile "Arhitektoonika V".Ta on kirjutanud teoseid erinevatele soolopillidele,näiteks:klaverisonaat ,orelile ,,Spectrum I",flöödile ,,Sisemonoloog". Tüüri kammermuusikas on tähtsal kohal seitse tesost koondnimetusega ,,Arhitektoonika".Need on iseseisvad teosed erinevatele koosseisudele ja nad ei moodusta terviklikku tsüklit. · Puhkpillikvintetile- ,,Arhitektoonika I"
20. septembril 1944 põgenes Rootsi. Pea aasta elas Stockholmi põgenikelaagris. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Seal kirjutas oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Looming Tubina looming on väga mitmekülgne: Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). Koori ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ballett "Kratt" (esimene eesti ballett) Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus Enimmängitud sümfooniad on teine ja viies. Sümfooniad Tubin on kirjutanud 10 sümfooniat (11. jäi lõpetamata) ja need moodustavad tema loomingu tähtsaima osa. Tubina enimmängitud sümfooniad on teine ja viies
kammerorkestrile, nagu näiteks "Insula deserta" (1989), "Crystallisatio" (1995) või "Lighthouse" (Tuletorn, 1997). Kammermuusika: · Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat väga erinevatele ansamblitele. Üks esimesi teoseid, milles kõlab Tüürile hiljem iseloomulikuks saanud helikeel, on 1985. aastal Urmas Kibuspuu mälestuseks loodud keelpillikvartett. · Hiljem on Tüür kirjutanud rohkesti muusikat ka ebatraditsioonilistele koosseisudele, nagu näiteks "Symbiosis" (1996) viiulile ja kontrabassile, "Transmission" ("Ülekanne", 1996) kuuele klaverile, "Arhitektoonika V" elektrikitarrile ja klaverile jne. Tal on ka mitmeid teoseid erinevatele soolopillidele, nagu klaverisonaat (1985), "Spectrum I" orelile (1989), "Sisemonoloog" flöödile (1988). · Tüüri loodud kammermuusikas on kesksel kohal seitse teost nimetusega "Arhitektoonika" (1984 - 1992). Need on erinevatele koosseisudele mõeldud
võrdseteks pooltoonideks ja see võimaldas alustada molli ja duuri mängimist igast pooltoonist. 4. Bachi orkestrimuusika loomine on seotud kahe väga hea orkestriga, ( nimeta need orkestrid). Millistes žanrites orkestrimuusikat on Bach loonud? Nimeta tähtsamaid orkestriteoseid. Kõtheni perioodi tähtsus Bachi instrumentaalmuusikale. Collegium Musicum, Köthenis õukonnaorkester Kontserte ja süite. „Brandenburgi kontsert“ (sisaldab endas kuute kontserti erinevatele koosseisudele Kuna Köthinis oli vürst kalvinist, siis pühendus Bach viieks aastaks ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertite kirjutamisele. Seal kirjutas ta enamus klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeraansamblitele. 5. Bachi vokaalsed suurvormid ( millistes žanrites? ). Milline oli passioonide esitamise tava, millistest osadest koosnes passioon? Süit, oratoorium, passioon, missa, kantaat Passioone esitatakse Suurel Reedel, ehk siis kui Jeesus risti löödi.
"Figaro pulm"). Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. L. van Beethoven kirjutas klassikalist muusikat klaverile, orkestrile ja erinevatele muusikalistele koosseisudele. Beethoveni tuntumad teosed on tema kolmas ("Eroica"), viies , kuues ("Pastoraalne") ja üheksas (kooriga) sümfoonia, kaheksas ("Pathetique") ja neljateistkümnes ("Kuupaistesonaat") klaverisonaat. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus.
