Sugurakkude areng ja viljastumine (0)

Sugurakkude 
areng. Viljastumine
Inimese sugurakkude areng
 Sugulisest  paljunemisest võtab osa kaks 
organismi: emas- ja isasorganism.
Uus organism saab alguse sugurakkude e 
gameetide tuumade ühinemisel.
Mehe  sugurakud  on seemnerakud e  spermid  
ja need tekivad spermatogeneesi käigus.
Naise sugurakud on munarakud ja need 
tekivad  ovogenees i käigus.
Sugurakkude üldiseloomustus
küpsed sugurakud on haploidsed;
sugurakkudes on nihutatud tuuma ja tsütoplasma 
suhe: 
spermas 1:1
munarakkudes 1: 1000
küpsed sugurakud ei jagune;
nende ainevahetus on allasurutud akti vsusega;
küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe 
koostisesse (n. ö vabad  rakud );
nad on kehavõõrad rakud (nt.  spermatosoidid ). 
Spermatosoidi ehitus
akrosoom
pea
tuum
kael
Akrosoom sisaldab ensüüme, mis on 
keha
vajalikud munarakukesta läbimiseks.
mitokondrid
Tuumas asub nukleoproteiinne 
kompleks  – tihedalt kokkupakitud DNA 
 Mitokondriaalne  
spiraal 
– 
mitokondrid.  Seal  toimub  ATP  süntees 
vibur
sel eks, et vibur saaks li kuda.
Spermatosoid on ise varuainete vaene, 
need on spermas.
img.tfd.com/vet/thumbs/gr358.jpg 
Spermatogenees
Väänilistes seemnetorukestes toimuv protsess, mil e käigus 
diploidsetest eel asrakkudest kujunevad välja kõrgdiferent-
seerunud spermatosoidid. 
munand
peenis
munandikott
www.medicalook.com/systems_images/Scrotum.gif 
Spermatogenees
Eel asrakkudeks on spermatogoonid;
Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi;
Võib kulgeda kõrge vanuseni;
 Igast spermatogoonist moodustub neli spermi;
Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal 
temperatuuril;
Valminud seemnerakud tal etatakse munandimanuses.
Spermatogenees
Spermatogeneesis saab eristada 4 
spermatogoon
etappi:
Paljunemine - toimub diploidsete 
46
spermatogoonide jagunemine ja 
rakkude arvu  suurendamine . 
Kasvamine - spermatogoonidest 
kasvavad I järku spermatotsüüdid (46 
kromosoomi). Toimub DNA 
replikatsioon  ja tekib 46 2-kromati dilist 
I järku spermatotsüüt
kromosoomi. 
46
Spermatogenees
Küpsemine e meioos -  meioosi I 
I järku spermatotsüüt
jag. tagajärjel tekib 2 II järku 
23
spermatotsüüti, mil es kummaski on 
23 2-kromati dilist kromosoomi; II jag. 
tulemusena tekib 4 spermati di, mil es 
on 23 1-kromati dilist kromosoomi. 
II järku spermatotsüüt
Formeerumine - sel e etapi                
                       tulemusena omandab 
2
2
spermati d                             
3
3
spermatosoidi ehituse ja kuju                
spermatiidid
                             (tekib vibur ja 
akrosoom).
2
2
2
2
3
3
3
3
Spermatogenees
it.stlawu.edu/~mtem/devbiol/ atlas /TESTIS4.JPG 
Munaraku ehitus
Suuremõõtmeline– 
läbimõõt u 0.09mm
 Toitaineterikas – 
sisaldab valku, lipi de jm
 Kaetud kestadega
tuum
Rebukest - õhuke, moo-
tuumake
Polaar -
keha
dustab  munarakk  ise;
tsütoplasma
oolemm
 Oolemm – moodusta-
vad munasarja rakud;
koorion
 Kolmandat järku 
kestad  - tekivad munara-
ku li kumisel munajuhas;
www.monanneeaucollege.com/.../image001.jpg 
Ovogenees
Munarakud moodustuvad vaheldumisi kummaski 
munasarjas.
img.tfd.com/dorland/thumbs/ovarium.jpg 
bioweb.wku.edu/courses/Biol131/images/uterus.jpg 
Ovogenees
Munaraku eel asrakud on  ovogoonid ;
Ovogoonide paljunemine lõpeb lootelises eas. Esimese 
eluaasta lõpuks on rakud meioosi I profaasis. Meioos 
jätkub suguküpsuse saabudes; 
Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm 
väiksemat polotsüüti;
Iseloomulik on tsükliline küpsemine;
Toimub 45.-55. eluaastani, siis saabub  menopaus ;
Elu jooksul munarakke juurde ei teki - toimub vaid 
olemasolevate küpsemine.
Ovogenees
Ovulatsioon on munaraku 
irdumine munasarja 
fol i kulist munajuhasse.
Fol i kulist areneb 
kol akeha, mis  eritab  uue 
munaraku küpsemist 
takistavaid hormoone – 
östrogeeni ja progesterooni.
Viljastumine on kõige 
tõenäolisem menstruatsioo-
nitsükli 14.-16. päeval.
anatomy.iupui.edu/.../Female04/cycle.jpg 
Ovogenees
ovogoon
Ovogeneesis saab eristada 4 etappi:
Paljunemine - ovogoonid jagunevad 
46
mitootiliselt, et tõsta rakkude arvu;
Kasvamine  -  on  aeglane  ja  kiire 
alastaadium.
Aeglase  kasvu staadiumi läbinud rakke 
nimetatakse I järku ootsüütideks. 
I järku ootsüüt
Enne meioosi minekut on toimunud 
DNA replikatsioon (46 2-kromati dilist 
kromosoomi).
46
Ovogenees
Küpsemine e meioos - 
 I meiootiline jagunemine: 
I järku ootsüüt
ühest I järku ootsüüdist kujuneb 
välja üks II järku ootsüüt ja üks 
23
polotsüüt; 
II meiootiline jagunemine: 
ühest II järku ootsüüdist kujuneb 
II järku ootsüüt
polotsüüt
välja üks ooti d (munarakk) ja üks 
polotsüüt. Samuti jaguneb ka 
2
eelmise jagunemise käigus 
3
tekkinud polotsüüt.
ootiid
polotsüüt
Ooti dist kujuneb valkude 
kuhjumisel küps munarakk
23
Ooti d ja polotsüüdid erinevad üksteisest vaid tsütoplasma hulga poolest.
Viljastumine
Viljastumine toimub naise munajuhas meioosi II 
jagunemise metafaasis. 
Bioloogiline tähtsus:
 taastub  diploidsus;
www.meelespea.net/i/str/gemalo.kelione.jpg 
toimub munaraku  aktiveerimine  edasiseks arenguks;
viljastumise hetkel määratletakse sugu;
kindlustab kombinati vse muutlikkuse 3 alatasandit 
seoses genoomide ühinemise ja kombineerumisega. 

Document Outline

• Sugurakkude areng. Viljastumine
• Inimese sugurakkude areng
• Sugurakkude üldiseloomustus
• Spermatosoidi ehitus
• Spermatogenees
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Munaraku ehitus
• Ovogenees
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Viljastumine