Ester Mägi (0)

Ester Mägi- Ester Mägi on sündinud Tallinnas 1922. aastal. Kuna vanemale õele ja vennale oli klaveriõpinguteks koju ostetud klaver , hakkas Ester Mägi nende õpitut iseseisvalt järgi mängima. Süstemaatilised klaveriõpingud algasid alles 16-aastaselt. Tallinna konservatooriumis oli tema klaveriõpetajate hulgas ka Artur Lemba. Kuid hilja alustanuna tegi ta oma kätele liiga ning 1946. aastal tuli tal klaveriõpinguist loobuda . Uueks erialaks sai kompositsioon , õpetajaks Mart Saar. Tallinna konservatooriumi lõpetas ta 1951. aastal, seejärel jätkas professor  Vissarion Šebalini juures Moskva konservatooriumi aspirantuuris. Aastail 1954-1984 oli Ester Mägi Tallinna konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõud. 1999. aastal valiti Ester Mägi Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks.Ester Mägi peenekoelist muusikat on Eestis imetletud ja armastatud juba pool sajandit. Teistes Balti riikides ja Venemaal hakati teda märkama ja hindama 1960. aastate keskpaiku. 1980. aastate lõpust, mil Eesti avanes maailmale, on Mägi teoseid esitatud menukalt ka paljudes Lääne-Euroopa maades, Skandinaavias ja Austraalias, ta on saanud uute teoste tellimusi Rootsist ja Saksamaalt. Helilooja Ester Mägit peetakse tihtipeale „Eesti muusika esimeseks leediks“. Tema tähtsus seisneb armastuses rahvaviiside vastu, mida ta ka ise kogumas käis, ning Eesti rahvalaulude kasutamises oma loomingus.Mäe hingeline muusika kõneleb selgelt Eestist ja rahvaviisi kaudu avanevast eesti kultuurimälust. Tema looming on läänemaailma muusika arenguga sujuvalt kaasas käinud, ent ükski stiiliuuendus pole haaranud tema tegemisi üleni endasse. Heliloojana on Mägi jäänud selgelt omanäoliseks, suveräänseks ja siiraks ning tema taotluseks on individuaalselt rahvuslik helikeel . Esimesse Eesti Vabariiki sündinuna on Mägi pärit ajast, kui naisheliloojad moodustasid ilmselge vähemuse. Tänapäeval, kui Eestis on Mäe kõrval mitmeid rahvusvahelist tähelepanu äratanud naisheliloojaid, on see väljend üleliigne. Naisi on aegade jooksul ikka tundelise lüürikaga seostatud , aga Mägi seda vaadet ei jaga: „Minu looming on pigem eepiline ja jutustav. Ma ei ütleks, et ma lüüriline olen. Ma olen palju karmim ja kargem, võib-olla asjalikum. Kuigi meeste ja naiste erinevat vaimulaadi tuleb muidugi tunnistada.” Sama hästi on talle helilooja ja inimesena võõrad lai joon ja paatoslikkus ning tema looming tundub alati olevat lihtne ja kaunis.Kuigi Ester Mäe loomingus on vokaalteoseid, peab ta end pigem instrumentaalheliloojaks. Mäe hingeline muusika kõneleb selgelt Eestist ja rahvaviisi kaudu avanevast eesti kultuurimälust. Tema looming on läänemaailma muusika arenguga sujuvalt kaasas käinud, ent ükski stiiliuuendus pole haaranud tema tegemisi üleni endasse. Heliloojana on Mägi jäänud selgelt omanäoliseks, suveräänseks ja siiraks ning tema taotluseks on individuaalselt rahvuslik helikeel. Esimesse Eesti Vabariiki sündinuna on Mägi pärit ajast, kui naisheliloojad moodustasid ilmselge vähemuse.
Looming- Ester Mägi on viljelenud erinevaid muusikažanreid ja loonud muusikat erinevatele koosseisudele. Tema loomingus on tähtis koht kammermuusikal. Tema loomingus on sageli rahvamuusikaelemente. looming on arvukas, žanridelt ja koosseisudelt mitmekesine . Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule.Ester Mägi loomingu allikaks on tihtipeale just rahvaviisid, millega tegelema suunas teda tema õpetaja Mart Saar. Mägi muusika on enamasti lüüriline. See on küll vaoshoitud, kuid ilmekas, tundeline, kuid ilma suurte tundepuhanguteta.Ta on elus väga palju kirjutanud kooriloomingut, kus tema väljendus toetub rahvaviisidele, mida ta siiski väga harva otseselt tsiteerib.Ühe oma suurimatest kooriteostest, ballaadi "Tuule tuba" pühendas Mägi oma õpetajale Mart Saarele , kelle loominguline suhe rahvalaulu on Ester Mägile olnud üheks tähtsamaks eeskujuks. Enamikku Mägi kooriloomingust iseloomustab väga ere ja koorile sageli üpris nõudlik harmoonia .Ester Mägi peenekoelist muusikat on Eestis imetletud ja armastatud juba pool sajandit. Teistes Balti riikides ja Venemaal hakati teda märkama ja hindama 1960. aastate keskpaiku. 1980. aastate lõpust, mil Eesti avanes maailmale, on Mägi teoseid esitatud menukalt ka paljudes Lääne-Euroopa maades, Skandinaavias ja Austraalias, ta on saanud uute teoste tellimusi Rootsist ja Saksamaalt.