Bach omas ilusat lauluhäält. 1703 võetakse ta vastu Lüneburgi Püha Michali kirikukooli ja koori. Häälemurde tõttu pidi koolist lahkuma. Omal ajal ei peetud tema loomingust lugu, seda hakati väärtustama alles 100 aastat pärast Bachi surma. Mendelssohn Bartholdy pani aluse Bachi loomingu esiletõstmisele. Bachi looming on tõsine ja sügavasisuline. Puudub välissära ja efektid. Ta kirjutas kõikides muusikazanrites ja kõikidele pillidele ning koosseisudele. 1850. a asutatud Bachi ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. Vokaalmuusika 1) kantaadid. Bach kirjutas nii ilmalikke kui ka vaimulikke kantaate. üle 300 kirikukantaadi ja 20 ilmalikku. Tuntumad on ,,Talupojakantaat", mis oli tellimustöö, ,,Kohvikantaat" ning ,,Reformatsioonikantaat" (ilmalikud). ,,Üks kindel linn ja varjupaik", ,,Ärgake, nüüd vahid hüüdvad" (vaimulikud). 2) Passioonid
Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. 4 osa Klassikaline sonaat on sonaaditsükli alusel loodud teos 1 või 2 soolopillile. 3-4 osa Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. 3 osa Klassikaline keelpillikvartett (üks sagedamini kasutatud kammeransambli kosseise) on sonaaditsükli alusel loodud teos I viiulile, II viiulile, vioolale (e.altviiul), tsellole. 4 osa Ka teistele kammeransambli koosseisudele luuakse teoseid sonaaditsükli alusel. Kammermuusika on ansamblimuusika - muusika väikesearvulisele koosseisule, kus igal esitajal on oma partii Sonaaditsükkel : I osa - kiire (allegro) II osa - aeglane III osa - tantsuline (menuett) IV osa - kiire Sonaadivorm (e. sonaat allegro vorm) Sissajuhatus ei esine alati Ekspositsioon kaks teemat, peateema taval. aktiivsem, põhihelistikus
Pärit Saksamaalt, hariduse sai vaimulikus plaanis Head sidemed Hessen-Kassele maakrahv Moritziga, kes toetas Shützi muusikaõpinguid Vanemate tahtel läks Shütz õppima Marburgi ülikooli õigusteadust. 1609-1612 oli Shütz Veneetsia koolkonna peameistri Giovanni Gabrieli õpilane. Heinrich Shütz (1585- 1672) 1619 esimene kogumik kirikumuusikat "Taaveti psalmid" Kolmekümneaastase sõda ajal kirjutas peamiselt väikestele koosseisudele "Symphonia sacrae'' ( I 1629, II 1647, III 1650) "Kleine geistliche Konzerte" ( I 1636, II 1639) Pani aluse saksa oratooriumile, mis oli vaimulik Shützi seotakse ooperi toomisega Saksamaale "Daphne'' Elu lõpul muutub stiililt väga konservatiivseks "Geistliche Chormusik" 1648 Uus zanr- passioon Oratooriumi eriliik, mis käsitleb Kristuse kannatuslugu 17.sajandi teisel poolel hakati passioonidele lisama
Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". 5. Ballett "Kratt". Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose
kultuurimälust. Tema looming on läänemaailma muusika arenguga sujuvalt kaasas käinud, ent ükski stiiliuuendus pole haaranud tema tegemisi üleni endasse. Heliloojana on Mägi jäänud selgelt omanäoliseks, suveräänseks ja siiraks ning tema taotluseks on individuaalselt rahvuslik helikeel. Esimesse Eesti Vabariiki sündinuna on Mägi pärit ajast, kui naisheliloojad moodustasid ilmselge vähemuse. Looming- Ester Mägi on viljelenud erinevaid muusikazanreid ja loonud muusikat erinevatele koosseisudele. Tema loomingus on tähtis koht kammermuusikal. Tema loomingus on sageli rahvamuusikaelemente. looming on arvukas, zanridelt ja koosseisudelt mitmekesine. Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule.Ester Mägi loomingu allikaks on tihtipeale just rahvaviisid, millega tegelema suunas teda tema õpetaja Mart Saar. Mägi muusika on enamasti lüüriline. See on
Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks” koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja”. 5. Ballett “Kratt”. Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega – keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose
