Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mulla ja taimkatte kontrolltöö küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliste nitajatega iseloomustatakse muldi?
  • Mida nimetatake leostumiseks?
  • Millist mullatpi kirjeldavad alljrgnevad tekstid?
  • Milliseid niite nim primaarseteks niitudeks?
  • Milliset niidutpi kirjeldab alljrgnev tekst?
  • Millist tpi metsale in iseloomulikud jrgmised kooslused?
MULD - JA TAIMKATE Kontrollt�� nr.6 1.Milliste n�itajatega iseloomustatakse muldi? 1. ..................................... 2. ..................................... 3. ..................................... 4. ..................................... 2.Kirjuta neli Eesti muldade l�htekivimit 1. ..................................... 2. ..................................... 3. ..................................... 4. ..................................... 3.Mida nimetatake leostumiseks? ..................................................... 4.Millist mullat��pi kirjeldavad allj�rgnevad tekstid? 1.Muldade pindmiseks horisondiks on toorhuuumus, so osaliselt lagenenud orgaaniline aine. J�rgmine horisont kujuneb k�rge p�hjaveeseisu korral (maapinnale l�hemal kui 1m) ja on sinakas v�i sisaldab roostev�rvi laike.Alad on kasutusel rohumaadena v�i kuivenemisel ka p�llumaana. ..................................................... 2.V�ga vahelduva reljeefiga k�nkliku moreenmaastiku huumusevaesed kruusakad saviiliiv- ja liivsavimullad, mis vahelduvad paksu huumusehorisondiga, nn sisseuhtemuldadega. ..................................................... 3. Mullad on k�rge huumuse- ja toitainesisaldusega.L�htekivimiks on rohkelt teravaservalisi paet�kke sisaldav moreen 5.Milliseid niite nim. primaarseteks niitudeks? .................................................... 6.Milliset niidut��pi kirjeldab allj�rgnev tekst? Need niidud levivad toitainevaestel, alles kujunemisj� rgus liivmuldadel.Kujunevad luidete ja muude tuiskliivaalade kinnistumisel taimedega.H�reda rohustuga. Kirjuta sellele niidut��bile kaks iseloomulikku taime. .................................................... 7.Millist t��pi metsale in iseloomulikud j� rgmised kooslused? 1.M�nd, samblad ,tarnad, kanarbik ,pilliroog, sookail -................................. 2.M�nd, pohl ,mustikas,kanarbik-...................................................... 8.Miks t�nap�eva looduskaitse pole enam haruldaste �ksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse? Too n�ide. .................................................... 9.Miks osaleb Eesti mitmes keskkonna- ja looduskaitsealases rahvusvahelises leppes? .................................................... Too n�ide Eestis elavast objektist, mis kuulub UNESCO maailma kultuurip�randi nimistusse. ....................................................
Mulla ja taimkatte kontrolltöö küsimused #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kiku300 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

kahjustused puudel. Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini.

Eesti metsad
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

on huumusrikas ning lasub pealispinnalt porsunud kollasel, mõnevõrra murenenud pael, harvem vettpidaval savisel rähal. Veereziim: vee äravool on aeglane või takistatud, eriti dolomiidist aluspõhja korral. Kevadel on muld veega küllastatud, kuivadel perioodidel aga võib niivõrd läbi kuivada, et veevaegus saab taimestiku kasvu piiravaks teguriks. Siis võib ajutist veega küllastatust tuvastada vaid indikaatortaimede ­ tarnade ­ või mulla gleistumistunnuste alusel. Puurinne: valdavalt hõredalt kasvavad männid. Puud on halvasti laasunud, tugevakoondelise tüvega. Vähesel määral esineb arukaske, kuuske, harva ka saart jt. Boniteet IV ­ Va. Põõsarinne: mitmesuguse tihedusega ning mõnikord küllaltki liigirikas: kadakas, mage sõstar, lodjapuu, harilik kuslapuu, türnpuu, sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, harilik vaarikas. Rohurinne: on sõltuvalt peeneselise mullakihi tüsedusest ja veereziimist varieeruv

Eesti loodus ja geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Paljud mõjutegurid võib koondada ka pärandmõju alla, mis on tekkinud rohkem kui kümme aastat tagasi, kuid kestab senini (näiteks tehismägedest tingitud visuaalne mõju), või ilmneb alles nüüd (näiteks langatused ja nende mõju). Ka Tallinna tööstuspiirkondades avaldub pärandmõju, jääkreostus. Mõju avaldub looduskeskkonnale, ökosüsteemide seisundile, taimedele, loomadele.  Mõju pinnasele – maapinna vajumine, hüdroloogilise režiimi muutused, mulla omaduste muutused. -Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente.  Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega.

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun