ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid Napoleoni sõdadega. 18. sajandit nimetatakse ka valgustus- ja mõistusesajandiks. Klassitsismiajastu muusika üldiseloomustus. Muusikas jätkus klassikaline stiil ka 19. sajandi I veerandil ja selget üleminekupiiri järgmiselestiilile (romantism) ei ole. Klassitsismiajastul ei olnud õukond ja kirik kultuurielus enam määraval kohal. Haritud kodan-lus asutas muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja tellima heliloo-jatelt teoseid. Kuulajaskond, kelle varem moodustas peamiselt õukond, oli nüüd palju laiem.Helilooja sai luua muusikat vastavalt oma isikupärale ja ei olnud enam seotud kitsa publikumaitsega
aastal Leipzigis. Oma eluajal sõltus ta teenistuslikult õukonnast ja kirikust. Kui ta elas tundis rahvas teda rohkem organistina, kes hämmastas inimesi oma võrratu improvisatsioonioskusega. Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika. Samas avas ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Tema muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta ainulaadse "Hästitempereeritud klaveri", mille esimene osa ilus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal
Skulptuur – Antonio Canova „Amor ja Psyche“, E.M Falconet „Vaskratsanik“ Teadud – James Watt – arumasin, James Cook – avardas teadmisi Vaikse ookeani kohta. Arhitektuur – raekoda Tartus, kivisild Tartus, Tartu Ülikool Kirjanud – Goethe, Schiller Maalikunst - Jacques-Louis David “Horatiuste Vanne” 4. Võrdle baroki ja klassitsismi muusika harmooniat, meloodiat, eelistusi, sisu, tarbijaid. Barokk Klassitsim a) kirikulaadide järelmõju a) funktsionaalharmoonia: duur – moll, toonika-dominant, kolmkõlad b) mitteperioodiline meloodika b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika c) eelistatud vokaalmuusika c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika d) valdavalt ilmalik muusika
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6- aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas 1. ooperi "Apollo ja Hyacinthus", mis oli ladina keeles ja kirjutatud üliõpilastele. 13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õ
Suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning trükikunsti teke. 2) Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Ning kuna lagunenud Rooma läänepoolsed osad olid paljude erinevate rahvaste võimu all, tekkisid erinevad kohalike vaimulike traditsioonid, millest igaühel oli ka oma muusika stiil.Kõige paremini on neist paljudest stiilidest ja traditsioonidest tuntud Ambrosiuse laul ja Gregoriuse laul, mis on kõige rohkem mõjutanud lääne muusika arengut. 7. -8. Sajandil kujunes läänekristlikus kirikus välja gregooriuse laul, milles on alati peamised tekst ja sõnum ning mille muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev. Laul on ühehäälne ja saateta ning tekstid on enamasti ladinakeelsed. Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub
Referaat WOLFGANG AMADEUS MOZART Tartu 2012 SISSEJUHATUS Mozart on helilooja, kelle puhul näib, et ta on loonud muusikat iseenesest - samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud oma muusika kohta järgnevalt: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." ELULUGU
Klassitsismi küsimused 1) Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2) Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18. saj. lõpus ja 19. saj. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 – 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 – 1814). „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu
Kõik kommentaarid