eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Looming Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Truu valvur". Õli. 1878 "Ärkamine nõidusunest" "Hiiu naised kaevul" ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 "Friedrich Reinhold Kreutzwald" portree "Roomlanna" "Herakles toob Kerberose põrguväravast" "Lorelei needmine munkade poolt" Õli. 1887 Sünnikoht Csise Jaani kiriku "Ketraja" altarimaal "Ema" "Truu valvur" "Eeva granaatõunaga" "Lorelei needmine munkade poolt" "Friedrich Reinhold Kreutzwald"
pidustused; 50 000 vaatajat; 80 sissepääsu. Keiser Constantinuse triumfikaar (4.saj algus). Keiser Trajanuse sammas (2. saj algus). Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju (2. saj). Panteon 2.saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel). Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid) Rooma skulptuur ja maalikunst- õitses portreekunst, tehti esivanemate ja keisrite portreesid, jumalakujud puudusid. Portreeskulptuur- keiser Tiberiuse pea ; noore roomlanna portree. Rooma kunsti mõjutas hellenistlik kultuur. Portreed olid realistlikud, loomulikud. Isikupärasemad kui Kreeka omad. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. Hakati valmistama koopiaid. Keiser augustuse marmorkuju- tehtud 2.saj , on tehtud ,,odakandja" järgi. Rooma maalikunst on vähe säilinud, meisterlikult väljendati loodust, püüti anda edasi materjali (marmorit), armastati silmapetteid, tahvelmaale tehti- freskosid seinale, mütoloogilised teemad, natüürmordid.
· "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" Looming II · Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Looming III · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. "RIIGIKANTSLER VÜRST GORTSAKOVI PORTREE" Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlv "Truu valvur" "Itaalia maastik" "Lorelei needmine munkade poolt" "Tatarlanna Msatka mõisa aias"
Kuulsaim on ,,Sixtuse madonna". Kergelt ja hõljuval sammul liigub lapsega madonna pilve peal edasi.Vasakul põlvitab märterlik paavst Sixtus III, paremal püha Barbara. Armsa ja intiimse miljöö loovad maali alumisele servale nõjatuvad inglikesed, Kompositsioon on täiuslik ja koloriit ilmekas. Raffaeli lemmikvärvid olid punane ja sinine.Sixtuse madonna prototüübiks oli Raffaeli eluarmastus, imekaunis Fornanina, kelle pärast Raffael loobus ülisoodsast abielust. Fornanina oli lihtne roomlanna ja Raffael oli sunnitud kogu elu seda suhet varjama. Raffael maalis ka mitmeid portreid paavstidest ja teistest tuntud persoonidest. Raffael suri ootamatult, pärast lühiajalist haigust 6.aprillil 1520.a. (oma 37.-ndal sünni- päeval). Raffael on maetud Panteoni teiste itaalia suurkujude kõrvale.
noorest peast rind sidemetega kokku - kuue- või seitsemeaastaselt algas kooliaeg, tüdrukuid õpetati kodus, õpiti lugema. - Kes polnud kaheksateistkümneselt veel tanu alla saanud, seda loeti Roomas juba vanatüdrukuks - et mees oleks teinud naisele abieluettepaneku, oli antiikses Roomas mõeldamatu - rikaste naiste sõna jäi abielus peale ja vähem jõukatel meestel polnud põhjust suud pruukida - roomlanna kes ei suutnud endale igaks etenduseks uut kostüümi soetada , seadis sammud teatriteenistuse poole - roomlanna võttis osa poliitilistest sündmustes, ta tundis hästi kirjandust, luges luuletusi ja proosat, õppis neid pähegi - isegi kõige kõrgema seltskonna neiud ja naised pidasid maailma kõige vanemat elukutset - kui mõnel mehel olid näpud põhjas osutati talle teenuseid võlgu- hilisema kasvuprotsendi vastu
3)galdaarium · Elamu valgus tuli aatriumist. Aed tubade vahel, keskel. Peristüül ilma katuseta aed (säilinud näiteid Herkulanem, Stabia, Pompeji). · Marcus Aureliuse kuju (161-80 pkr) asusu Kapitooliumi linnuses, praegu muuseums · Augustus (skulptuur, 1.sai algus pkr). Ei teata ühtegi rooma kujurit, skulptoristi. · Caesar (portree) · Traianus · Patriits · Roomlanna · Acilia, sakrofaagi figuurid · Müsteeriumide Villa seinamaal Diptühhon rahatahvel, raamatu eelkäija Gameed kivinikerdus ehk lüptika (2kihiline kivi, osa kõrgemast hele,alumine madal tume) Gameo klaas kihiline klaas.
Arhailine ajastu. 7-6saj. Polykleitose "Odakandja", Myroni "kettaheitja" Vanakreeka klassikaline ajastu, Vanakreeka klassikaline ajastu,5 saj eKr 5.Saj eKr Ateena Akropol, vanakreeka klassikaline ajastu, 5.saja eKr Hooned: Parthenon, Erchtheion, Propüleed Samothrake nike, Vanakreeka hellenistlik ajastu, Milose Venus, 2.Saj eKr Vanakreeka hellenistlik ajastu, 1.saj. eKr Lakooni grupp, Roomlanna büst, vanarooma kunst Vanakreeka hellenistlik ajastu 1.Saj. pKr 1.Saj. eKr Colosseum Roomas, 1saj. pKr Trajanose sammas, 2.saj pKr Pantheon Roomas , 2saj pKr Hagia Sophia, Istanbul, 6. saj. pKr Bütsantsi kunst Pisa toomkirik- Romaani stiil, 12.saj Mosaiik keiser Justinanusega. Ravenna, Itaalia,6.saj
Väga hästi on väljendatud hingeline ja vaimne omapära. Kreeka kunsti mõjul levist rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad. Seda eelistasid I keiser Augustus ja tema õukond. 1. Rooma skulptuur Augustus 1. saj. algul pKr. Idealiseeriv laad sobis rõhutama Augustuse peaaegu jumalikku rolli. 2. Caesar 3. Traianus 4. Patriits. Surnult võeti kipsist või vahast mask. 5. Roomlane esivanematega. See marmorist kuju on elusuurune. 6. Roomlanna u. 90. pKr. Soengud käisid ära. 7. Acilia sarkofaagi figuurid 250. a. pKr. Maalikunst Peamiseks maalikunsti varanduseks oli Pompeij. Aatrium on Rooma elamu keskel asuv pearuum. Valguse sisse- ja suitsu väljapääsuks oli laes suur 4-nurkne ava. Roomlastel oli omane silmapette loomine. Näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid justkui söödes purunenud maha. Osa ruume võis olla
Mida ma siis pärast teistele viskan?Ma olen nii närvis. Praktikant : Loodan ,et leiate oma lilled üles.Aga ma arvan,et peaksite mu kodust lahkuma. Abielunaine : Oi,tõesti või?Ma otsin siis oma lilli mujalt.Ma siis tõttan.(läheb uksest välja) Praktikant : Imelik.Mis see nupp teeb?(vajutab kollasele nupule.Sisse tuleb ajaloolane) Vahur Made : Neptuunus oli merede valitseja...(jääb mõtlema)Aa...ja tooga tähendas roomlaste pidulikku rõivast.(vaatab jahmunult praktikanti)Teie küll roomlanna pole. Praktikant : Mina pole jah.Kus te siia satusite? Vahur Made : Ma jalutasin ja mõtisklesin Rooma ajaloost.Ma olen ju ajaloolane.Kas te teate,kes on veinivalmistamise kaitsja? Praktikant(jääb mõtlema) : Ei tule meelde küll , aga õhtu on juba hilja peale läinud. Vahur Made : Vabandust!Ma olen ju teie majas.Palun väga vabandust.(lahkub) Praktikant : Oi jummel küll.(vajutab jälle rohelist nuppu.Sisse tulevad DoodleJumpi fännajad) Fännaja 3 : Kas sul on telefonis Doodle Jump
1. Müsteeriumide villas Dionysuse rituaalid 2. Traagilise poeedi majas keti otas koer 3. Fauni majas tantsiva fauni pronksfiguur, issose lahingu mosaiik, niiluse jõe loomad 4. Vettiuste maja eeskoja friisil spordisündmused (sh nt kaarikute võidusõudud), igapäevast elu ja käsitöid, elutoas mütoloogia (nt Herakles madu kägistamas) 5. Keiser Tiberiuse pea 6. Keiser Caracalla pea 7. Keiser Augustuse marmorkuju 8. Noore roomlanna portree 9. Herakles ja Telephos (seinamaal Herculaneunist) 10. Lõviajalgadega roomaaegne laud Pildid Etruski kunst Tantsijad. Seinamaal nn. Terrakotasarkofaag Hauakamber Cerveteris. Leopardidega Cerveterist. 520-510 6. saj. e.m.a. hauakambrist Tarquinias. e.m.a.
