Vastus leiad õppematerjalist: Nappevihmad

Nappevihmad (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on happevihmad?
Kuidas tekivad happevihmad?

1. Mis on happevihmad ?
Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm ), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH

Hapestumine
Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele , materjalidele ja tervisele.
2. Kuidas tekivad happevihmad?
Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid , mis langevad sademetena maapinnale.
3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.(tulemuseks on happed , mis põhjustavad happevihmasid.)
SO2+H2O=H2SO3
SO3+H2O=H2SO4
2 NO2+H2O= HNO3 +HNO2
4. Happevihmade tekke põhjused.

Inimtegevus-kütuste põlemine

Loodus-põlengud
-äike
- vulkaanid
5. Happevihmade kahjustused.

Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon veekogudes
- Degradeeruvad kooslused
- Muutub elustik
- Hukkub esmalt vääriskala (lõhe)
  - Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine )
  - Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline – väheneb mullaviljakus )
  - Alaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele.
  - Kiireneb korrosioon ja rabenemine
  - Sagenevad hingamiselundite haigused

Kokkuvõtvalt happevihmad kahjustavad metalliseadmeid, veekogusid, muldi, ehitisi , loomi ja taimi.
Joonisel on näha, mida happevihmad on teinud okasmetsale
Happevihmade mõju ehitistele
7. Happesademete kasulikkus?
Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist.
Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele . Samas väidavad Šoti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka.
Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid , et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist.
Postimees 03.08.2004
8. Happevihmadega võitlemine
Happevihmasid ei ole võimalik kaotada, sest osaliselt on need tingitud ka loodusnähtustest(n. äike ja vulkaanid). Kui aga vähendatakse kütustes väävlisisaldust, siis ka see aitaks kaasa happevihmade vähenemisele.
Kasutatud allikad
www.hot.ee/happesademed/moju.html
http://et.wikipedia.org/wiki/happevih m
http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-9-1.ht m
http://daac.gsfc.nasa.gov/oceancolor/locus/images/aq_acid-rain-1a.jpg
http://daac.gsfc.nasa.gov/oceancolor/locus/images/aq_800px-Acid_rain_woods1.JPG
Sisukord

Mis on happevihmad?
1.1 Hapestumine

Kuidas tekivad happevihmad?

Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.

Happevihmade tekke põhjused.

Happevihmade kahjustused

kasutatud kirjandus
7. happesademete kasulikkus?
8. happevihmadega võitlemine
HAPPEVIHMAD

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 24 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

patukas17 Õppematerjali autor

tekst happevihmadest lisatud on ka pildimaterjal.

happevihm

Sarnased õppematerjalid

ppt

Happevihmad

Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Keskmine happevihmade Ph on 4,0 4,6 Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9-6,5 Destilleeritud vee pH on 7 Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. INIMTEGEVUS: - Kütuste põletamine - Suurtööstused LOODUS: - Põlengud - Äike - Vulkaanipursked Veekogusid (elustik muutub) Kalu (kalad hukkuvad) Loomi Taimi (muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele, lehe- ja okkakahjustused) Mulda Ehitisi Metallesemeid Happevihmade kasulikkus Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist. Ha

Bioloogia

docx

Globaalprobleem - happevihmad

Globaalprobleem - Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. See on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast.

Bioloogia

docx

Globaalprobleem-Happevihm ad

Globaalprobleemid Happevihmad Üldiselt Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on kahjulikud Happevihmad on suureks mureks mida toob endaga kaasa fossiilkütuste põletamine. Peamise

Geograafia

docx

Ökoloogilised globaalprobleemid,happesa demed,kasvuhooneefekt

peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades korrosiooni. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid. Happeliste sademete tagajärjed: · Suureneb vesinikioonide konsentratsioon veekogudes o Degradeeruvad kooslused o Muutub elustik o Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused,

Bioloogia

doc

Keskkonnakaitse

Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev *keskk.stan

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

GLOBAALPROBLEEMID

GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (

Globaliseeruv maailm

doc

Põhilised globaalprobleemid

Geograafia

doc

Keskkonnakaitse konspekt

Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. Mida vähemaks jääb r

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Rohkem sarnaseid