Paljunemine ja areng (0)

Paljunemine ja areng
On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku . Munarakk ja seemnerakk . Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline . Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi.
Rakkude jagunemine
Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe :

Karüokinees – rakutuuma sisemiku ära jaotumine

Tsütokinees – tsütoplasma ära jaotamine.
Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks.
Mitoos – mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakkudel ( somaatilised rakud ).
Kokku on 2x23 kromosoomi. Mitoosi teel tagatakse et ühest rakust saab kaks rakku ja mõlemas on ikka 2x23 kromosoomi.
Kahe mitoosi vahele jäävat ajavahemikku nimetatakse interfaasiks.
Interfaasi saab jagada kolmeks: G1 – siin rakk kasvab ja areneb, organellide arv suureneb; S ja G2
- rakk hakkab jagunema uueks paljunemiseks
Interfaasis osad rakud edasi ei arene pärast G1. Ta diferentseerub vastava koe rakuks. Osa rakke hakkab jälle mütooside teel arenema.
Replikatsioon – rakkude kahekordistamine vms.
Meioos – eukarüoootsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. (sugurakkude teke)
Haploidne kromosoomistik – ühekordne kromosoomistik, esineb sugurakus, märgitakse n
Diploidne kromosoomistik – kahekordne kromosoomistik märgitakse 2n
Meioos jaguneb kaheks jagunemisprotsessiks.
Esimene jagunemine koosneb samadest faasidest kus proofaas, metafaas, anafaas ja telofaas.
Krossingover – kromosoomide ristsiire (toimub meioosi esimese jagunemise profaasis). Toimub geneeni vahetus.
Meioosi tulemusena tekib neli haploidset rakku ja need neli rakku on geneetiliselt erinevad.
Sugurakkude areng
Generatiivne paljunemine ehk suguline paljunemine.
Gameet – sugurakk
Sügoot – viljastunud munarakk
Sperm – mehe sugurakk
Spermatogoon – mehe seemneraku eellane. (spermatogeenist tekib neli üksteisest erinevat spermi)
Spermatogenees ­– protsess, kus spertmatogoonist, tekivad küpsed spermid .
Spermatogenees toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes ja kõik spermid talletatakse munandi manuses. Algab puberteediea alguses ehk 13/14 aastselt.
Sperma on see mis välja tuleb ja koosneb spermist ja spermavedelikust.
Ühe seemnepurske käigus väljub 200 – 400 (700) miljonit seemnerakku. Soodsates tingimustes on seemnerakk viljastumisvõimeline 48 tundi.
Ovotsüüt – viljastumis – ja arenemisvõimeline naissugurakk (munarakk)
Ovogoon – munaraku eellane
Ovogenees – munarakkude areng ovogoonist kuni küpse ovotsüüdini välja.
Tegevus toimub munasarjades. Algab juba looteeas, vahepeal seiskub ja puberteedi eas jätkub (siis tuleb suguküpsus 11/12 eluaastat). Mistahes kahjulikud mõjurid ( alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Kõik munarakud on olemas naisel ja neid juurde ei saa.
Ovogeneesi käigus tekib üks munarakk ja kolm polotsüüti
Polotsüüdid – viljastumis – ja arenemisvõmetu rakk, mis on ovogoneesi käigus tekkinud. Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi. Munarakku on võimalik viljastada ovulatsiooni ajal. Ovulatsiooni käigus liigub küpsenud munarakk munasarjast munajuhasse. Ovulatsioon toimub 14 (12 – 16) päeva enne oodatavad menstruatsiooni.
Viljastumine
Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Jaguneb kaheks protsessiks
Embrüogenees – looteline areng, kestab viljastumisest sünnini
Postembüogenees – lootejärgne areng. Kestab sünnist surmani.
Partenogenees – selline paljunemisviis , kus uus organism areneb viljastamata munarakust (mesilastel ja sipelgatel).
On olemas keha väline ja keha sisene viljastumine. Kehasisene toimub emasorganismi suguteedes. Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem kui kehavälise puhul. Keha siseselt viljastuvad imetajad , linnud ja roomajad . Kuna toimub piiratud kohason vähem sugurakke . Viljastumine toimub ainult munajuhas. Siis on loode ema kehas kaitstud.
Kehaväline viljastumine vees, juhuslik, sugurakkude arv suur, viljastumine on väiksem ja juhuslik. Kehaväline viljastumine on energeetilisemalt kulukam . Kahepaiksed ning kalad .
Follikul – munaraku kaitsev ja toitev põieke.
Kollakeha – rebenenud folliikul
Kollakeha ja foliikul eralavad mõlemad naissuguhormoone
Ostrogeen ja progesteroon – naissuguhormoonid
45 – 55 aasta vahel algab naistel menopaus . Ovulatsioonid lakkavad ja enam viljastumist ei toimu. Menopaus on sellepärast et mujal loomariigis on naispool see, kes peab nende laste eest hoolitsema. Naise vananedes munarakkude kvaliteet langeb. Hakkab tekkima palju vigu. Võib tekkida palju pärilikke haigusi.
Kui munarakk ei viljastata, elab 36 tundi ja ta sureb . See munarakk väljub naise organismist.
Menstruatsiooni - selle teel väljub viljastamata munarakk koos emaka limaskesta rakkudega.
Menstruaaltsükkel – ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni . 28 päeva plus miinus viis päeva.
Rasestumise vältimiseks on tänapäeval võimalik kasutada mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid.
Moorula e kobarloode – enne emaka külge kinnitamist jagunenud munarakk, on täpselt sama suur kui esimene munarakk. 36 h pärast viljastumist. Kõik rakud jagunevad korraga. Seda nim täielikuks lõivustumiseks. Munajuhas 4-5 päeva. Emakas toimub pesastumine .
Blastotsüsti staadium (loomade puhul blastula).
Gastrula stadium ehk karikloode . 3-4 nädal.
Lootelehed : ektoderm , entoderm , mesoderm .
ektoderm-paneb aluse närvisüsteemile; naha pindmine kiht( marrasnahk ) tekib ektodermist; meeleelunditele paneb alguse.
Entoderm-tekivad seede ja hingamiselundkond
Mesoderm- temast areneb tugi ja liikumis elundkond; eritus - ja sigimiselundkond
Teratogenees-looduslik väärareng, seda põhjustavad teratogeenid .
Teratogeenid:
1)bioloogilised- haigustekitajad(punetised,seened,vaegused-toitainete vaegused), toksiinid (hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohvi), Bioloogilised veel seened,v aevused (valgu puudus vitamiinide puudus), toksiinid (hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohv)
2) keemilised – alkohol, ravimid (võivad põhjustada kuulmiskahjustusi, hamba kahjustusi, hormoonid, vitamiinide ületarbimine), olmekemikaalid (lenduvad lakid , värvid, putukamürgid, toidulisandid , taimekaitsevahendid)
3) füüsikalised – radioktiivne kiirgus, röntgeni kiirgus, äärmuslikud infrapuna ehk soojakiirgus, vibratsioon, põrutused, löögid ja pidev surve. Ultravioletkiirgus ja elektromagnetkiirgus loodet ennast ei kahjusta.
Loote jaoks on kõige kriitilisem kolmas ja neljas arengunädal.
Lootekestad on ajutised organid , mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kõige lootepoolsem kest on
amion – vesikest (kõige lootepoolsem kest, koosneb 99% looteveest ja 1 % ) lootevee ülesanded:
1) kaitseb põrutuste eest
2) kaitse temperatuurimuutuste eest
3) vähendab raskusjõu mõju
4) tagab stabiilse sisekeskkonna
5) joogi – ja urineerimiskoeskkond (lootevesi (umbes 2 l)vahetub iga kolme tunni tagant.
Allantois – kusekott (tekib areneva soolestiku jätkena ja sellest kujuneb nabaväät. See ühendab loodet ja platsentat )
Koorion – kõlgkest või irgkest (kõige väline lootekest, iseloomustavad sellised asjad nagu hatud (osalevad lootepoolse platsenta kujunemisel). Platsenta tekib koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvu tulemusena. Koorioni hakud sündimise käigus rebenevad ja see veri mis tuleb see tulenebki hatude rebenemisest)
Platsenta – hakkab tekkima 6-7 päeval. Hakkab toimima teise arengukuu keskel. Platsenta võib kaaluda pärast umbes pool kilogrammi. Platsenta moodustab sagarik ja selle pindala on 15 ruutmeetrit.
Platsenta Ülesanne:
1) ainevahetus – emalt lootele lähevad hapnik ja toitained, lootelt emale jääkained ja süsihappegaas
2)kaitsekindlustamine – ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad ka antikehad ja tekitavad kaasasündinud immuunsuse. Toob eelduse vererühmade arenemisele.
3) toodab hormoone – progestoroone (sünnituse algust reguleerib) ja mingi veel mis mingi liigestele jamab
Biogeneetiline reegel – inimene lootena kas kala või linnu moodi. Lootelise arengu käigus läbib organism eelajaloolisi etappe.
Rasedusekestvus on 40 nädalad plus/miinus mõned nädalad. Tabel lehekülg 122 tabel pähe.
Organismide lootejärgne areng
Seda saab jagada kaheks:
1) otsene areng – sarnaneb vastsündinud üldplaanilt oma vanematega
2) moondeline areng – erineb vastsündinud täiskasvanud organismist. Muutub täiskasvanu organismi sarnaseks läbi vaheetappide. Moondeliselt arenevad konnad, kalad. Moondeline areng jaguneb veel ise:
a) täismoondeline areng – putukad, liblikad: nende munast väljub vastne (ussike) toitub kasvab ja varsti peab see vastne nukkuma. Seda iseloomustabki nukustaadium . Kui see nukustaadium on läbi siis tuleb ilus valmik
b) vaegmoondeline areng – prussakas: on samuti muna ja vastne, aga nukustaadium jääb ära.
Juveniilne staadium – noorstaadium
Generatiivne staadium – sigimisvõimeline staadium (pärast seda eriti ei jõua loomad edasi)
Vananemisperiood – kaasneb raukumine.
Loodudses ei leidu raukunuid loomi, sest nad ei suuda olla konkurentsis
Vananemine algab kohe kui tekid . Mida vanemaks saad, seda rohkem vigu hakkab tekkima jne. rakud ei jagune nii kiiresti, nendesse kuhjuvad jääkained, veresooned jäigastuvad. Keskkonna tegurid peavad soosima elamist. On olemas teatud bioloogilised katised vananemise eest. Neid on mitmeid nt üks on see, et väga pikk suguküpsuseelne areng. DNA vigade leidmine ja parandamine, organism kindlustab sisekeskkonna stabiilsuse, keha võõraste ühendite lagundamine, aktiivkaitse (õgirakud ja antikehad), keha võõraste ühendite organismide isoleerimine , hukkunud rakkude või vigastatud kudede taastamine. Surm jagatakse mitmesse etappi:
1) enne surma langeb inimene agooniasse. Kui seal ei anta abi siis järgneb
2) kliiniline surm – lakkab südame ja hingamistegevus, kesknärvisüsteemi talitus. See võib kesta 5 – 7 minutit. Sealt on võimalik veel inimest tagasi tuua.
3) bioloogiline surm