Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia KT: viljastumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Bioloogia KT-viljastumine #1 Bioloogia KT-viljastumine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sierra2.0 Õppematerjali autor
Kus toimub viljastumine?
Kunstlik viljastamine.
Loote arengu etapid.
Platsenta ülesanded.
Sünnituse perioodi kirjeldamine.
Iseeneslik abort.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Areng viljastumisest surmani

Aeg viljastumisest surmani 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda : · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks. · Vägistamisest või intsestist tule

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Bioloogia KT viljastumine inimesel

Bioloogia Kontrolltöö ­ viljastumine inimesel 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise

Üldbioloogia
thumbnail
8
odt

Paljunemine

Partenogenees. Sugulise sigimise puudused ja eelised. Suguline sigimine- uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisel partenogenees- emastel organismidel esinev paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Enamasti esineb ajutiselt. Eelised- geneetiline erinevus, vastupidavam haigustele Puudused. Tuleb leida partner, sugurakud peavad ühinema, paljunemisel saab edasi anda pooled geenid 8. Kehaväline ja kehasisene viljastumine. Kehasisene: Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud ja viljastatud munarakud on väliskeskkonna eest kaitstud. Viljastumine toimub emaslooma kehas. Tõenäosus on suur, sest viljastumise käigus on seemnerakk ja munarakk lähestikku. Haiguste ülekandmise tõenäosus on suur, sest loomad peavad omavahel tihedalt kokkupuutuma ja kehavedelikke vahetama. Kehaväline: Sugurakkude arv on suur, sest sugurakud võivad väliskeskkonnas olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda

Bioloogia
thumbnail
8
pdf

Paljunemine ja areng

ja vere irdumine. See algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. 3-7 päeva jooksul, mil see kestab, saadetakse mnasarjadesse signaal uue munarakku küpsemiseks. Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud tootma hormooni, mis valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide eluspsimiseks soodustavat lima. Spermid suuvad seal elus püsida 3-5 päeva (ehk viljastumine võib toimuda ka 5 päeva peale vahekorda). 14 päeva pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast - tomub ovulatsioon. Pärast vabanemist o munarakk u 12h viljastusvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasajras munarakku ümbritsenud abirakud kollaskeha, mis hakka eritama kollaskehahormooni. - Hormoon stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning emaka verevarustust, valmistades emaka nii ette viljastatud munaraku jooksul.

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Paljunemine ja areng

ravimeetodid pole 1-2 aasta jooksul tulemusi andnud Esimene nn katseklaasilaps sündis 1978 (L. Brown) 11. Milleks on vaja viljastumist( 3 põhjust)?. Kus see toimub inimesel? Nimeta vähemalt 3 põhjust, mis takistab spermide jõudmist munarakuni. Viljastumist on vaja, sest siis Kindlustatakse kombinatiivne muutus Taastub keharakkudele omane diploidsus Liik ei sure välja Inimesel toimub viljastumine munajuhas. Põhjused, mis takistavad spermide jõudmist munarakuni: Limakork Naissuguelundite happeline pH Leukotsüüdid fagotsüteerivad (spermid on kehavõõrad rakud) Väike tõenäosus minna õigesse munajuhasse õigel ajal (munarakk viljastumisvalmis vaid paar tundi) 12. Kirjelda loote arengut sügoodist kuni gastrula (platsenta) tekkeni. Tea, millised elundid tekivad erinevatest lootelehtedest. 1. Sügoot areneb kiiresti, moodustab loote ehk embrüo

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Bioloogia paljunemine

jm. ( lõppeb 50-55 eluaastaselt MENOPAUS, ovulatsioon lakkab) Spermid: varustatud viburiga, saavad liikumis Munarakk : suuremõõtmeline, toitaineterikas, kaetud energia mitokondritelt; DNA on tihedalt kestaga. kokkupakitud; peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organism individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi etappe (3) : 1. Vljastumine-spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine./ taimedel on see hetk siis kui on vanemorganismist eraldumine(vegetatiivselt) 2. Embrüogenees ­ loote areng 3. Postembrüogenees- lootejärgne areng Erandina võin areneda uus organism ka viljastumata munarakust siis on tegemist partenogeneesiga. (mesilased) ja taimedel ( võilill)

Bioloogia
thumbnail
26
pdf

Paljunemine (GAMETOGENEES ja ONTOGENEES)

o Vegetatiivsetel paljunevatel: algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga o Eoselise paljunemisega organismidel: algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga o Suguliselt paljunevatel organismidel: algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk

Bioloogia
thumbnail
16
docx

Aine- ja energiavahetus

dega (sanglepp, vaarikas) • Pistikuteg a (paju, mustsõstar) • Lehtedeg a (havisaba, aas-jürilill) Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). 4 9)Sugurakkude areng ja viljastumine Spermatogenees- Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes.Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Ovogenees- Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun