11.klassi bioloogia (0)

Eoste ehk spooridega paljunevad suur osa protiste ja seeni
ning osa taimi(sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivselt paljunevad
bakterid, protistid ,seened,osa selgrootutest ,paljud taimed. Bakterid
paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega.
Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid
e, mugulate ,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne
paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid
järglasi.
Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille
käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel
toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub
kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse
kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku
eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja
teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakus algab tsentrioolide
kahestumine). Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi
järgmise mitoosi lõpuni. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, rakutuum
suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ,
moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis
kromosoomid liiguvad raku keskossa, kromosoomidest moodustub raku
ekvatoriaaltasand, kromosoomid maksimaalselt keerdunud , kääviniidid
kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaasis lühenevad kääviniidid
ja kromatiidid eralduvad teineteisest, jõuavad lõpuks rakupoolustele. Telofaasis
kaovad kääviniidid ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad
lahti ja tuumakesed tekivad.
Haploidne on meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik.
Kahekordne on diploidne . Keharakud on somaatilised rakud ja sugurakud on
gameetid. Meioos on sugurakkude küpsemine ja eoste moodustumine. Profaas I-
tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad,
tsentrioolipaarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid.
Erinevus mitoosiga: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja
vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, ristsiire , toimub kauem. Metafaas I-
homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile,
tsentrioolidele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis I- lühenevad kääviniidid ja
homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele . Telofaas I- nöördub
rakumemrbaan sisse, kahestub tsütoplasma ja moodustub kaks tütarrakku,
tsentrioolid kahestuvad. KrOMOSOOMID EI PÖÖRDU TÄIELIKULT
LAHTI, TUUMAMEBRAANE ENAMASTI EI TEKI JA TUUMAKESI EI
MOODUSTU. Profaas II-tsentrioolid liiguvad paarid raku poolustele, kääviniidid.
Metafaas II- kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad
tsentromeeridele. Anafaas II- tsentromeerid kahestuvad, liiguvad poolustele,
kääviniidid lühenevad. Telofaas II-kromatiidid keerduvad lahti, tuumamembraanid,
tuumakesed tekivad, tsütokinees, kääviniidid lagunevad. Tekib neli haploidset rakku,
on erinevad geneetliselt.
Sügoot on viljastunud munarakk. Spermatogoon- spermide
(seemnetorukestes moodustuvad) esmased eellased. Spermatogenees - seemneraku
areng spermatogoonist spermini. Ovogoonid on munarakkude eellased. Ovogenees
on munaraku areng. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline ja kolm väikest
võimetut rakku(polotsüüt). Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine
munasarjast ja liikumist munasarja.
Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partenogenees- uue
organismi areng viljastumata munarakust. Menstruaaltsükkel on ajavahemik ühe
menstruatsiooni algusest teise alguseni .
Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast
viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula.
Järgnevalt areneb blastotsust, mis vastab põisloote ehk blastula staadiumile, mille
ühel poolusel on tihedam rakukobar - embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest -
kõldkest on koorion . Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion . Karikloode
ehk gastrula . Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm . Ürgjutist
areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju . Mesoderm on keskmine looteleht.
Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad . Välimine looteleht:
närvisüsteem, meeleelundid , nagj ja suu epiteelkude , küüned, karvad , hammaste
vaap . Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus - ja
sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seede - ja hingamiselundkond. Paari esimese
kuu vältev võib embrüo olla eriti tundlik: mitmed ravimid , alkohol , teised
narkootilised ained ja olmemürgid, raseda haigestumine võivad viia loote
väärarenguteni. Rasedus kestab kokku u 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb
vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb
vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organimsmist ja muutub sarnaseks
alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukatest.
Munast väljub vastne, kes nukkub ja peagi väljub sealt valmik . Vaegmoondelise
arengu korral jääb ära nukustaadium . Nt prussakad, lutikad , rohutirtsud. Noorjärk
eh juveniilne staadium eristub lootejärgses arengus. Sigimisvõime elujärk on
generatiivne staadium, millele järgneb vanamisperiood. Vegetatiivse arengu
esimeseks staadiumiks on idand , mille käigus kujunevad välja vegetatiivsed
organid. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus-
ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood.