Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ENDLA TEATRI NÄITUS „SEINAST SEINA. IHU JA HINGEGA“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

ENDLA TEATRI NÄITUS „ SEINAST SEINA. IHU JA HINGEGA“
Arvustus
Pärnu 2011
Käisin Endla teatris avatud näitusel „ Seinast seina. Ihu ja hingega“. Teatrikuu raames on seal väljas oma maja töötajate looming. Esindatud on 25. isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed.
Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre , lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru , Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd.
Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus “Hetk vaikusega”. Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril , mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest. Pildi meeleolu on mõtlik ja nukker – mehe pea on langetatud, käed umber põlvede, ta istub alasti ja üksi. Mulle tundus, et kehad silindris sümboliseerisid mõtteid, mida vältida ei saa – oma mõtete ees oleme vaikuses alasti.
Teine huvitavam teos oli Ilona Räägi “Minu lemmiknäitleja”. Pjedestaalile oli pandud must eesriidega kaetud kastike ja kui kardin kõrvale lükata, oli sees peegel . Seda vaadates tuli muidugi meelde Shakespear’i ütlus : “"Kogu maailm on lava ja mehed ning naised näitlejad". Kuigi juba kastikest vaadates oli sisu läbinähtav, meeldis mulle siiski selle töö mõte.
Üks silmapaistev pilt oli Silver Vahtre musta-hallikirju geomeetriliste kujundite ja tugevate piirjoontega taies “Ema värvib silmi”. Kujutatud oli, nagu nimigi ütleb, ema silmi värvimas. Erksavärvilised kolmnurgad silmade asemel tulid tumedal taustal hästi välja ja mõjusid justkui sädemed.
Karin Tammaru oli näitusele pannud aktiseeria “Garderoobi poisid”, kus ta oli kujutanud oma meessoost töökaaslasi looduses – heinamaal istumas, kiikumas. Seksuaalsed need pildid pole, pigem mõjusid koomiliselt.
Andrus Jõhviku maalid “Kipsist õed” ja “Minu muusad ” olid sarnased, mõlemas keskpunktis paljas naisekeha ja lisaks kipsist kehad. Maalid olid sarnased ka tumedate värvide kasutamise poolest. Kolmandal Jõhviku maalil “Kõrvits on elu peegel” on samuti kujutatud paljast keha, mis on realistlik ja viimistletud , näo asemele on aga joonistatud kõrvits. Seda maali on huvitav vaadata, aga ideed ma ei tabanud.
Näitus oli küll veidi ebakorrapärane, teemasid ja taieseid oli seinast seina, aga eks seda ütles juba pealkirigi. Mitmed teosed torkasid siiski positiivselt silma ja kui minu külastatud näitus poleks täna lõppenud, soovitaksin ka teistel seda vaatama minna.
ENDLA TEATRI NÄITUS-SEINAST SEINA-IHU JA HINGEGA- #1 ENDLA TEATRI NÄITUS-SEINAST SEINA-IHU JA HINGEGA- #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annika1 Õppematerjali autor
endla teatri näitus seinast seina, ihu ja hingega arvutus

Sarnased õppematerjalid

Retsensioon OTMA
2
doc

Retsensioon OTMA

O.T.M.A. - Nikolai II tütred Kate Moira Ryan Venemaa viimase tsaari Nikolai II tütred Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia naersid, nutsid, lootsid ja kurvastasid, ühesõnaga elasid ­ aga kas see läks ka kellelegi korda? (Ene Kallas, Meie Maa, 19. juuni 2012). Lugu jutustas üsnagi üksikasjalikult Nikolai II tütarde paarist viimasest elunädalast. Samuti sellest, mida tütred üle elasid ja mida nad tundsid. Nikolai II oli Venemaa viimane keiser. Ta valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes Oktoobrirevolutsiooniga, kui tema perekond vangistati Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, seejärel viidi nad Tobolskisse ning nende viimaseks peatuspaigaks jäi Jekaterinburg. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal Jekaterinburgis. Seda traagilist lugu kujutaski K. M. Ryani draamal põhinev Kuressaare Linnateatri eten

Kirjandus
Kunstinäituse retsensioon Ajamajas
1
doc

Kunstinäituse retsensioon Ajamajas

Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Ajamajas olevat näitust. See kestab 6. detsembrist 9. märtsini ning näituse autor on Lasse Juhani Alander, kes on sündinud 28. oktoobris 1950 aastal Soomes. Ta sündis suurde perre ning seetõttu läks tööle juba 14- aastasena. Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud kunstikursitel, oma oskusi on ta iseseisvalt arendanud. Maalimisel tal suuri eeskujusid ei ole, kuid kunstiraamatute vahendusel on ta imetlenud ja analüüsinud erinevate kunstnike töid ning juba aastakümneid on ta maalimisega tegelenud.

Kunstiajalugu
Andres Noormets
10
doc

Andres Noormets

Pärast proovi teeb lavastaja näitlejatele kommentaare sõltuvalt olukorrast - kogu trupile korraga või igale näitlejale eraldi. 3 Koostöö kunstnikega Lavastaja Andres Noormets peab väga oluliseks koostööd kunstnikega. Tema jaoks on oluline, et kunstnik teostaks lavastaja ideid ning aitaks lavastajal kunstilist tervikut luua. Noormets on palju koostööd teinud Viljandi kunstniku Priit Pangsepaga ning Endla teatri kunstniku Silver Vahtrega. Koostöö Priit Pangsepaga sai alguse juba 1992. aastal, mil esietendus Noormetsa teine lavastus "Ühe kire lugu" (M. De Unamuno). Hiljem on Pangsepp kujundanud veel neli Noormetsa lavastust: 1993. aastal "Dorian Gray portree" ja "Valguse põik", 1995. aastal ,,La Traviata", 1996. aastal ,,Kadunud sõrmus". Priit Pangsepa ja Noormetsa koostööd võib pidada loomulikuks, kuna mõlemad mehed on pärit Viljandist ning

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun