Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KONTROLLTÖÖ MATERJAL: Vene aeg Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõisnik, talupoeg, omavalitsus, kirik, kodukariõigus, baltisaksa, aadel, vallasvara, pärisorjus, võõrandamine, vallakohtud, liivimaa, maksukorraldus, erikorra, aadelkond, teorent, liikumisvabadus, raharent, järelvalve, asehalduskord, senist, hurt, haridus, president, kartis, rüütelkonnad, saksakeelne, asjaajamine, tõke, tihedad, ladvik, omamiseTeemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk;
keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Vallasvara õigus võis saaki vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistel. Ülempiir karistuseks 30vitsavõi kepihoopi Asehalduskord 1783 Venemaal, kehtestati uus haldusseadus, kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu,
o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati 15 kepihoobiga või 2päevase arestiga. 3)23.Mai 1816.a. TALUPOEGADE VABASTAMINE PÄRISORJUSEST EESTIMAAL JA 26.Märts 1819 LIIVIMAAL- Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Talus edasielamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, kusjuures tühistati 1804.a koormiste piirangud. Talupoeg pidi ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Perekonnanimede panemine. 4)UUED TALURAHVASEADUSED 1849.a. LIIVIMAAL JA 1856. a. EESTIMAAL JA 1865.a. SAAREMAAL-Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, võisid asuda oma majapidamise korraldamisele. Üleminek raharendile. Algas talude kruntiajamine ja päriseksostmine. 5)1866.a. UUS VALLASEADUS-paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele. Vallavalitsus
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed
Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Loodi vallakohtud ning mõisnikud olid nüüd kontrolli all; Õigus vallasvarale. 3. 1802/1804 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg jäi pärisorjaks; Mõisnike ja talupoegade suhted olid sätestatud seadustega; Talupoeg võis tegelega talude arendamisega, sest oli kindlustunne tuleviku suhtes; Suurenes talupoegade eneseteadvus. 4. 1816/1819 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Napoleon oli vallutanud suured alad ning asunud kodanlike reformide teostamisele, talurahva pärisorjusest vabastamisele ja seisuslike eesõiguste kaotamisele
· Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine
3. Talupoegade olukord 18. sajandi ja 19. sajandi vahetusel (nende eluolu). Talurahvas oli õigusetus olukorras ja see kiskus alla ka Vene riigi mainet Euroopas. 1801. a võimule tulnud Aleksander I oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma. Ka Merkeli ja Petri algatatud valgustusideede eesmärgiks oli tähelepanu pöörata inimõigustele. 1802. aastal võeti Eestimaal uus seadus, mis tagas talupoegadele õiguse vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning talu omandanud talupoeg võis pärandada oma talu järglastele. 1804 aastal kiideti Liivimaa Eestimaa uus seadus heaks ning talupoegade müük keelustati, kuid nad jäid ikka veel pärisorjaks. 4. Talurahvaseadused: · Roseni deklaratsioon: 1739.a 1) talupoeg on pärisori; 2) talupoeg, tema pere ja vara kuuluvad mõisnikule, kes sellega võib kõike teha. Seda asus toetama ka riigivõim. Talurahvas kaotas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18
1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine. Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma. Suurem väljaastumine puhkes Harjumaal Kose-Uuemõisas. Napoleoni sõjad ja Eesti.
Osapooled: Ründajad : Venemaa, Poola, Taani Kaitsjad: Rootsi + värvatud Eesti talupojad Balti erikord – Rootsi valistsusaja lõpul riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Seadus Aasta Kubermang Sisu Roseni deklaratsioon 1739 Talupoeg muutus pärisorjaks. Mõisnikud said oma orjad tagasi. Asehalduskord 1783-1796 Eestimaa Linnaõigused. Poliitilised ümberkorraldused. Ühine asehaldur.Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused.
Nad jõudsid Tartuni välja, kuid ta sattus hiljem Rakvere all venelaste kätte ja hukati. Magnus vahetas Vene ebaedu tõttu poolt ja läks üle Poola teenistusse. 1578. alustas Poola kuningas Stefan Batory pealetungi venelastele. Ei saavutanud oma eesmärki ja sõlmis venelastega 1582 Jam Zapolski vaherahu. 1583. a Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel. 1595 a Täyssinä rahu jälle Venemaa ja Rootsi vahel. Tulemused: Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Liivimaa aadel säilitas oma privileegid Juba 1583. a algab 3 kuninga aeg: Poola, Rootsi ja Taani. Liivimaa tähistab nüüd Poola alasid(Lõuna-E. ja Läti) ja Eestimaa Rootsi alasid(Põhja-E.). Peale seda algasid jätkusõjad: o 1600-1617 Vene-Rootsi sõda(Stolbovo rahu) o 1600-1629 Poola-Rootsi sõjad(Altmargi vaherahu) o 1643-1645 Taani-Rootsi sõda(Brömsebro rahu) o 1654.1660 nn I Põhjasõda Venemaa, Poola, Rootsi(Oliwa rahu Rootsi-Poola)
olukorra kergendamiseks. 1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse ,,Iggaüks" Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlgades olevaid aadlike aidata(tegelikult ostis Alx
*kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Säilisid tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korrladust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi
mõõtmine olemasoleval tasemel, olid suuremad kui Liivimaal ● Mõisniku kodukariõigust piirati: *2 päeva aresti või 15 hoopi, v.a *30 hoopi taluperemehed. ● Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks olid talupojad, õigus kaevata mõisniku peale. ● Õigus omada vallasvara. ● Talupojal õigus osta maad ● - (omada kinnisvara) ● Abieluks pole mõisniku luba ● Mõisnik pidi kihlused heaks vaja. kiitma. ● Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks a) talude pärandataval kasutamisõigusel?
aitasid talu-peremehi hooajatöödel 10%40%30%20% 1802/1804 talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal Aleksander I surus seadused aadlikele peale (laenu tingimus) Sisu Keelati talupoegade müümine Vallasvara´kuulub talupojale. Talusid sai pärandada. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga Teokoormiste fikseerimise nõue (vakuraamatud) Loodi vallakohtud Mõju Talupoeg jäi pärisorjaks Mõisnike ja talupoegade suhteid reguleeriti senisest enam Talupojal tekkis kindlustunne oma vara suhtes Suurenes talupoegade eneseteadvus. 1816/1819 talurahvaseadused Põhjused Euroopas oli alanud talupoegade vabastamine pärisorjusest (Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad, reformid Preisimaal, Austrias jm) Pärisorjuse kriitika. Vene keskvõim survestas Baltikumi aadelkonda. Sisu
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
VENE AEG XIX sajand Haldusjaotus Jätkus vene aeg ja haldusjaotus jäi samaks. Aleksander I (valitses 1801- 1825) tunnistas Balti provintside eriseisundit Aleksander III (valitses 1881- 1894) jättis baltisaksa aadli eesõigused kinnitamata Talurahvareformid Suurete muutuste ajajärk, põhjused: kap. suhete kiirem areng põllumajanduses pärisorjusliku korra kriitika (Merkel, Petri) pärisorjuse kaotamise seadused rahvuslik liikumine, talurahva omavalitsuse kujunemine Reformid: 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes ..." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus
andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Levisid haigused tüüfus ja düsenteeria. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. On arvatud, et suri umbes 7000075000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. Löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. 3 teema: Hariduselu Rootsi ajal Luteri kirik Rootsi riik tutvustas talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid Kirikutes ja kabelites hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi Kiriku juures õpetas köster talupoegadele katekismust ja kirikulaulu Köstrite vähesuse tõttu hakkas vaevaliselt levima lugemisoskus kuid siiski levis. Köstrite haridus oli puudulik Tähelepanu hakati pöörama ka koolide asutamisele 1645- kehtestati kogu Põhja-Eesti katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõud
Vihmased suved ja külmad ning väga lumised talved; Polnud võimalik heina teha ning toiduks mõeldud annid ei kasvanud; Polnud võimalik talivilja külvata; Suvised loomataud Rootsi ei aidanud kaasa, vilja veeti Rootsi ja Soome Sagenesid vargused 1697 lisandusid erinevad nakkushaigused Kokku suri umbes 70 000 inimest HARIDUSELU ROOTSI AJAL - Luterlik kirik Toimusid eestikeelsed jumalateenistused; Köstrid õpetasid kirikulaulu ja katekismust; Hakkas levima lugemisoskus; Tähelepanu koolide asustamisele; 1645. kehtestati Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue; eestikeelne vaimulik kirjandus; põhjaeesti ja lõunaeesti keel; Alustati Piibli tõlkimist - Tartu Ülikool Ülikooliidee Gustav II Adolfile esitas tema kasvataja ja kindralkuberner
· Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid · Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) · Läeti tollipiir Eesti Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele · Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, abilised olid valitsusnõunikud Balti erikorra tähendus: · Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel · Säilitas siinse maa kultuuri omapära
Eesti 19. sajandi I poolel Jan Kristian & Janeli Ait Sisukord Balti erikord Uuenduste vajalikkus Talurahva reformide ajastu Talurahva omavalitsus Väljarändamisliikumine ja keisri usku minek Vaimuelu Balti erikord Balti kubermangude elanikkonna moodustasid sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased ainult 5% elanikkonnast Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk.
Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest lasusid talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine. Täitmist vajasid ka kogukondlikud (teed, koolid) koormised ja kirikumaksud, millest peeti ülal kirikut. Kogukonna ülesanne oli ka vaestekhoolekanne. 6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, 1802-1804 aasta seadused, 1816-1819 seadused, 1849-1856 seadused.) 1739. aastal võeti vastu Roseni deklaratsioon, mille järgi siinne talupoeg oli pärisori, keda mõisnik võis pärandada, müüa või vahetada, nagu mõisa vara. Talupoeg kukkus õigusteta pärisorja seisundisse. 1765. aastal kinnitas Browne oma positiivsed määrused, mis talurahva olukorda mõnevõrra kergendasid. Talurahvas sai õiguse vallasvarare. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi turustada. Kindlad piirid seati ka mõisakoormistele. Seati piirangud ka karistamisele. 1802. a
Talurahvaseaduste põhjused/eeldused Põhjused: Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadega kaasas käinud ühiskondlik murrang kujundas Euroopa senist elukorraldust. 2) Põhja-Saksamaal toimunud reforme ei saadud lõplikult ignoreerida ning pidi Balti aladel ka muudatusi läbi viima. 3) Kuulujutud kaotada pärisorjus Balti kirjameeste, vaimulike ning üksikute mõisaomanike seas levisid. 4) Olukord polnud halb kuid alati oleks olnud olla parem. 5) Paljud mõisnikud olid võlgades ning talurahvas oli raevunud. 6) Aleksander I ei tahtnud Venemaa mainet kahjustada ning pidi muutusi ellu viima. Eeldused: 1) Kaotada pärisorjus 2) Saada sama elatustase ning elustiil mis Euroopas ja Saksamaalgi. 3) Kõrgendada Venemaa mainet Euroopa vaates. Talurahvaseadused 1802/1804, 1816/1819 ja 1849/1856 2
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused
riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti provintside- Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning peale Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord, kuna elukorraldus erines Venemaa sisekubermangude korraldusest. Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määtatud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikst aadlike omavalitsusest asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse- Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal
- järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeerimine keeld müüa talupoegi maast lahus piirati kodukariõigust talupojal on õigus omada ja pärandada vallasvara 3)1804 Eestimaal: teorendi normeerimine Talurahva omavalitsuse kujunemise algus - Loodi talurahvakohtud, kus kohtunikeks talupojad, säilis mõisa kontroll - see esimene samm teel omavalitsusele. 3 liiget - 1 nimetas mõisnik, 1 valisid peremehed, 1 valisid sulased Järgnesid rahutused - 1805, nii Eesti- kui Liivimaal, suurimad Kose-Uuemõisas. III pärisorjuse kaotamine 1812 Napoleoni sõjakäik Venemaale -peale selle lõppu asub keskvõim (Al. I) uuesti pärisorjust kaotama. 23
