ENDLA TEATRI NÄITUS „SEINAST SEINA. IHU JA HINGEGA“ (0)

ENDLA TEATRI NÄITUS „ SEINAST SEINA. IHU JA HINGEGA“
Arvustus
Pärnu 2011
Käisin Endla teatris avatud näitusel „ Seinast seina. Ihu ja hingega“. Teatrikuu raames on seal väljas oma maja töötajate looming. Esindatud on 25. isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed.
Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre , lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru , Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd.
Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus “Hetk vaikusega”. Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril , mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest. Pildi meeleolu on mõtlik ja nukker – mehe pea on langetatud, käed umber põlvede, ta istub alasti ja üksi. Mulle tundus, et kehad silindris sümboliseerisid mõtteid, mida vältida ei saa – oma mõtete ees oleme vaikuses alasti.
Teine huvitavam teos oli Ilona Räägi “Minu lemmiknäitleja”. Pjedestaalile oli pandud must eesriidega kaetud kastike ja kui kardin kõrvale lükata, oli sees peegel . Seda vaadates tuli muidugi meelde Shakespear’i ütlus : “"Kogu maailm on lava ja mehed ning naised näitlejad". Kuigi juba kastikest vaadates oli sisu läbinähtav, meeldis mulle siiski selle töö mõte.
Üks silmapaistev pilt oli Silver Vahtre musta-hallikirju geomeetriliste kujundite ja tugevate piirjoontega taies “Ema värvib silmi”. Kujutatud oli, nagu nimigi ütleb, ema silmi värvimas. Erksavärvilised kolmnurgad silmade asemel tulid tumedal taustal hästi välja ja mõjusid justkui sädemed.
Karin Tammaru oli näitusele pannud aktiseeria “Garderoobi poisid”, kus ta oli kujutanud oma meessoost töökaaslasi looduses – heinamaal istumas, kiikumas. Seksuaalsed need pildid pole, pigem mõjusid koomiliselt.
Andrus Jõhviku maalid “Kipsist õed” ja “Minu muusad ” olid sarnased, mõlemas keskpunktis paljas naisekeha ja lisaks kipsist kehad. Maalid olid sarnased ka tumedate värvide kasutamise poolest. Kolmandal Jõhviku maalil “Kõrvits on elu peegel” on samuti kujutatud paljast keha, mis on realistlik ja viimistletud , näo asemele on aga joonistatud kõrvits. Seda maali on huvitav vaadata, aga ideed ma ei tabanud.
Näitus oli küll veidi ebakorrapärane, teemasid ja taieseid oli seinast seina, aga eks seda ütles juba pealkirigi. Mitmed teosed torkasid siiski positiivselt silma ja kui minu külastatud näitus poleks täna lõppenud, soovitaksin ka teistel seda vaatama minna.