Väljendusjõuline teos, kus tähtis roll on dünaamikal, tämbril, rütmil. 5. Vokaalteos Missa ,,Lumen et Cantus"(1989) meeskoor, sümfooniaorkester: klaver, klavessiin, keelpillid. Olulised meloodia, dünaamika, meeskoor. 6. Vokaalteos Reekviem(1994) sopran, tenor, segakoor, kammerorkester: klaver, triangel, keelpillid. Oluliseks väljendusvormiks meloodia, koor, lõpus dünaamika. 7. Kammermuusika ,,Arhitektoonika" I-IV(1984-1992) erinevatele koosseisudele, elektrikitarr, võimendatud klaver(Arhitektoonika V) Uuenduslik, oluline roll tämbril, dünaamikal, meloodial. 8. Kammermuusika Keelpillikvartett(1985) keelpillikvartett(esimene ja teine viiul, alt, tsello). Oluline rütm, meloodia. 9. Kammermuusika ,,Sisemonoloog"(1988) flööt. Oluline roll dünaamikal ning meloodial. 10. Kammermuusika ,,Spectrum" I-III(1989-1999) orel. Oluline roll tämbril, dünaamikal. Kokkuvõte
muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu
“Ballettsümfoonia”. Jaan Rääts õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all kompositsioonierialal. Ametilt on ta helilooja ja pedagoog. Rääts on töötanud Eesti raadios ning oli 1974-1993. aastatel Eesti NSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees. Tema loomingus on valdavalt ainult instrumentaalmuusika. Kokku on kirjutanud 8 sümfooniat ning kontserte erinevatele koosseisudele, näiteks kammerorkestrile. Tuntuim kammerorkestrile kirjutatud teos on “Kontsert kammerorkestrile” V osa, mida on esitatud pea kõikjal maailmas. Tema teostes oleva helikeele kõige tähtsamaks komponendiks võib lugeda rütmi, samuti valitseb neis veel selgus ning ratsionaalsus. Räätsa muusika on kontsertlik ja mänglev tänaseni ning žanrist sõltumata. 1960. aastatel hakkasid Eestis moodustuma rokk- ja poppmuusikaansamblid, kes ehitasid endale ise pille ja helitehnikaseadmeid
Salieri kirjutas instrumentaalmuusikat võrdlemisi vähe. kaks klaverikontserti kontsert orelile (1773) kontsert flöödile kontsert oboele ja orkestrile (1774) süit 26 variatsioonist "La folliadi Spagna" teemale (1815) Instrumentaalloomingusse saab lisaks eelpoolmainitule lugeda veel 6 kontserti (orelile, klaverile, mitmele solistile), 7 teost orkestrile (sh 3 sümfooniat ning teos "Kolm minutit orkestrile"), 7 serenaadi erinevatele koosseisudele, 15 marssi ja 20 muud teost soolopillidele või ansamblitele. Vokaalmuusika: 95 aariat 13 ilmalikku kantaati 18 ilmalikku koori ligikaudu 340 laulu või kaanonit klaverisaatega ja ilma 5 oratooriumit 7 missat 2 reekviemi hulgaliselt motette, vaimulikke aariaid ja laule, introituseid, hümne, litaaniaid, psalme ning offertooriumeid.
k. kellukesed). Selles põimuvad astmeliselt liikuv meloodiahääl ja kolmkõlaline tintinnabuli- hääl; sellele on omane meditatiivsus ja "hingav" fraasikujundus. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala "Aliinale" (1976). 1977. aastal loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja keelpillidele "Tabula rasa", "Cantus in memoriam Benjamin Britten" keelpillidele ja kellale, ning paljudele erinevatele koosseisudele seatud "Fratres" on populaarsed tänaseni. 1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS Eesti muusika rahvuslikust ärkamisajast Teise maailmasõjani. Rahvuslik ärkamisaeg 1. Esimene üldlaulupidu - millal toimus? kus? millisele tähtpäevale pühendatud? - kes korraldas ja milliseid takistusi kohtas? (kes seisid vastu, miks?) - Milline oli laulupeo kava? (millised laulud, millist päritolu laulud, kõned, kaua kestis) - Kes juhatasid koore? Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid. 18.6 - 20.6 1869.a Tartus, Iseseisvuspäeva puhul Johann Voldemar Jannsen, valitsuselt oli vaja luba aga sellega läks u 3.a aega ning siis jäi ainult 4 kuud ettevalmistusteks. Paljudes ringkondades walitses peo wastu umbusaldus, arwati et pidu ei kujune täiesti Eesti omaks, teised ringkonnad püüdsid aga teha takistusi, et eestlased endid üldse iseseiswalt ei saaks awaldada. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlem...
kaasautor A.Valkonen). 19. Kangro viimane ooper "Süda" (1999, Maarja ja Kirke Kangro libreto) on lopsakas paroodia Eesti ühiskonna ja globaalprobleemide ainetel. Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata. 20. Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus. Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. 21. Nii Kangro sümfoonilist kui ka kammermuusikat iseloomustatakse kui homofoonilist, aktiivsete rütmikujundite ja mazoorse tundelaadiga elurõõmsat helikunsti. Lepo Sumera 22. Sumera looming paistab silma huvitavate muusikaliste leidude ja
armastuslugu, ema surm, menu polnud), 1781. vabastati Mozart teenistusest; Viini periood „Haaremirööv“, „Figaro pulm“, „Don Giovanni“; 1787. aatal keiserlik kammermuusik, „Võluflööt“ 3) Orkestrimuusika: Sümfooniad: 1778. aastal esimene sümfooniaorkestri kasutamise võimalus, amane on jõuline väljendus Instrumentaalkontserdid: kõige rohkem Viini perioodil 4) Kammermuusika Palju teoseid erinevatele koosseisudele: sonaadid klaverile ja viiulile Serenaad „Väike öömuusika“ 5) Ooperid 1786. aasta suurooper „Figaro pulm“ 1787. aasta „Don Giovanni“ 1791. aasta „Võluflööt“ 6) Reekviemid 1791. valmimata jäänud Reekviem, lõpetas tema õpilane Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb teose esimese osa algustekstist „Requiem aeternam dona eis Domine“, mis eestikeelses tõlkes
Loomingust. . . Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Elleri stiil on omapärane sulam klassikalistest vormiprintsiipidest, 20. sajandi muusika väljendusvahenditest (impressionism ja ekspressionism) ning rahvuslikust koloriidist. Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega. Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga.
aastal. Kokku on avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi * Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", * Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 "Öö hüüded"). teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost). * TEOSED:
Sündiva kõlaterviku eripärane helirikkus meenutabki kellaheli. Samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline eetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaalkooseisudele või vokaalinstrumentaal koosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii saksa, vene, ladina, slaavi, inglise, hispaania ja itaalia keeles. Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 erinevat, nende seas ka mitu suurvormi nagu näiteks "Passio", "Kanon Pokajanen"
"Vikerlasi" on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval. Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost). Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega (samas kui rahvaviisi otsene tsiteerimine ei olnud Ellerile omane). Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Tema orkester on
k. kellukesed). Selles põimuvad astmeliselt liikuv meloodiahääl ja kolmkõlaline tintinnabuli- hääl; sellele on omane meditatiivsus ja "hingav" fraasikujundus. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala "Aliinale" (1976). 1977. aastal loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja keelpillidele "Tabula rasa", "Cantus in memoriam Benjamin Britten" keelpillidele ja kellale, ning paljudele erinevatele koosseisudele seatud "Fratres" on populaarsed tänaseni. 1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002).
lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansi ajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom. Pärast kolmeaastast loomepausi, mil helilooja uuris vana sakraal- muusikat, valmis 1971. aastal keskaegsest vokaalmeloodikast inspiree- ritud Sümfoonia nr. 3 stiilipöörde esimene tähis. 1976. aastal valmis Arvo Pärdil seitse teost erinevatele koosseisudele. Need jõudsid kuulajani "Hortus Musicuse" kontserdil 27. X 1976 ühise pealkirja all "Tintinnabuli" autor nimetas seda avatud oopuseks. Ta lubas seda jätkata ning on seda teinud tänini. Tintinnabuli (ladina keeles 'kellukesed') on helilooja Arvo Pärdi 1976. aasta paiku välja kujunenud isikupärane miniatuuristiil. Kõneldes oma uuest väljenduslaadist, pidas Pärt väga oluliseks vaikuse kuulamist oma muusikas: "Enne kui keegi midagi ütleb, peaks ta võib-olla mitte midagi ütlema
tavaliselt koraani salmiga. Kestus on kuni 40 minutit. Johannese passioon, Matheuse passioon Bachi ks peateos, Missa h-moll (loodud elu lpul), Julu orantoorium, mis on 6 osaline ja suurem kui kantaat. 12. Bachi instrumentaallooming. Kuulsaim teos on Tokaata ja fuuga d-moll. Kuulsam klavessiinikogumik on Hsti tempereeritud klaviir, mis koosneb 2-st osast. 3 sidikogumikku Inglise sidid, Prantsuse sidid, Partiitad. Peamiselt on tema kammermuusika kirjutatud soolopillidele ja viksematele koosseisudele. 13. Mille poolest erinesid Bach ja Hndel? Bach oli sgavasisuline ja tema muusika ja kompsatsioon on sisuline ja hsti lbimeldud, Hndel elas vljapoole ja teenis oma muusikaga palju raha. Erinevalt Bachist kis ta ka vlismaal muusikat ppimas ning seetttu tegi ta seda muusikat, mis parasjagu rahvale meeldis. Hndel avaldas end ooperi ~#a n r i s , k u i d B a c h e i k i r j u t a n u d e l u j o o k s u l a i n s a t k i o o p e r i t . H n d e l e l a s 6 a a s t
kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. 2013. aasta veebruari lõpus pühendati Belgias Antwerpenis Arvo Pärdile muusikafestival "Pärt in primetime". Programmis olid Arvo Pärdi tuntumad teosed, mida esitasid Belgia kammeransamblid, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja 27 last. 2. TINTINNABULI STIIL 1976. aastal valmis Arvo Pärdil seitse teost erinevatele koosseisudele. Need jõudsid kuulajani "Hortus Musicus" kontserdil 1976. aastal ühise pealkirja all "Tintinnabuli". Autor nimetas seda avatud oopuseks. Ta lubas seda jätkata ning on seda teinud tänini. Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks
Pärdi kolmas sümfoonia (1971), pühendatud Neeme Järvile, oli omamoodi üleminekuteos. Sümfoonia muusikalises materjalis on palju sellist, mis meenutab 14.-15. sajandi muusikat, kusjuures orkestrikoosseis ja -käsitlus on tänapäevased .Muusikalised otsingud aga jätkusid ning 1976. aastal tuli Pärt välja uute teostega täiesti omapärases stiilis, mis sai nime "tintinnabuli". Tintinnabuli - kellukesed 1976. aastal valmis Arvo Pärdil seitse teost erinevatele koosseisudele. Need jõudsid kuulajani "Hortus Musicus" kontserdil 27. X 1976 ühise pealkirja all "Tintinnabuli" - autor nimetas seda avatud oopuseks. Ta lubas seda jätkata ning on seda teinud tänini. Kõneldes oma uuest väljenduslaadist, peab Pärt väga oluliseks vaikuse kuulamist oma muusikas: "Enne kui keegi midagi ütleb, peaks ta võib-olla mitte midagi ütlema. Minu muusika on esile kerkinud peale seda, kui ma olen kaua vaikinud, vaikinud sõna otseses mõttes
21.septembril 1949.aastal Tartus ning suri 4.veebruaril 2001.aastal. Raimo Kangro lõpetas 1968. aastal klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile)
"Hymn to a Great City" 2 klaverile (1984/2000) "Psalom" keelpillikvartetile (1985/1997) "Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler" orelile (1989) "Mozart-Adagio" viiulile, tsellole ja klaverile (1992/1997) "Darf ich..." viiulile, kellale ja keelpillidele (1995/1999) "Passacaglia" viiulile ja klaverile (2003) 8 Tintinnabuli - kellukesed 1976. aastal valmis Arvo Pärdil seitse teost erinevatele koosseisudele. Need jõudsid kuulajani "Hortus Musicus" kontserdil 27. X 1976 ühise pealkirja all "Tintinnabuli" - autor nimetas seda avatud oopuseks. Ta lubas seda jätkata ning on seda teinud tänini. Kõneldes oma uuest väljenduslaadist, peab Pärt väga oluliseks vaikuse kuulamist oma muusikas: "Enne kui keegi midagi ütleb, peaks ta võib-olla mitte midagi ütlema. Minu muusika on esile kerkinud peale seda, kui ma olen kaua vaikinud, vaikinud sõna otseses mõttes
originaalloomingut esitab ise. Filmimuusika suur osakaal. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 90ndad:õppimisvõimaluste avardumine, edukas osavõtt rahvusvahelistest konkurssidest. Stiilikirevus. Kasutatakse kõikvõimalikke väljendusvahendeid, piire pole. Omanäolised pealkirjad. Palju elektrooniliste väljendusvahendite kasutamist, live-elektroonika, multimeedia. Palju kammermuusikat omanäolistele koosseisudele. Uute ansamblite ja orkestrite tekkimine. Margo Kõlar kantaat `Kuningas' kammerkoorile, ballett `Kuuhullud kassid', Mari Vihmand - Tema muusikas ühinevad romantiline kujutlusvõime ja ratsionaalne vormikujundus. loomingu suurima osa moodustab kammermuusika.Teosed: lavamuusika(`Hunt ja seitse kitsetalle', `Lumekuninganna'), orkestriteosed, vokaal ja koorimuusika, jpm. Veel heliloojaid: Rauno Remme, Helena Tulve, Toivo Tulev, Timo Steiner.
Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile
Teos pole traditsiooniline katoliiklik missa, vaid elutöö kokkuvõte, valminud lootuseta seda kunagi ise ette kanda. Bachi tunti ka ületamatu orelivirtuoosina ja just tema arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid ja seetõttu võib tema oreliloomingut vaadata kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. Orkestrimuusikat kirjutas Bach töötades väga heade orkestritega, Köthenis ja Leipzigis. Tema tähtsaimad orkestriteosed on kuus kontserti erinevatele koosseisudele, mida tuntakse "Brandenburgi kontsertide" nime all. Bach ei kirjutanud kunagi midagi teatri jaoks ega loonud ühtegi ooperit; tema muusika on suuremalt jaolt vaimulik. Näiteks tuli tal elu ühel perioodil viis aastat järjest iga nädal anda üks vaimulik kooriteos ja kuna tal varemast ajast midagi erilist selles vallas kirjutatud ei olnud, kirjutas ta need teosed vahetult enne esitamist. Vaadates tema muusika zanre läbi elu võib julgelt ütelda, et väljaspool teatrimuusikat
" Umbes 20 instrumentaalkontserti on ta kirjutanud veel teistelegi instrumentidele (viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile). W. A. Mozarti vanemate viiul, mis oli ka väikese Wolgangi esimene viiul, mis sellel pildil tema sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Wolfgangi klaver ja lähivaade klaviatuurile sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Kammermuusika Mozarti kammermuusika pärast sisaldab hulgaliselt teoseid erinevatele koosseisudele: sonaate kalverile ja viiulie, keelpillikvartette ja kvintette ning palju muud. 1770.- 1780. aastatel kirjutas Mozart mitmeid serenaade ja divertismente, mida kanti tavaliselt tellitud muusikana ette vabaõhukontsertidel, aiapidudel, sünnipäevadel, laulatustel ning kodustel kontsertidel. Viimane ja ühtlasi kuulsaim selline teos Mozartil on serenaad ,,Väike öömuusika" väikesele keelpilliorkstrile. Selle teose lõi helilooja 1787. aasta suvel, mil
motiividel", viiulipalad ,,Männid", ,,Avarused". Suureks inspiratsiooniallikaks oli talle loodus. Tema teosed on enamasti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Sageli on ta oma teostesse põiminud rahvaviise või meenutavad tema omad teemad rahvaviise ta on eesti rahvuslikus stiilis instrumentaalmuusika rajaja. Eesti esimene viiulikontsert ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas · Orkestriteos ,,Kodumaine viis" (5 lugu keelpilliorkestrile) · Sümfooniline poeem ,,Koit" 21. G.Ernesaks kui väga mitmekülgne muusik: Ernesaks on kirjutanud peamiselt koorimuusikat, üle 300 laulu kõigile kooriliikidele.Veel on kirjutanud soololaule ja erineva raskusastmega lastelaule. Lisaks intensiivsele dirigendi-, pedagoogi- ja heliloojatööle, jõudis Ernesaks avaldada ka mitu raamatut. 22. G
mitmekoorilised teosed. (Veneetsia stiilis mitmekoorilised psalmikontserdid). Nendes matkis oma õpetaja Giovanni Gabrieli stiili ja kohandas selle saksa keele järgi. Mitu kogumikku vaimulikke kontserte. Kuna kolmekümneaastase sõja ajal polnud mõtet ei kirjutada ega avaldada muusikat suurtele kapellidele, siis ka Schütz kirjutas tollal 1 kammerlikele koosseisudele: (,,Kleine geistliche Kontzerte" III 1636, 1639 ja ,,Symphoniae sacrae" I-III 1629, 1647, 1650 soolohääle(te)le + basso continuole Nt. ,,Eile mich Gott zu erretten" (vt. noot Wikis), "Wann unsre Augen schlafen ein" Need on paralleelanriks itaalia kammerkantaadile ja milles võib leida ka ooperile ja oratooriumile omaseid teatraalseid võtteid. 1628 käis Schütz teist korda Veneetsias ja puutus seal kokku Claudio Monteverdiga, kelle
Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi - kumayoshiga Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa Eesti missa (missa nr. 3, eestikeelsele tekstile)- tellimustöö 22.üldlaulupeoks Sümfoonia (siin koos kõlamise tähenduses) Uranus trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole (aborigeenide püha pill) Sisask on tohutult produktiivne helilooja, tihti ei jõudvat ta oma peas hargnevatele ideedele pliiatsiga järele. Loonud kõikvõimalikele koosseisudele erinevates zanrites. Arvo Pärt (1935) Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 14-15- aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (hilisem nimetus Eesti Muusikaakadeemia, praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et ta raputab noote varrukast. Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid
Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi kumayoshiga Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa Eesti missa (missa nr. 3, eestikeelsele tekstile)- tellimustöö 22.üldlaulupeoks, Sümfoonia (siin koos kõlamise tähenduses) Uranus trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole (aborigeenide püha pill). Sisask on tohutult produktiivne helilooja, tihti ei jõudvat ta oma peas hargnevatele ideedele pliiatsiga järele. Loonud kõikvõimalikele koosseisudele erinevates zanrites. Raimo Kangro (1949-2001) Mängulisus.Tähtsus: kooli muusikaõpikute `Helisev maailm' autor.Teosed: ooperid `Imelugu' , `Ohver', `Süda'. Kammermuusikasari `Display' erinevatele pillikoosseisudele. Lepo Sumera (1950-2000) Aastakümnete järel, mil eesti muusikas valitses teravakõlalisus, mõjus tema muusika heakõlaliselt. Kasutab vähest muusikalist materjali. Muudab kujundit noothaaval; maagiline kordus. Vaatab teemasid justkui läbi luubi ja avastab uusi detaile
Muusika loomine algas tema jaoks sõnadest. Sündis Saksimaal varaka kaupmehe pojana, vanemate soovil läks ülikooli õigust õppima, kuid krahv Moritz astus sellele vahele ja andis talle raha, et ta võiks muusikaliselt end Veneetsias harida. Veneetsias viibis ta 4 aastat ja naases seejärel Saksamaale, kui sai kuurvürsti õukonna kapellmeistriks. Kolmekümne aastase sõja ajal kirjutati muusikat ainult kammerlikele koosseisudele, kuna suured kapellid olid lagunenud või virelesid. 1628-9 käis taas Veneetsias, kus puutus kokku Claudio Monteverdiga. Schütz pani aluse saksa oratooriumile, mis kujunes kiriklikuks zanriks. Saksa oratooriumi 3 peamist süzeed on: jõululugu, Jeesuse kannatuslugu ja tema ülestõusmise lugu. Oratooriumi tähtsaimaks alaliigiks protsetantlikus muusikas sai passioon-Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on
kirjaviisiga, ta ei järginud omaaegseid itaalia ja prantsuse mudeleid, kus domineerisid meloodia ühes või kahes ülemises hääles ning bassihääl, ülejäänud pillid pidid andma kõlalise täite. Ta kirjutas pigem suurele polüfoonilisele kammeransamblile, kus igal pillil oli täita oluline, lausa solistlik roll. Tema parimad soolokontsertid on esitatud kuues erinevatele koosseisudele loodud kontserdis, mida tuntakse "Brandenburgi kontserdite" nime all. Ta kirjutas ka hulga viiulikontserte, millest paljud töötas ta hiljem ümber klavessiinikontserditeks, milledest algab klahvpillikontserdi ajalugu. ("Itaalia kontsert" seadis klavessiinile soolokontserdi, ühel manuaalil soolo- ja teisel orkestripartii). Händeli loomingus 1730ndatel hakkas ta trükis avaldama varem kirjutatud orkestri- ja klavessiinimuus.t. Enamik neist olid concerto grossod
Heino Elleri loomingust Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost). Elleri stiil on omapärane sulam klassikalistest vormiprintsiipidest, 20. sajandi muusika väljendusvahenditest ning rahvuslikust koloriidist. Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega (samas kui rahvaviisi otsene tsiteerimine ei olnud Ellerile omane). Rahvuslikkus võiks
annaabi.ee 