"Ketraja" ("Katkenud lõng") "Truu valvur". Õli. 1878 "Ärkamine nõidusunest" "Hiiu naised kaevul" Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree Ema portree. Õli. 185761 Isa portree. Õli. 18261899 Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. Roomlanna Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree "Herakles toob Kerberose põrguväravast" "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1887 Kunstniku sünnikoht Johann Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" tunduvad olevat väga sünge meeleoluga, kuna mõlemad vaatavad alla poole ja omavad süngeid jooni oma näos. Portreed on väga detailsed ja hästi joonistatud. Köleri maal "Kristus ristil" on suurtes mõõtmetes maal, mis kujutab Kristuse piinu ristil. Pildi meeleolu on väga sünge
Mitmed Köleri parimad pildid kujutavad Eesti talurahva elu. · Tahtis eestlasi viia tatarimaale. Kaotas sellega seoses kogu oma raha. Looming · "Tütarlaps allikal" · "Eeva granaatõunaga" · "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht Kristjan Raud · Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi
Traianuse foorum, Traianuse turg. Amfiteatrid - Colosseum (80.a pKr) - päikesepurjed. Panteon - paremini säil. tempel. Termid - suurejoonelised Caracalla termid (212. a pKr). Monumenditrad. alusepanijad, esimesed ratsafiguurid. Triumfikaared - Tituse võidukaar. Reljeefsed - ajalooallikad. Perspektiiv. Traianuse sammas. Skulptuurid ebaoriginaalsed. Porteed tõepärased, surimaskid. "Rooma naisepea" - karakteriga. Naise väärtustamine "Tundmatu roomlanna portree" (1. saj pKr). Keisrite ülistamine, realismitaotlus. Augustuse portreefiguur, Traianuse ja Caracalla marmorportreed. Kunsti allakäik 4. saj (Constantinuse portree). Tahvelmaalid ei ole säil., seinamaalid (Pompeji) - mosaiik, fresko. Temaatika väga lai. Koos Rooma riigi langusega kaotas ka kunst originaalsuse, muutus nõmedaks. 8. Hiline Rooma keisririik 3. saj - häving, kodusõjad jms. Väepealikud võimul. Välisvaenlased. Diocletianus (284 a)
Nende kunsti nimetati ars fucatria`ks, parandavaks kunstiks, sest see seisnes enamasti jumestamises. Plautus ütleb: ,,Värvimata naine on nagu soolata toit." Rooma luuletaja Ovidius rõhutab oma raamatus naiseilust, et ükski naine ei vääri inetu olemist. Kummatigi pidi naine hoidma saladuses seda, kuidas ta end kaunistab. Alusvärv oli valge ja selleks kasutati tinavalget ning veiniäädikas lahustatud kriiti. Teist valgendusainet saadi päikese paistel kuivatatud tigude jahvatamisel. Roomlanna hoidus hoolikalt päevitamisest. Põskede ja huulte värvi korrigeeriti elavhõbedas lahustatud karmiiniga. Punase värvina kasutati ka kinaveri, mennikut ja pärlikarbist saadavat purpurit. Veel kasutati kokenilli ning kalarasvast ja pruunvetikatest valmistatud värvi. Mari Sarv 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria
töötluses mahuka kogumiku itaalia muinasjutte. Peateoseid. "Ämblikuvõrkude rada" 1947 "Poolitatud vikont" 1952 "Itaalia muinasjutte" 1956 "Parun puu otsas" 1957 "Olematu rüütel" 1959 "Kosmikoomika" 1965 "Nähtamatud linnad" 1972 "Palomar" 1983 "Ameerika loengud" 1988 (postuumselt) Itaalia neorealiste Alberto Moravia (Pincherle), 1907 – 1990. Tuntuim teos romaan „Konformist“, 1951, eesti keeles 1990. Romaanid „Ükskõiksed“, 1929, eesti keeles 1984, „Roomlanna“, 1947, „Põlgus“, 1954, „Naine Ciociarast“, 1957, kogumik „Rooma jutustused“, 1954, nendest eesti keeles valik „Rooma novelle“, 1957. Elsa Morante, 1918 – 1985, Moravia abikaasa, teosed hõlmavad luuletusi, muinasjutte, jutustusi noorukite hingeelust, noorukiea kogemuste järelmõjust hilisemas elus. Peateos romaan „Ajalugu“, 1974, Rooma lihtrahva elust 2. maailmasõja ajal. Eesti keeles ilmunud jutustus „Andaluusia sall“, 1986. Natalia Ginzburg, 1916 – 1991
aprillil 753 eKr Rooma linna. Sinna ehitati linna esimesed elamud. Hiljem asetsesid Palatinuse künkal suursuguste roomlaste majad ja lossid. · Konklaav (lk 79) - Nimetati ruumi, kus rooma matroon veetis aega lugemisega, võttis vastu lähedasi sõpru ja kus toimusid intiimsed kõnelused. Harilikult asetses see tuba magamistoa kõrval; Paavsti valiv kardinalide kogu; paavsti valimise ruum. · Matroon (lk 75) Abielus olev suursugune roomlanna; auväärne abielunaine, pereema. · Sessoori väljak (lk 82) Häbistavaks peetud koht Roomas Esquilinuse värava taga, kus löödi risti orje, kes olid milleski süüdlaseks tunnistatud. · Marmor (lk 65) Marmor ('särav kivi') on laialt levinud moondekivim. Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani. Marmorile on sageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes. Marmorit
,,Hortatiuste vanne" üleskutse revolutsioonile, ,,Tapetud Marat" kujutab Marat vannis, maalis otse laipa. Sai kunstikuks alles 30.dates eluaastates. Tõi klassitsistlikku maali värskust dramaatiliste teemadega. Läks kaasa Suure Prantsuse revolutsiooniga, ühines jakobiinidega (äärmuslikumad, tapsid kuningapere). ,,Napoleoni kroonimine Notre-Dame katedraalis" suurim töö, Napoleon pani endale krooni pähe ning ka enda naisele. Portreed: nt ,,Madame Récamier"- roomlanna riietuses, naisele endale ei meeldinud(Gerard, Davidi õpilane, portreteeris teda edukamalt ja kaunimalt). ,,Madame Sériziat pojaga". ,,Sabiinitarid". Ingres portreed, aktimaalid. Jean Auguste Dominique Ingres oli klassitsistilike ideaalide eestvõitleja ja kõigi uute voolude veendunud vastane. Tema tuntuimaks tööks võiks nimetada ,,Suur supleja" akt selja tagant, väga realistlik. Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal