EDUARD TUBIN (0)

EDUARD TUBIN
1905 – 1982

Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit ja trombooni.
Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller.
1931 – 1944 töötas “Vanemuises” dirigendina . Sageli juhatas ta sümfoonia -kontserte. Samal ajal tegeles helilooja ka väga intensiivselt loominguga. Juba 1930-ndatel äratas tema looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga.
1944 emigreerus Rootsi ja elas elu lõpuni Stockholmis. Töötas seal Drottning-holmi teatris vanade partituuride restauraatorina. Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori. Ka Rootsis jätkas intensiivselt loomingulist tööd ja leidis heliloojana tunnustust, kuigi pagulasena ei olnud tal sugugi kerge Rootsi kultuurieliidi hulka tõusta. Siiski väärinuksid tema teosed seal sagedamini esitamist . Rootsis sai Tubin end rohkem loomingule pühendada ja võimalused uut kunsti ja muusikat tundma õppida olid seal paremad.
Kuna põgenike loomingu esitamine oli Eestis nõukogude võimu ajal peaaegu keelatud, jäid eestlased pikaks ajaks Tubina muusikata. Tasapisi hakati siiski tema teoseid esitama ja “Estonia” tellis ooperi. Alates 1961 külastas Tubin ka ise mitmel korral Eestit ja juhatas siin oma teoste ettekandeid.
Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980. aastail, eeskätt tänu Neeme Järvi dirigenditööle, kes hakkas tema teoseid kogu maailmas esitama.
Tubin suri 1982. aastal Stockholmis.
Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist.
Tubina looming on väga mitmekülgne:

Sümfooniline muusika :10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid.

Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele).

Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks” koorile, solistidele ja orkestrile.

Ooperid : “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja”.

Ballett “ Kratt ”.
Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega – keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose peateemast välja kõik järgnevad teemad. Tubina muusika on laetud suure sisemise pingega, millele aitab kaasa intensiivne rütm .
Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus. Meie rahvaviiside koduselt tuttavaid intonatsioone tunneme ära helilooja paljudes teostes. Näiteks V sümfoonias on kaasaegne teravakõlaline helikeel kokku põimitud rahvaviisi “Meil aiaäärne tänavas” motiividega. Rahvuslikkust taotles helilooja teadlikult ja on ka ise öelnud : “Olen katsunud peaaegu kõiki oma teoseid ikka kuidagi rahvamuusika piiridesse viia”.
Tubina loomingu kaalukama osa moodustavad sümfoonilised teosed, eelkõige 10 sümfooniat. Nendega tõuseb ta 20. sajandi suurte sümfoonikute Sibeliuse, Mahleri, Šostakovitši kõrvale. Tema sümfooniad on muusikaliselt terviklikud, sageli kasvavad ühest teemast välja sümfoonia ülejäänud teemad. Kõik tema sümfooniad on omanäolised ja erineva karakteriga.
Ballett “Kratt” on Tubina üks olulisemaid ja püsiva väärtusega töid. Esiteks oli see üldse kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. “Kratt” tuli lavale 1943. aastal “Vanemuises” Tubina enda juhatusel.
Balleti sündmused arenevad 18. sajandi keskel Eestimaal. Varaahne peremees meisterdab endale külatarga abil krati, kuid müüb selle eest oma hinge kuradile. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib peremehele usinasti varandust kokku. Kuid siis saabub õnnetus. Kimbutatuna õitsil olevate külanoorte poolt, süütab raevunud kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele.
Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga . suurimaks väärtuseks on meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast. Heliloojat on köitnud just pilli- ja tantsumuusika – kandle-, viiuli- ja torupillilood. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm ja seda iseloomustab müstiline ning salapärane muusika.
Ballet “Kratt” on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus.