Amoroso- armastusväärselt Misterioso- salapäraselt Energico- energiliselt Con brio- kuumalt, tuliselt Bellicose- sõjakalt Religioso- pühalikult Funebre- leinavalt Con fuko- leegitsevalt Brillante- briljantselt Secco- kuiv Furioso- metsikult, vihaselt Con spirito- hingeliselt Burleso- koomiliselt Semplice- lihtsalt Grandioso- suurejooneliselt Subito- äkki Calmando- rahulikult Dünaamika: Heliteose tugevus ja selle muutumine Piano Pianissimo- üli vaikselt Pianissimo- väga vaikselt Piano- vaikselt Mezzo Piano- pool vaikselt Mezzo Forte- pool valjult Forte- valjult Fortissimo- väga valjult Forte Fortissimo- üli valjult < Crescendo- valjenedes
Tuntumad teosed romaanidest: ,,Tapamaja korpus viis", ,,Kassikangas", ,,Titaani sireenid","Tsempionide eine" Enesetapp Raamatu teemad Rassiline ülekohus Valitsuste julm ükskõiksus kodanike suhtes Rikkuste ja hüvede õiglusetu jaotus Tervete loomariikide hukk Loodusliku keskkonna saastamine ja hävitus Inimeste muutumine masinateks Tsempionide eine Näitab probleeme, mis tehnika ja tootmise tormilisus on asetanud inimkonna ette. Raamat on tõsinaljakas. Koomiliselt ja tohutute liialdustega. Esineb pilte ja autor mainib tihti urruauku. Tekst on liigendatud lühikesteks mõttevälgatusteks. Põhitegelased: Dwayne Hoover ja Kilgore Trout. Hoover Hakkas ettekujutama ja märatsema. Kilgore Trout tundmatu kirjanik, papagoi, posti teel Räägitud mineviku vormis ja autor osaleb ka tegevuses Tsitaate raamatust "Paistab ,et mis tööd ameeriklane tänapäeval ka ei teeks, nii või teisiti on see enesetapp"
Kui see tal õnnestub, armub neiusse noor aristokraat Freddy Eynsford-Hill, kuid samas taipab ka Higgins, et tal on Eliza vastu sügavad tunded. Filmi iseloomustavad teravad ja silmapaistvad karakterid. Üheks silmapaistvamaks on kindlasti kõrvalosatäitja Eliza isa roll, keda kehastas Stanley Holloway. Eliza isa võlub kohe vaatajat oma olekuga. Saabudes Mr. Higginsi jutule, on kohe aru saada, et isa soovib oma tütre pealt ainult teenida, tehes seda väga koomiliselt. Isa, kes on ilmselgelt pärit alamklassist, on selga pannud paremad riided ning proovib käituda nii nagu härrasmehele kombeks, kahjuks käitumine reedab ta. Eliza isa roll on filmis kindlasit üks koomilisemaid. ,,Minu veetlev leedi" on kindlasti vaatamist väärt film. Filmi iseloomustab suurepärane filmitöö ning ajatu muusika koos unustamatute tegelaskujude, imeliste kostüümide ja kaasahaarvate viisijuppidega
hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline. "Mikumärdi" (1929) kuulub lavaklassika hulka. Selle näidendiga taasavastas Raudsepp Eesti küla. Tegevus toimub kaasajal, viidatakse päevapoliitilistele seikadele, Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise. Teose väärtuseks on säravalt koomiliselt tegelastüübid ning tervmeelne ja rahvakeelne dialoog. Intriig hakkab hargnema popsiseaduse pinnalt. Peremees Jaak Jooran ei tunnista ühtki võimu enese üle. Koolitatude popsipoeg Juhan oskab inimestega manipuleerida, kavaldab peremehe üle nii, et too viimaks lausab kingib popsile maalapi. Ühtaegu oskab Juhan võita peretütar Mareti südame ja koos sellega ka talu. "Mikuimärdi" raskuspunkt on omandiiha naeruvääristamisel.
tugevate piirjoontega taies "Ema värvib silmi". Kujutatud oli, nagu nimigi ütleb, ema silmi värvimas. Erksavärvilised kolmnurgad silmade asemel tulid tumedal taustal hästi välja ja mõjusid justkui sädemed. Karin Tammaru oli näitusele pannud aktiseeria "Garderoobi poisid", kus ta oli kujutanud oma meessoost töökaaslasi looduses heinamaal istumas, kiikumas. Seksuaalsed need pildid pole, pigem mõjusid koomiliselt. Andrus Jõhviku maalid "Kipsist õed" ja "Minu muusad" olid sarnased, mõlemas keskpunktis paljas naisekeha ja lisaks kipsist kehad. Maalid olid sarnased ka tumedate värvide kasutamise poolest. Kolmandal Jõhviku maalil "Kõrvits on elu peegel" on samuti kujutatud paljast keha, mis on realistlik ja viimistletud, näo asemele on aga joonistatud kõrvits. Seda maali on huvitav vaadata, aga ideed ma ei tabanud.
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus ol...
Lavastuse kolmandas loos tuli vaimulik Gianni külla väikekaupmehele Pietrole, kes tutvustas ärimehele oma mära, keda saab naiseks muuta ja vastupidi. Selle peale soovis Pietro naine Gemmata teha oma mehe elu lihtsamaks ja olla samuti vahepeal väljaspool kodu abivalmis mära ja kodus majapidamisega tegelev naine, sest nende endi eesel olevat kasutu. Abivalmina soovis vaimulikuhärra aidata ja muuta Gemmata märaks, kuid selleks oli tal “saba taha panemise” plaan, mis nägi välja koomiliselt erootiline. Elus juhtuvad vahetevahel sündmused, mida on raske uskuda, kuna need tunduvad nii naljakad, et tõsiselt võtta või siis mõne inimese rumalused, millest ei osata aru saada ja võetakse huumorina. 21.sajandi inimesel ja elul on mitmeid sarnasusi 14.sajandiga. Suurimaks sarnasuseks, mida ma märkasin on usu tähtsus. Renessansiaegses Boccaccio teoses “Dekameron” kandis olulist rolli Jumal Amorisse usk, sest tegelased mainisid mitmeid kordi tema olemasolu ja austust tema vastu
Selgitage! Anne Mai on korraga lihtsameelne ja läbinägelik, eluvõõras vana daam ja niiditõmbaja. Anne Mai reageeringud on üllatuslikud, puändikad ja vastuolus argiteadvusliku käitumisega, just siin sünnib intellektuaalne huumor ja grotesk. Näidendi tegevustik juhib AnneMai vaimse üleoleku ning inimarmastuse võidule rumalkurjuse ja ahnuse üle. 3. Iseloomusta Antoni ja Eduardi. Koosta nende võrdlev karakteristika. Haltuuramehed esinevad tavaliselt paaris. Koomiliselt mõjuvad nii nende sarnasus kui ka erinevus. Näidendit läbivaks kummalistes kordumistes läheb usutav üle usutamatuks. Koomilise peamiseks allikaks on eri eluhoiakuid kandvate tegelaste suhtlemise haakumatus, üksteisest möödarääkimine. Anton ja Eduard kehastavad haltuuramentaliteeti. 4. Analüüsi ,,Püha Susanna" tegelaste suhteid vaatuste kaupa. Kuidas nende suhted tegevuse käigus muutuvad? Esimeses vaatuses on luubi all peamiselt Anne-Mai ja Goga suhted
ja ,,kogemuse laulud" laste või usulise luule vaated suurem osa teostest prohvetlikud raamatud, paljundas, tei juurde ilustratsioonid lõi oma mütoloogia, raske kirjeldada). Wordsworth ja Coleridge andsid koos välja idagi rohkem WW kirjutatud võttis kõnealla lihtsate inimeste tavalised luule sündmused, stiililine tavakeelsus tavaliselt luule oli väga kuni 18.saj keskpaigani kehtis reegel läänekirjanduses, lihtrahva elu kirjeldatake ainult koomiliselt, mitte omaette balaadilised, luulelised. ,,The Rise of Antint Mariner" (viimane härra) . Lord Byron imago poolest kõige tuntum väjaspool Inglismaal dändi tema loomingus hinnatakse lüürilisest luulest rohkem ,,Don Juan". Shelly abikaasa kirjutas Frankensteini ise on hinnatud müstilise luuletajana pikad poeemid. John Keats suri noorelt Bright Star film temast . Geenius ja inspiratsioon romantismis kesksed väljendid. 19
Oblomovi taolised mõisnikud elasid ikestatud talupoegade tööst, rääkisid prantsuse keelt, järgisid hoolega uuemaid lääne moesuundi ja ei teinud mitte midagi. See parasiitlik oleskelu hukutas riiki, mis vajas haridust ja algatusvõimet, kus puudus aga ühiskondlik kiht, millest oleks võinud tekkida teotahteline kodanlus. Gontsarov ei tahtnud luua mitte ainult mõistujuttu Venemaa mahajäämusest. Ta tahtis kirjeldada oma ajastu inimesi, lihtsalt ja intensiivselt, koomiliselt ja täpselt, ja see õnnestus tal suurepäraselt. Kirjanik näib tahtvat öelda, et emake Venemaa on nagu Oblomov: ta on suurepärane, aga ei saa sammugi paigast. 3 1870. 1880. aastatel kirjutab palju satiirilisi teoseid M. Saltõkov Stsedrin (1826 1889), milles ei jätnud häbimärgistamata ühtki olulist kaasaja elu pahelist nähtust, näiteks "Ühe linna ajalugu", "Psehhonje vana-aeg"
Samal ajal kui Ludvig Sander kehastab luuserlikkuse sümbolit alalõpmata on tal meeltes mingisugused kavalad nipid, mis tahesttahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete säilitamiseks laskuma alandlikkuse viimase piirini. Seevastu Vestman on range ja jäärapäine mees, ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises, üheskoos nende kiiksudega. Situatsioonikoomika Kõige iroonilisem on teoses vast Piibelehe ostutehing kulminatsioon kujunes sellega, kui selgus, et ta tegi seda põhimõtteliselt Vestmani rahade eest. Kõigi eelduste kohaselt võinuks Vestman kogu selle loo peale hirmsasti vihastada, kuid nii see ei juhtunud. Ärimees nägi Piibelehes potentsiaalset
rahul jumala teenimisega. Peetrus Kuppelvaar Novelli algus oli juba kergelt koomiline. Kui Peedu talu peremees lõpuks ometi hinge heitis, ei suutnud poeg säärast õnne uskuda. Just nimelt õnne, sest isa oli põikpea, ihnuskoi ja karmi käega. Peetrus ehk mõtles, et on Jaagust erinev, aga need, kes koolnut tundsid, nägid kohe ära, et poeg on isa suust kukkunud. Peetrus Kuppelvaare hakkamist täis suhtumine mõjus mulle koomiliselt- ei sallinud pikka juttu, tahtis matused ülejala kiiresti ära teha ja taas tööle minna. Ju siis isa oli nii kuri ja võimukas, et Peetrus ei pidanud teda endale põhjustatud kannatuste pärast kalliste matuste vääriliseks. Pealegi, tema surma sai nii kaua oodatud, et Peetrus tahtis aega raiskamata oma plaane ellu viia. Kõigepealt läks ta Ränireeki tallu, et omale naine võtta. Peetrusel polnud aega passida, talu läheb perenaiseta päris hukka ja usaldusväärseid inimesi ka nappis
Samal ajal kui Ludvig Sander kehastab luuserlikkuse sümbolit alalõpmata on tal meeltes mingisugused kavalad nipid, mis tahest-tahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete säilitamiseks laskuma alandlikkuse viimase piirini. Seevastu Vestman on range ja jäärapäine mees, ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises, üheskoos nende kiiksudega. Situatsioonikoomika Kõige iroonilisem on teoses vast Piibelehe ostutehing kulminatsioon kujunes sellega, kui selgus, et ta tegi seda põhimõtteliselt Vestmani rahade eest. Kõigi eelduste kohaselt võinuks Vestman kogu selle loo peale hirmsasti vihastada, kuid nii see ei juhtunud. Ärimees nägi
hävitab öökulli topist). Sariku keha kasutatakse inimorganite transplanteerimiseks, pärast seda ta muutub Sarikoviks. Mõne nädala pärast teist operatsiooni ta muutub jälle koeraks. Ta lamab professori kabinetis, jälgib professorit ning ei mäleta seda, mis on juhtunud Sarikov on ekperementaalne olend, kes on tekkinud meditsiinilise eksperimendi tulemusena. Samm- sammult ta muutub aina rohkem inimesele sarnasemaks nii füüsiliselt, kui ka vaimselt, mis väga koomiliselt ühtib tema koera algega. Sarikov ähvardab revolvriga Preobrazenskit ja Bormentali. Pärast sundoperatsiooni muutub tagasi Sarikuks. Svonder maja komitee esimees, mis on organiseeritud Preobrazenski majas. Õpetab Sarikovi, et too on ühiskonna täisväärilineliige. Inspireerib Sarikovi kirjutaba pealekaebamise. Tegelased jaotuvad positiivseteks (Bormental, professor), negatiivseteks (Sarikov, Svonder) ja neutraalseteks (Sarik).
hävitab öökulli topist). Sariku keha kasutatakse inimorganite transplanteerimiseks, pärast seda ta muutub Sarikoviks. Mõne nädala pärast teist operatsiooni ta muutub jälle koeraks. Ta lamab professori kabinetis, jälgib professorit ning ei mäleta seda, mis on juhtunud Sarikov on ekperementaalne olend, kes on tekkinud meditsiinilise eksperimendi tulemusena. Samm- sammult ta muutub aina rohkem inimesele sarnasemaks nii füüsiliselt, kui ka vaimselt, mis väga koomiliselt ühtib tema koera algega. Sarikov ähvardab revolvriga Preobrazenskit ja Bormentali. Pärast sundoperatsiooni muutub tagasi Sarikuks. Svonder maja komitee esimees, mis on organiseeritud Preobrazenski majas. Õpetab Sarikovi, et too on ühiskonna täisväärilineliige. Inspireerib Sarikovi kirjutaba pealekaebamise. Tegelased jaotuvad positiivseteks (Bormental, professor), negatiivseteks (Sarikov, Svonder) ja neutraalseteks (Sarik).
idamaade ja isegi piibli ainestikku. Klassitsistlik teater taandus lõplikult alles 19. sajandil (1830 esietendus Victor Hugo romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2 Jean de La Fontaine´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid (,,Valmid", 3 osa, 1668-1694). Järgned iidset valmitraditsioon (nt kreeklane Aisopos 6. saj eKr, roomlane Pheadrus 1 saj),esitleb La Fontaine enamasti loomalugusid, milles koomiliselt kujutab kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õukonnaelu, inimtüüpe, maiseid nõrkusi ja liialdusi. Terav iroonia ja satiir võimumeeste ja silmakirjatsejate üle vaheldub leebe huumoriga, millega ta jälgib inimeste nõrkusi ja hädasid. Tema tuntud valmid on nt ,,Rohutirts ja sipelgas", ,,Hunt ja lambatall", ,,Rebane ja viinamarjad", ,,Hundid ja lambad". La Fontaine on tugevalt mõjutatud Euroopa hilisemat satiirist kirjandust (nt
muutused tõsiselt ka teatrit, kuid viimasel õnnestus oma finants-spasmid kulisside taga, tavakülastaja teadmata üle elada? 3 2. Naeruaastad ja nutuaastad Kutselise teatri esimesel kümnendil olid teatri palgejooned veel ähmaselt välja kujunenud ja neid on keeruline tõlgendada. Pole kahtlust, et tänapäeval võib mõnigi tolleaegne tragöödia mõjuda pigem koomiliselt ning vastupidi -- mõnigi käsitööselle ja õmblusmamsleid pisarateni naerutanud komöödia pigem masendust tekitada. Alates Eesti iseseisvumisest võtavad teatri maskid ning nende vahekord kindlama ilme. 1920-ndad olid ühest küljest tõsise ekspressionistliku ja impressionistliku teatriuuenduse, samas ka rahvatükkide ja opereti võidukäigu periood. Võib rääkida teatud tasakaalust, kuid see oli väga pingelises võitluses saavutatud ning alatasa paigalt nihkuda ähvardav tasakaal
· Küla-ainelised jutud (1892-1904): 1. Rätsep Õhk ja tema õnneloos 1892 2. Koopavana 1893 3. Sauna-Antsu "oma" hobune 1894 4. Püve-Peetri riukad 1897 · Veli Henn 1901- Venestamisaeg. Saksikuse, kadakasaksluse naeruvääristamine. Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika. Jutt üleni kuidagi muhe, aga lõpp läbinähtav. Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 11 · Hennu veli 1904 jt - 19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus.
varsti ohtlikele manerismi radadele. Ikka ja jälle korduvad tema töödes samad tüübid: laia habemega sõdurid, paksunäolised preestrid, ümmarguse sileda näoga, pilusilmadega ja rumala ilmega naised jne. Eriti silmatorkavalt maneristlikud on tema allegoorilised ja mütoloogilised pildid, kus esinevad alasti figuurid. Otsitud pooside, ebakindlalt jalal seismise ja erootilise külje naiivse toonitamise tõttu mõjuvad need figuurid tihti veidralt ja koguni koomiliselt. Hans Holbein Saksa renessansi kõige noorem suurmeister on Hans Holbein noorem (1497-1543). Sündinud Augsburgis, tegutses ta hiljem Baselis ja Londonis; noorpõlves külastas ta ka Põhja-Itaaliat. Holbein on renessansimeister sõna otseses mõttes. Ükski teine saksa kunstnik pole arusaanud renessansi põhiolemusest ja ükski pole selle elemente oma kunsti nii omaks võtnud kui Holbein. Talle on renessansi ideaal juba midagi iseenesest mõistetavat.
Proua Muru "madam Muru" "Saks" herr Perpentikel "meie mõisa lantvirtsahvti Eleeve" Lätlane Beersing koomiline tegelane Nõuni Jaak, taluperemees Jaagu naine Nõuni Ants, talusulane Matilde, Marie Linna-sõbranna Venestamisaeg. Saksikuse, kadakasaksluse naeruvääristamine. Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika. Jutt üleni kuidagi muhe, aga lõpp läbinähtav. Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 10 · Hennu veli 1904 jt - Henn Kaasik minajutustaja 19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus. Eelmine lugu Henn Kaasiku silmade läbi
küsimusega, vaieldes eeposte terviklikkuse ja autentsuse üle. H. teosed -> tähtis ajalooallikas -> viited kreeklaste ettekujutlusele oma minevikust kui ka nende kaasaja olustiku detailidele. Geograafiliselt on detailid üsna täpsed. Palju mütoloogilisi tegelasi, kuid tegu vaid fiktsiooniga. H. teoseks loetakse ka koomilist eepost Margites, millest on säilinud vaid mõned fragmendid. See on seotud üleva ja tavakõne värsimõõtude seguna, mis mõjub juba iseenesest koomiliselt, ning naeruvääristab Margitese-nimelist hullukest (margos), kes oli nii saamatu, et ei osanud isegi oma naisega magada. Homerosele on omistatud ka koomilist eepost Konnade ja hiirte sõda, kuid selle stiil viitab hilisemale loomisajale. Ilias: Ligi 15 700 värssi. Keskne teema on tüli Trooja linna piiravate kreeklaste leeris sõja 10. aastal ehk, eepose esimesest sõnast juhindudes, Achilleuse viha. Jutustus Achilleuse vihast ja
mujalgi kultuskirjaniku. Koha kirjandusloos kindlustas Vonnegut endale eelkõige oma särava sõjavastase romaaniga ,,Tapamaja , korpus vii"(1969). Tema loomingus kohtab juba postmodernismile omaseid jooni. Raamatud on tulvil imesid, kokkusattumusi, juhuslikkust ning irratsionaalsust. On kirjutanud 14 romaani, mõne näidendi, kaks raamatutäit lühiproosat ja arvukalt esseid ning artikleid. Eriti hea romaan on tal ,,Tsempionide eine"(1973).Seal käsitleb autor koomiliselt liialdades ja enda tehtud grotesksete illustratsioonide saatel niisuguseid teemasid nagu keskkonna saastamine, tervete loomaliikide hukk, rikkuse ebaõiglane jaotus jne. Seal näeb autor maad kui surevat, enesetappu sooritavat planeeti. Edward Albee (1928)-Sündis Washingtonis ning adopteeriti miljonäriperre , kellele kuulus vodevillitetrite kett.Tema näitekirjaniku debüüt leidis aset 1950.aastate lõpul. Alustas absurdimaiguliste lühinäidentitega, millest
peale, kaotanud 3000 võitlejat ja Rooma jõudes esitanud kuningale ultimaatumi ja saanud niimoodi võimule. Diktaatorlikud reziimid armastavad alati müüte ja lõpuks ei tea asjaosalised enam isegi, kuidas lugu tegelikult oli. 24 tundi pärast ametisse määramist saabus Mussolini Milanost Rooma. Sõitis sinna rongiga. Algul oli ta kavatsenud rongi enne Roomat kinni pidada ja hobuse seljas linna ratsutada, siis aga mõtles ümber, kartes et see võib mõjuda koomiliselt. Nalja Mussolini ei mõistnud ega tahtnud ka kui tema üle naerdi. 30. okt hommikul saabus Mussolini Rooma. Seda sündmust on irooniliselt nimetatud ka "revolutsiooniks magamisvagunis", sest rongiga Milanost Rooma sõites toimus ametikohtade jagamine Mussolini magamisvagunis. 8 31. okt 1922 kinnitas kuningas Mussolini ametlikult peaministriks. Moodustati koalitsioonivalitsus, kus fasistid olid vähemuses. See oli Mussolini poolt kaval käik. Endale jättis ta välis-ja siseministri koha
Rooma peale, kaotanud 3000 võitlejat ja Rooma jõudes esitanud kuningale ultimaatumi ja saanud niimoodi võimule. Diktaatorlikud reziimid armastavad alati müüte ja lõpuks ei tea asjaosalised enam isegi, kuidas lugu tegelikult oli. 24 tundi pärast ametisse määramist saabus Mussolini Milanost Rooma. Sõitis sinna rongiga. Algul oli ta kavatsenud rongi enne Roomat kinni pidada ja hobuse seljas linna ratsutada, siis aga mõtles ümber, kartes et see võib mõjuda koomiliselt. Nalja Mussolini ei mõistnud ega tahtnud ka kui tema üle naerdi. 30. okt hommikul saabus Mussolini Rooma. Seda sündmust on irooniliselt nimetatud ka "revolutsiooniks magamisvagunis", sest rongiga Milanost Rooma sõites toimus ametikohtade jagamine Mussolini magamisvagunis. 31. okt 1922 kinnitas kuningas Mussolini ametlikult peaministriks. Moodustati koalitsioonivalitsus, kus fasistid olid vähemuses. See oli Mussolini poolt kaval käik. Endale jättis ta välis-ja siseministri koha
lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi pidama. Esimene tragöödia oli sündinud! Koorilaulu ülev-pidulikest elementidest kujunes TRAGÖÖDIA (ehkki algselt võis tragöödia olla ka lõbusasisuline), lõbusamad laulud arenesid KOMÖÖDIAKS. IV sajandil tuli tragöödiate kõrvale lõbus ja ropp SAATÜRDRAAMA, mis tõenäoliselt kommenteeris nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat ja pidi leevendama tragöödiatest tekkinud masendavat meeleolu. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva. Esimesel päeval kanti Dionysosele pühendatud väikesest templist teatrisse Dionysose puuskulptuur. Neljandal päeval algasid 2-3 päeva kestvad etendused. Teatrietendusi korraldati näitekirjanike e dramaturgide võistlusena kaks korda aastas. Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama
Hedda on Jörgeni vastu jäine ning Jörgen näiliselt lepib sellega. Esmakordselt on nende vahel näha lähedust ning füüsilist kontakti, kui Hedda teatab Jörgenile, et ootab tema last. Sellepeale muutub Jörgen justkui poisikeseks ning ta kargab Heddale sülle. Jörgen tundub olevalt siiralt õnnelik, kuid Heddast seda ei paista. Jörgen kallistab Heddat ning on mõtlemas juba erinvaid variante tulevase lapse jaoks, kuid Hedda lamab diivanil täpselt nii nagu Jörgen ta sinna jättis koomiliselt poolpikali olekus. Ehk tol hetkel Hedda mõistis, millise vea ta oli teinud. Kuna Hedda mainis eelnevalt Brackile, et tema lapsi mitte kunagi ei soovi, siis jääb vaatajaile ka segaseks, kas Hedda üldse on lapseootel või püüab ta Jörgenile lihtsalt hetkelist rõõmu valmistada, enne peatselt saabuvat traagilist lõppu. Hedda ja Jörgeni vaheline distants on kohati ebameeldiv, kuid veelgi ebameeldivamaks muudab selle Brack. Mitmel korral, kui Hedda ning Brack laval kahekesi
pikale kulgenud surmaprotsess. Kuigi Mari nimetab seda kivi sümboolselt Jussi kiviks, sest kivid õhati selle kuuse tulest, mille otsa Juss ennast üles poos, annab reaalse rohu, mis Mari tegelikult tapab, talle siiski Indrek. Ja siit tuleb ka järgmise kogu romaani mõistmisel olulise võtmelause teema, kui Karin oma meest provotseerib, hüüdes relvaga majast välja tormavale Indrekule: "Keda sa nüüd tapma lähed?" Nüganen oli suuremas osa siiski lavastuse lavastanud koomiliselt. Kõik need iseenesest valusad sündmused mõjusid teatud mõttes ka paraja koomilisusega. Kuidas linnast küladesse mõisatest õiget varustust otsima saadetud matsid hakkasid selle asemel, et viisakalt toiduvarusid ja sõiduriistu küsida, hoopis mõisaid rüüstama. Kuidas tassitakse kaasa mõttetuid asju ja jagatakse härraste vara, kuigi tegelikult jääb see kõik nende algsest ideest täiesti kaugele ega puuduta seda. Kuidas lahke mõisnik, kes ei tee mitte
Härra rääkis vähe, aga targalt ja teravmeelselt. Oma nooruses oli ta palju reisinud. Tal olid kunsti- ja kirjanduslikud huvid. Alexander oli väga hea arvutaja ja finantsist. Sel ajal, kui proua Tartus oli, elas härra enamasti üksinda, Suure-Kõpus. Ta kandis elegantseid ratsasaapaid, mis teda suhteliselt ümmarguse figuuri tõttu kummaliseks tegid. Naljakas oli teda kujutada pikka piipu tossutamas. See mõjus tema keha pikkuse juures koomiliselt. Ise paksuke, ümmargune ja lühike, piibud aga hiigelsuured. Tal jätkus neid piipusid igas mõõdus. Kammerteener ja härra parem käsi Heinrich Faktorum, kes oli ka omamoodi veidrik, pidi neid piipe puhastama, korras hoidma ning toppima ja vastavalt vajadusele läitma. Ma arvan, et vanahärra Alexander oli tagasihoidlik, üldsuse poolt armastatud mees, kellele tema naise võimupüüdlused päris hästi ei meeldinud.
ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi pidama. Esimene tragöödia oli sündinud! Koorilaulu ülev-pidulikest elementidest kujunes TRAGÖÖDIA (ehkki algselt võis tragöödia olla ka lõbusasisuline), lõbusamad laulud arenesid KOMÖÖDIAKS. IV sajandil tuli tragöödiate kõrvale lõbus ja ropp SAATÜRDRAAMA, mis tõenäoliselt kommenteeris nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat ja pidi leevendama tragöödiatest tekkinud masendavat meeleolu. Kreeka draama teater ei piirdunud siiski tragöödiaga,vaid tema kõrvale võrsus küla lõikuspidudelt komöödia. Oma veidrustega elustasid neid külapidusid Dionysist kaasavad saatürid poolinimesed, poolsokud. Just saatürite veidrustest ja muude külapidude jämedatest naljadest arenesid esimesed tõelised teatrikomöödiad. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva.Esimesel päeval kanti Dionysosele
· ideedraama - keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine · ajalooline draama - keskmes ajaloolised sündmused · dokumentaaldraama dokumentaalmaterjalidel põhinev draama (?) · pseudo-dokumentaal 21. Mis on melodraama, tragikomöödia, well-made-play, in-yer-face drama? · Melodraama - draama, milles traagiline liitub sentimentaalsega · tragikomöödia ambivalentne, nii traagiliselt kui ka koomiliselt mõjuv ja mõtestatud näidend. (samad sündmused või tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised, sõltuvalt vaatenurgast) · well-made-play draama zanr, kus näidend põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil. Iseloomulik on tihe sisu ja kulminatsioon vahetult enne näidendi lõppu. · in-yer-face drama 1990. tekkinud draama zanr, mida iseloomustavad
mõistvaks jne Mõis=kultuur, aed, valgus Küla=loodus, kehv põld, pimedus Ühine=mõisarahvas toapoisid, teenijad, vallakirjutajad, käsitöölised, haritlased e õpetajad, mõisasundijad (reeturi aspekt, olnud talupoeg, nüüd reedab) Kitzberg ,,Veli Henn"- eestlane on uhke olla, kadakasakslasi naeruvääristatakse. (keelte segunemine hübriiduse puhul), tüdruk õppis Tallinnas juuksuriks, tagasi tulles oli võtnud üle uusi kultuurilisi hoiakuid(valimatult), kokkuvõttes mõjub koomiliselt (K naeruvääristab, kujutab tüdrukut karikatuurina). Kadakasakslane (kate =hurtsik), sakslase jäljendaja kommetes, keeles, välimuses jne. Johanson kirjeldab alaväärsustunnet 20. 30l aastatel , idee et haridus kuulub sakslastele, seega haridus ka kadakasakslase tunnus, päritolu varjaine (nt arhiividest oma päritolu viidete kustutamine). Raamat kirjandus on näide sellest mis hübriiduse avab (Bornhöhe Tasuja ,,Eks sa ikka ogaraks lähed nende raamatutega" külanaine Jaanusele)
tragöödia oli publiku nutma ajanud, sest ta oli lõbusa jandi ära rikkunud. Ikka V sajandil muutus tragöödia selleks, mis ta praegu on. Ainevaldkond laienes kogu mütoloogiale ning kangelaste vooruste ja vägitegude kõrval hakati rõhutama ka inimelu kannatuslikku külge. Tragöödiate kõrvale tuli IV sajandil lõbus ja ropp SAATÜRDRAAMA. Sellest zanrist on vähe teada, kuid tõenäoliselt kommenteeris see nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat. Tragöödia erines koorilüürikast eelkõige selle poolest, et selles osales näitleja, kes kooriga repliike vahetas, koorile lava taga toimunud sündmustest teadustas ning eri isikuid kehastas. Niisugust esinäitlejat nimetati protagonistiks. Koor oli tragöödia süzeele vastav isikute rühm. Koor esitas oma osa lauldes, näitleja deklameeris. Tragöödia arenedes koori osa väheneb, näitleja osakaal suureneb ning näitlejaid tuleb juurde
Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke. Aglutinatsioon kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt lahus seisvate elementide, omaduste kokkuliimimine, ühteviimine. Eriti levinud muinaslugudes nt tareke kanajalgadel. Hüperboliseerimine kasutab fanatastiliste kujundite loomisel millegi suurendamist või vähendamist. Hüperbool on otsekui katapult, millega me muudame tavalised olukorrad ainsa kujundiga värskelt või koomiliselt fantastiliseks (olen sulle tuhandeid kordi rääkinud). Aktsentueerimine teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega.
muutub Koomika allikad - Situatsioonikoomika – kujutatakse mingit naljakat olukorda - Karakterikoomika – kujutatakse mingit naljakat tegelast - Sõnakoomika – kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat jms. Draama - tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduda, nt: - + kurvemale tseenile järgneb naljakas ja vastupidi - + tegelased käituvad traagilises olukorras koomiliselt - see žanr arenes välja alles 18.sajandi keskel - esimesed suured draamakirjanikud: Hendrik Ibsen, Anton Tšehhov - eesti autoreid: August Kitzberg, Madis Kõiv, Jaan Tätte Alaliigid käsitluslaadist lähtuvalt - Karakterdraama – keskmeks tegelas(te) kujutamine - Psühholoogiline draama – tegelaste hingeelu kujutamine - Olmedraama – igapäevaelu kujutamine - Ideedraama – mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine
Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke. Aglutinatsioon- kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt lahus seisvate elementide, omaduste kokkuliimimine, ühteviimine. Eriti levinud muinaslugudes nt tareke kanajalgadel. Hüperboliseerimine- kasutab fanatastiliste kujundite loomisel millegi suurendamist või vähendamist. Hüperbool on otsekui katapult, millega me muudame tavalised olukorrad ainsa kujundiga värskelt või koomiliselt fantastiliseks (olen sulle tuhandeid kordi rääkinud). Aktsentueerimine- teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine- fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega.
,,mehaanilise, tardunu, harjumuseks saanu või eluvõõra märkamises elavas, pulseerivas elus" (Bergson), sest ka neid ei saa rakendada koomilise kõigi avaldusnähtuste puhul või nad ula- tuvad sellest üle mittekoomiliselegi. Küll aga võib neist abi olla ühel või teisel juhul. Et pealegi ilukirjandus, eriti selle kõige vabam liik - jutustav kirjandus (komöödia on hoopis enam surutud kanoniseeritud raamidesse) vabalt kõigub üleminekuis ja kõrvalehargnemistes koomiliselt tõsisele, siis jätab mõne teose lugemine lõppmuljena tihti vägagi segatud tunded, mis laadi teosega oli õieti tegemist, oli see tõsiselt mõeldud, olid selles ülekaalus koomilised tõed, peitus üldkäsitluses satiirilist teravust või tuleb teost mõista traagiliselt kannalt, tehes kokkuvõtte selle ideelisest annusest. Kaugeltki mitte hõlpsasti end kätte andva kirjanikuna esineb meile ses suhtes just . H. Tammsaare oma loominguga
inimeses head. Elizabethi sõnul on nende suurimaks erinevuseks see, et Jane’i üllatasid komplimendid, kuid teda mitte kunagi. Mr Collins on süžeesse toodud näitamaks abielu negatiivset külge. Ta on sükofant (orjalik tallalakkuja/pugeja), kes lipitseb endast kõrgemal positsioonil seisvate inimeste ees, ülespuhutud vaimulik ja kummaline kombinatsioon vajadusest teenida ja ennast kehtestada. Tema grotesksus (pentsikus, veidrus, moonutatud välimus jne) mõjub lugejale koomiliselt. Leedi Catherine on väga jõukas ülemklassi kuuluv naisterahvas, Darcy tädi ja mr Collinsi patroon. Ta on ebaviisakas, autoriteetne ja domineeriv isiksus, kellele meeldib talle lähedaste ja temast sõltuvate inimeste elusid juhtida. Tema kaudu õpetab autor seda, et ülemise klassi paremus ei tähenda tingimata paremat intellekti, eetikat ega moraali. Kogu oma elutarkuse ja snobismi poolest on ta omamoodi sama jäme ja labane kui mrs Bennet.