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid
1739- eestikeelne piibel A.-T. Helle August Wilhelm Hupel-ajaleht Johann Gottfried Herder- rahvaluule Garlieb Merkel- raamat talupoegade raskest elust Katariina II (valitses 1762-1796) 1765.a Liivimaa kubermangus Valgustatud keisrinna, soovis ellu viia talurahva reform: vallasvara, esinduskogu idee, muuta talupoegade koormistele piirid, õigus mõisnik elu. kohtusse kaevata. Suutis laiendada Venemaa piire: Türgilt vallutas Musta mere põhjaranniku, sai suure osa Poolast. Venemaa 19.sajandil Eesti alad 19.sajandil Aleksander I (valitses 1801-1825): Valdav osa elanikkonnast elas maal, Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, linnades enamuses saksakeelne
pearahamaks. II 1. Balti erikord taastati pärast Katariina II surma Paul I ajal 2. Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal määrati kindralkubernere, Katariina II ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt. kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks. 3. Talurahva õigusliku olukorra muutumine kodukariõigust piirati, kaitseseadused, mis nägid ette: koolide rajamist, õigust omada vallasvara, mõisakoormiste ülempiirid- st. et talupoegade õiguslik olukord paranes. 4. Majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seosed- senine olukord oli ennast ammendanud, talupoegadel puudus motivatsioon, elati ülejõu- aadlid. Selleks kehtestati piirangud aadlile ja reformeeriti Katariina II ajal pärisorjuslikku mõisamajandust. Vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta. 5
Pärast Jüriöö ülestõusu: halvenes eestlaste õiguslik seisund – vasallid asusid elama mõisatesse – kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 (rahuaeg+ migratsioon) Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas talupoegade olukorda), samas Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust: talupoegadele jäi alles õigus mõisnike peale kaevata; 1672. a sai kuningaks Karl XI, kelle reformidega riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja selle täielik kaotamine oli vaid lähemate aastate küsimus Rootsi aja lõpus: 1695-1697 Suur nälg – hukkus umbes 70-75000 inimest Vene ajal – kehtestati terveks sajandiks taas pärisorjus, talurahva heaolu oli alguses suhteliselt suur,
29. september 1710 alistub Rootsi garnison Eestis 1710 1711 katk Eesti aladel 1721 Uusikaupunki rahu, millegi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene riigiga. Tulemused: · rahvaarv vähenes umbes 120 000 inimesele · Eesti alad jäid Vene riigi mõjuvõimusesse · hävitati linnad ja külad · sisserännanud sõdurid laaberdasid ja kaklesid VENE VÕIM ASEHALDUSKORRANI Balti erikord Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest poldud oma vallutuste püsivuses kindel · restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele · jäid kehtima endised seadused, maksusüsteem, saksakeelne asjaajamissüsteem, luteri usk ja tollipiir · halduskorraldus · valitsejaks sai kindralkuberner Tallinnas ja Riias, kellel oli kõrge võim, kuid allusid tsaarile · kindralkuberneri abiks said valitsusnõunikud
XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Nendeks ei nimetatud mitte venelasi, vaid Vene armees karjääri teinud välismaalasi. Kõrgete sõjaväelastena viibisid nad alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest huvitatud, seepärast
Toimus maade hindamine ja mõõtmine; Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus. Abieluks ei ole mõisniku luba vaja. Mõisnik pidi kihlused heaks kiitma. Talusid võis pärandada. Viidi läbi teokoormiste normeerimine, selleks seati sisse vakuraamatud. Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks talupojad; õigus mõisnike peale kaevata. Õigus omada vallasvara. Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. 2. Pärisorjuse kaotamine.
annaabi.ee 
