Barokk - heliloojad, muusika, mõisted (0)

1. Mida t�hendab barokk ja kuidas seda iseloomustada? S�na �barokk� v�eti kasutusele portugalikeelsest s�nast �barocco�, mis t�hendab lopergust ja korrap�ratut p�rli. Barokiajastu oli pillav ja toretsev, ekstsentriline , ebaloomulik ja raamidest v�ljuv periood, mil k�ik loomulik oli t�hine ja t�htsusetu. K�ik oli pidulik ja uhke. Termin v�eti kasutusele hiljem. 2. Kirjelda barokiaegset orkestrit . T� htsad olid bassipillid. �les m�ngiti ainult � lemised bassinoodid. 40-liikmeline orkester oli �sna suur, kuid Claudio Monteverdi kasutas just nii suurt orkestrit. Iga pill kujutas ooperis m�nda tegelaskuju. M�ngisid harfid, fagott, t�ello ja lauto. 3. Mis on iseloomulik barokiaegsele vokaalmuusikale? 17. sajandi ideaaliks peeti soolomuusikat. Soololaulu saadeti n�ppepill lautoga. Soololaulust tekkis uus liik � aaria. V�iksem soololaulu liik oli ariooso. A a r i a t k a s u t a t i k � i g i s b a r o k i a e g s e t e s ~#a n r i d e s : O r a t o o r i u m i s P a s s i o o n i s K a n t a a d i s O o p e r i s 4 . M � i s t e d . K a n t a a t # k � i g e l � h e m a k e s t u s e g a , k a m m e r l i k u m k u i p a s s i o o n j a o r a t o o r i u m . T e i s t s u g u n e k � l a . V � i s i d o l l a n i i v a i m u l i k u d k u i i l m a l i k u d . K a s u t a t i a a r i a t , e sitavad solistid , olemas on v�ike kammeransambel. 5. Ooperi kujunemine ja teke. Ooper tekkis Itaalias Firenzes. Kujunema hakkas 15. sajandil, aga kerkis esile 16. sajandi l�pul. Kaunite kunstide armastajad , kes k�isid Firenzes koos, arvasid, et tuleb luua midagi v�imsat ja suurejoonelist nagu oli antiikajal . Selleks oli ooper, mille komponentideks oli laulmine , tantsimine, uhked kost��mid ja rikkalikud lavakaunistused. Esimene suurejooneline ooper oli Claudio Monteverdi �Orpehus�. Hilisemaks ooperikeskuseks kujunes Veneetsia . Seal tegutses umbes 7 ooperiteatrit. 6. Basso Continuo e. nummerdatud bass . (katkematu bass) Muusikat pidevalt saatev bassih��l, mille peale ehitatakse �les saateharmoonia. Seda m�ngitakse v� hemalt kahe pilliga, millest �ks on basspill (t�ello, viola da gamba , fagott) ja . harmooniapill (klavessiin, orel , lauto). 7. Mida t�hendavad � opera buffa� ja �opera seria �? Opera buffa on koomilise sisuga ooper. Opera seria on t�sise sisuga ooper. 8. M i l l i s e i d i n s t r u m e n t a a l m u u s i k a ~#a n r e k a s u t a t i ? S o o l o k o n t s e r t S � i t , m i s k o o s n e s n e l j a s t o s a s t ( a l l e m a n d e , c o u r a n t e , s o r a b o n d e , g i g u e ) . 9 . N i m e t a v i i u l i m e i s t r e i d . S t r a d i v a r i d e d � n a s t i a , A m a t i d e d � n a s t i a , G u a r i n e r i d � n a s t i a . 1 0 . B a c h i t � h t s u s m u u s i k a a j a l o o s. Johann Sebastian Bach (1685-1750) viis orelimuusika t�iuslikkuseni. Ta on kirjutanud �le 300 kirikukantaadi, millest on s�ilinud umbes 200. Tal on kaks passiooni. On andnud v�lja kolm s�idikogumikku �Inglise s�idid�, �Prantsuse s�idid�, �Partiitad�. J�ttis suure j�lje Saksamaa muusikasse K�theris ja Leipzigis. Viimases vastutas ta kogu linna muusika eest ja temast sai Toomkiriku kantor. Tema tuntuimad teosed on s�ilinud � Brandenburgi kontsertide� kogumikus , mille ta kirjutas krahvile, kuid need ei j�udnud kunagi temani. 11. Millised on olulisimad Bachi vokaalteosed ? ~300 kirikukantaati, millest on s�ilinud ~200. Tema kantaadid l�ppevad tavaliselt koraani salmiga. Kestus on kuni 40 minutit. Johannese passioon , Matheuse passioon � Bachi �ks peateos, Missa h- moll (loodud elu l�pul), �J�ulu orantoorium�, mis on 6 osaline ja suurem kui kantaat . 12. Bachi instrumentaallooming. Kuulsaim teos on �Tokaata ja fuuga d-moll�. Kuulsam klavessiinikogumik on �H�sti tempereeritud klaviir �, mis koosneb 2-st osast. 3 s�idikogumikku �Inglise s�idid�, �Prantsuse s�idid�, �Partiitad�. Peamiselt on tema kammermuusika kirjutatud soolopillidele ja v�iksematele koosseisudele. 13. Mille poolest erinesid Bach ja H�ndel? Bach oli s�gavasisuline ja tema muusika ja kompsatsioon on sisuline ja h�sti l�bim� eldud , H�ndel elas v�ljapoole ja teenis oma muusikaga palju raha. Erinevalt Bachist k�is ta ka v�lismaal muusikat �ppimas ning seet�ttu tegi ta seda muusikat, mis parasjagu rahvale meeldis. H�ndel avaldas end ooperi ~#a n r i s , k u i d B a c h e i k i r j u t a n u d e l u j o o k s u l a i n s a t k i o o p e r i t . H � n d e l e l a s 6 a a s t a t I t a a l i a s , � p p i s s e a l t u u s i t e a d m i s i j a l � k s e d a s i I n g l i s m a a l e , k u s t a s a i o m a o o p e r i t e g a k u u l s a k s . B a c h e l a s k o g u o m a e l u S a k s a m a a l j a a l l e s p � r a s t t e m a s u r m a h a k a t i t e m a m u usikat tunnustama ja geniaalseks pidama . H�ndeli matused peeti uhkelt ja talle p�stitati Inglismaale ausammas , sai ka inglise kodanluse. 14. Kirjelda H�ndeli oopereid. Algselt kirjutas H�ndel itaalia oopereid, kuid 30�ndatel l�ksid itaalia ooperid Inglismaal moest �ra. H�ndel kohanes kiiresti olustikuga ning hakkas kirjutama �listavaid oopereid kirjutama inglise kangelastest ja vallutajatest. Tema reformeeritud ooperid t�id ta pankrotist v�lja. H � n d e l i t u g e v u s s e i s n e s s e l l e s , e t t e m a o o p e r i t e g e l a s e d o l i d i n i m l i k u d . T a e e l i s t a s a n t i i k k a n g e l a s i , k e l l e v a h e l o l i a r m u k o l m n u r k . H � n d e l o l i h e a m e l o o d i a m e i s t e r . � k s k u u l s a m a t e s t o o p e r i t e s t o n # J u l i u s C a e s a r # . 1 5 . K i r j e l d a H � n d e l i o r a t o o r i u m e i d . L � i ~#a n ri nagu inglise oratoorium , mis oli inglisekeelne. Oratooriumite sisu oli tavaliselt Vana-Kreeka ja Vana- Rooma m�toloogiliste tegelastega. Ta andis oratooriumis osa ka koorile. Ta kirjutas kokku �le 130 oratooriumi, millest kuulsaim on �Messias� (I osa on kannatusest, II osa r��gib lunastusest ja elust peale surma). Veel on kuulsamad �Saul� ja �Iisrael Egiptuses�. 16. H�ndeli instrumentaalmuusika. KUI KEEGI TEADA SAAB, ANDKE MULLE KA TEADA!!!