heliline koosseis. Kirjanduse maalilisus - oluline ka realistlikus proosas lisaks romantilisele proosale. Igasugused segud, vastandused - ülemus ja madalus, naer ja nutt on põimunud ja lähevad üksteiseks üle. Romantikud olid osavad tragikömöödiat esitama. Tavapärane ja tavapäratu. Fantaasia - mida vohavam on kuntsniku kujutusvõime, seda parem kuntsnik ta on. Grotesk - ilusa ja inetu segamine, maailma kujutatakse groteskselt ja koomiliselt. Subjektiivse inimese avastamine, looduse taasavastamine. Romantismil olemas rahvuslikud kujud ja romantism on varane olnud Saksamaal, hiline Prantsusmaal, Inglismaal on arengud järkjärgulised ja tasasemad. Romantismi ideed kandusid laiemalt kui kirjandus üksi - romantism läks ka spekulatiivse filosoofia, esteetika eetika sfääri - hakkasid kehtima romantilised mõõdupuud. Romantismi tuleb hinnata kui tervet kultuuriepohhi. Dickensi puhul on tuntav sentimentaalse
Samal ajal kui Ludvig Sander kehastab luuserlikkuse sümbolit alalõpmata on tal meeltes mingisugused kavalad nipid, mis tahesttahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete säilitamiseks laskuma alandlikkuse viimase piirini. Seevastu Vestman on range ja jäärapäine mees, ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises, üheskoos nende kiiksudega. Situatsioonikoomika Kõige iroonilisem on teoses vast Piibelehe ostutehing kulminatsioon kujunes sellega, kui selgus, et ta tegi seda põhimõtteliselt Vestmani rahade eest. Kõigi eelduste kohaselt võinuks Vestman kogu selle loo peale hirmsasti vihastada, kuid nii see ei juhtunud. Ärimees nägi Piibelehes potentsiaalset
30. Andrus Kivirähki looming (,,Rehepapp" jm) Suurmeister, koomiline talent. Fiktiivsemad kangelased: Ivan Orav, Rehepapp, Lote. Följetonistlik stiil. Suhestumine võõra tekstiga, ajalookirjanduse paroodia. ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed" (1995) teksti tegemine algab võõraste tekstide ülekirjutamisest, varasemate stiilidega mängimisest. Ajalooraamat, kus on pildid juures. Hüperboolidega mängimine. Koomiliselt seob reaalsust, dokumentaalsust muinasjutuloogikaga. ,,Rehepapp ehk November" (2000) koomilises võttes kirjutatud. Konseptuaalsed ajaloo ülekirjutused, nagu ka ussisõnad. Näitavad, et ajalugu oli selline, aga tegelikult oli ajalugu hoopis midagi muud. Kogu koomilise mängu juures oskus stiililiselt mängida. Rehepapis paneb kokku eestlastliku narratiivi, aga ka teise keele, mis tuleb lumememme kaudu. Teisi keele kaudu tsiteerib otse Shakespeare'i
· tavalised tegelased, lihtsad inimesed, kellel on mingisugune puue, mida ühiskonnas taunitakse; · õnnelik lõpp; 4 Umberto Eco Roosi nimi räägib nendest kadumaläinud kirjutistest 51 · tugev didaktiline element; · keeleks on rütmistatud kõne, keel on argine; · madal zanr. Koomiline on see, mis vaatajale koomiliselt mõjub. Koomika aga varieerub individuaalselt, ajaliselt ka kultuuriliselt. Kultuuriruumiga on tihedalt seotud ka Shakespeare'i komöödiad. Komöödia põhineb koomilisel elemendil: · situatsioonikoomika; · naljaks tegelane, kes satub naljakatesse olukordadesse; · sõnakoomika on kõige intellektuaalsem. Komöödia alaliigid: · farss madal. Füüsilised naljad, liialdused, tüüptegelased; · jant võib olla heasüdamlik. Koidula lühinäidendid;
See on meie põhiline allikas nii Kreeka linnriikide kohta kui ka R vallutuspoliitika kohta nendel aegadel. Alexander Suure kohta on allikaid palju (kuigi muidu ei ole eriti). Põhiallikas on Rooma keisririigia ajal kirjutanud kreeka autor Arrianos, kes kirjutas Alexi sõjakäikudest. Teda täiendavad ka mitemed teised autorid, nende hulgas ka Diodoros, kirjutas ,,Maailma ajaloo" Augustuse ajal, millest on Alexi osa hästi säilinud. Plutarchose Alex S-e eluloos ka kirjutatud (veidi koomiliselt). Loomulikult püsisid ka vanad idamaised linnad, aga ka sinna asus kreeklasi. Babülon, Uruk, Nippur, Jeruusalemm jne olulised ikkagi. Aga nt vanad foiniikia linnad jäid Antiookia ja Seleukeia varju. Selliseid kreekapäraseid linnu Indiani välja. Kreeka kultuuri kandjad Mõnel pool Kesk-Aasias tekkis pikaajaline Kreeka Baktria riik, mis lõi 3. saj keskpaigal Seleukiidide riigist lahku (teisel pool Partiat). Seal kreeka kultuur (kaugel idas). Teised linnad ka helleniseerusid.
neid välguga peatada, need ei kohku, suruvad vaenlastele peale. Lõpuks saadab Zeus 21 lahinguväljale vähid, kes sõrgadega asuvad hiirte sabu ja käppi lõikama ning ajavad nad põgenema. Nii sõda lõpebki. Mitmed stseenid parodeerivad vastavaid kohti Iliasest. Kasutatakse Homerosele tüüpilisi epiteete, võrdlusi, kordusi, endeid. Tühise süzee taustal mõjuvad Homerose pidulikud võtted eriti koomiliselt. Homerose hümnid, 33 Homerose stiilis kirjutatud jumalaile pühendatud daktülilises heksameetris hümni, koondatud kogumikku. Antiikajal peeti osa neist Homerose loominguks, ehkki selle üle vaieldi. Rapsoodid kasutasid neid sissejuhatusena (prooimion) oma retsitatsioonides kultuspidustustel. Mõni hümn küünib pikkuselt eepilise lauluni (hümn Hermesele 580 värssi). Hümnid erinevad tekkeaja (u. VII-IV saj. e. Kr.) ja -koha poolest, kogumiku koostamise aeg on teadmata
annaabi.ee 
