Lammi- e. Luhaniit
Lammi- e. Luhaniit
Eesti luhaniitude üldpindala 27
584 ha
Kooslus ei ole kaitse all
Viljakad mullad (Fosfor)
Kooslust ohustab pajuvõsa
pealekasv
Taimestik
Kaldaäärsed aasad sete on mõõdukas, mullad on
viljakad, tarnade ja kõrreliste kasvukeskkond
Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene
strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad
kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused.
Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld,
samblakattega.
Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet
jõuab niidule vähe.
Jusshein
Festuca ovina
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
58 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Snb
Õppematerjali autor
Mullastiku poolest kuulub Soomaa kamar-, glei- ja lammimuldade (settealade) Lääne-Eesti valdkonda, mis jaguneb omakorda kaheks allvaldkonnaks (Lillema, 1958): · gleistunud kamar-leet-, kamar-glei- ja lammimullad; · gleistunud kamar-, leet-, kamar-glei- ja lammimullad ning rabamullad. Jõgede lammidel on levinud lammimullad, mida rühmitatakse järgmiselt: · lammi-kamarmullad (lühiajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); · lammi kamar-gleimullad (lühi- ja pikemaajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); · ibejad (mudajad) lammi madalsoomullad (pikemaajaliselt üleujutatavad). Hüdrograafiliselt kuuluvad Soomaa jõed Liivi lahe vesikonna Pärnu jõgikonda. 16 Soomaa veestiku võib üldjoontes jaotada kahte gruppi: 1. Eesti oludes suhteliselt suured transiitsed jõed; 2
Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest(parasniiskete kasvukohtade taim) koosnevat taimekooslust. Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Parandatud rohumaa on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest.
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed
tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti
Rabametsadele on omane hästiarenenud puhmarinne sookailust, sinikast, kanarbikust, Ida-Eestis ka hanevitsast. Rabametsade kuivendamine ja väetamine pole tasuv. 5. Rohumaade, soode ja veekogude tüüpide iseloomustus. Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnevat taimekooslust. Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Tavaliselt on taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Rohumaa poollooduslik kultuuristatud karjamaa poollooduslik karjatamine kultuurkarjamaa niitmine poollooduslikniit kultuurniit Rohumaade tüübirühmad I Arurohumaad II Lammirohumaad III Rannaniidud IV Soostunud rohumaad
Tehiskoosluste loomisel tihti teisaldatakse muld või töödeldakse seda mehaaniliselt ja keemiliselt, muutes nii suurel määral mullaelustikku. Taimed enamasti kas külvatakse või istutatakse. Rohumaa - peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaade hulka kuuluvad nii niidud kui karjamaad. Rohumaid jaotatakse tavaliselt: 1) Looduslik rohumaa – pärismaise kooslusega (pärandkooslus). Looduslik niit ja karjamaa. 2) Kultuurrohumaa – külviga rajatud. Kultuurniit ja -karjamaa. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Lisaks võib rohumaade hulka arvata põldheinaga kaetud põlde ja murusid. Parandatud rohumaa - on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
heinamaadeks (kasutuse järgi) ning primaarseteks ja sekundaarseteks (tekke alusel).Kuivadel muldadel-aruniidud, niisketel muldadel-soostunud niidud. *1)Looniidud.e alvarid-väga õhukese mullaga(alla 30cm). P.-L. Eesti paetasandikel. Madal rohutus on liigirikas. Looniitude säilimise eelduseks on karjatamine, ilma selleta muutuks kadastikes või arapikeks. *2)Pärisaruniidud-on moreeni-ja viirsavitasandikel, rähksetel, leostunud või gleistunud muldadel. Eesti kõige laialdasema levikuga niit. Rohustu muldade liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. 3)Puisniidud-hõredalt kasvavad puud ja põõsad,Maailma ühed liigirikkamad taimkooslused. Säilivad vaid inim kaasaabil. 4)Lammi e luhaniidud-esineb jõgede üleujutusaladel (Lõ, Kesk, Lä-E jõgedel (Emajõgi, Pedja, Kasari),lammimuldadel. 5)Rannaroostikud-levivad alaliselt üleujutatud sooldunud gleimuldadel enamasti kasvab harilik pilliroog (Kasari jõesuue, Matsalu laht). Erodeeritu L
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid