10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mariken
Õppematerjali autor
rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. riik ehk valitsemine ehk avalik sektor Avaliku elu sfäär majandus ehk erasektor kodaniku ehk tsiviilühiskond ehk kolmas sektor Eraelu sfäär Kodanikuühiskond - ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasav osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamiseks ja
) Ärimajandus, ärisektor. Majandussfäär ehk erasektor ehk tulundussektor, kuna enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. Erasektori ja riigi suhted: riik loob õigusliku keskkonna, riik planeerib majandusarengut, valib majanduspoliitika. Peamised majandusteoreetilised koolkonnad: vaba ettevõtluse teooriad (Adam Smith, Milton Friedman) ja reguleerimisteooriad (Keynes). Turutõrgete pehmendamine ja ühishüvede pakkumine. 11. Kodanikuühiskond. Tsiviilühiskond. Mittetulundusühingud. Kodanikuaktiivsus. (lk.34- 37) Poliitiline kultuur (lk.89-93) Tsiviilühiskond  modernne kodanikuühiskond, kus kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone
riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald). Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksisteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel 3 mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks. Me tunneme mitmesuguseid
Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, nad tegutsevad oma ametiala iseseisvalt Demokraatia tähendab huvide, vaadete, seisukohtade paljustust 2 Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond (ehk tsiviilühiskond  avaliku elu valdkond, mille moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised) ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine
Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Kodaniku e. tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: ·kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda; ·kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest;
Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Kodaniku e. tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: •kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda; •kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest;
teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas
Riik kasutab tema käsutuses olevaid võimuressursse. Õigusliku määratluse puhul on peamine õigus. Organisatsiooiliseslt käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit. Valitsemine on seaduste loomise, kontrollimise, riigi suunamise ja reguleerimise protsess. Funktsionaaselt on riik kui institutsioonid kogum, mis teostab teatud eesmärke, kavatsusi või sihte, kui sotsiaalse korra tagaja. Riik ja ühiskond Riiklus on poliitilise võimu abil ühendatud ühiskond. Kodaniku- ehk tsiviilühiskond on eraalgatuslike ühenduste, suhete, institutsioonide, s.o kodanike vabatahtliku koostöö pinnal spontaanselt tekkinud ühendus ja on riigi suhtes suurel määral autonoomne. Tsiviilühiskonna struktuurid pakuvad konkurentsi riiklikele. Tsiviilühiskonna tegevust reguleeriv võimukorraldus ei ole rajatud valitsevale võimule, vaid vabatahtlikkuse põhimõttele. Ühiskonna arengut vaadeldakse kahest vaatepunktist: ühiskonnavormide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid