Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konspekt ptk 15-18". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, kunst, foorum, võlvid, marmor, etruski, skulptuur, seinamaal, betooner, maalikunst, keiser, hauakambrid, terrakota, nekropolid, kaared, kuplid, poolsambad, triumfikaar, maas, ratsamonument, pacis, friis, marcus, mosaiik, mütoloogia, fauni, majas, arhitektuur, aurelius, rituaal, kreeklased, dooria, kapitooliumi, veji, avade, ristvõlvSissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eeskoda
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole
KUNSTIAJALUGU 2.Rooma arhitektuur ja kujutav kunst. 1.rooma arhitektuur: Arhitektuuri uuendused: · Kaar, kuppel, võlv (silinder ja ristvõlv) · Lubimört (sideaine kividele) · Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1
Rooma arhitektuurisüsteem. Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a.ekr. Romus. 6.saj. lõpul ekr. kehtestati Roomas vabariik. Aegade jooksul kujunes Rooma linna ümber suur rüü??, mis asus oma territooriumi suurendama naabrite arvel. Rooma arhitektuur Võeti kasutusele lubjamört. See võimaldas kasutada konstruktsioone: kaari, võlve ja templeid. 1.Kaart kasutati seintes olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on pooringi kujuline kivirida. 2.Võlvi võib ette kujutada kui üksteisetaha ehitatud kaarte rida tulemuseks silindervõlv, millega saab katta 4nurkset ruumi. 3.Kuppel ehitati ümmarguse ruumi katmiseks
Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika
Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia)
1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma.
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma.
Mille poolest on erilised Erechtheioni templi koja sambad? Kuidas neid nimetatakse? Templite sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja tallastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. DooriaParthenoni tempel(Ateenas); Hera tempel(Paestumis); Poseidoni tempel(Paestumis) JooniaNike tempel(Ateenas); Artemise tempel(Efesoses) KorintoseOlümpieion(Ateenas) Helmisnöö, munavööt, palmett dekoratiivne motiiv 12. VANAKREEKA SKULPTUUR Arhailine ajajärk Egiptuse kunsti mõju Poos Kehavormid üldistatud Kourosideaalne sõjakangelane, sportlaneideaalne keha, et sarnaneda jumalatega alasti mees Koreilmerõõmus ja pidulik, kramplik naeratuspüüd hingeelu kujutada riietatud naine Klassikaline ajajärk Kontrapost(tugipost)keerukad poosid Looduslähedud Täiuslik ideaal "KAUNIS" 1. 5.saj eKr
tugijalg), teisele ta ainult nõjatub (nn. nõjajalg.) Ka liikudes jaoutub keha raskus jalgadele erinevalt. See ei muuda mitte ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptord hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Tulemuseks oli enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. 4.sajandil eKr taandub skuptuuris pidulil, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhtuama dramaatikatja kasutama rahutumad, maalilsemat vormi, nt SKOPAS. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Skopast võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. "ODAKANDJA", POLYKLEITOS. ATHENA ja ZEUS'i kujud, PHEIDIAS. "KETTAHEITJA", MYRON. HELLENISM 323 eKr-30 pKr Hellenistlik skulptuur muutus toretsevaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid,
Ehitismälestised roomas, monumentaalskulptuur, rooma panteon Henrik Puija 10D Jaan Poska Gümnaasium Ehitusmälestised Vabariik Rooma linna on täiendatud ja ümber ehitatud kogu tema pika ajaloo vältel. Seetõttu on vabariiklikust roomast isegi varemeid üsna vähe säilinud. Vabariigi aegset arhitektuuri võib aga tundma õppida Pompejis ja Herculaneumis, mis mattusid 79. aastal p.k.r Vesuuvi tuha alla. Keisrivõim Toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ehitisi. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümeetrilise ülesehitusega foorumeid
17. EHITUSMÄLESTISED ROOMAS. MONUMENTAALKULPTUUR Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil ja see oli vahend riigi ühendamiseks. Tänapäeval on Rooma segu vanast ja uuest aga nii oli ka juba antiikaegses Roomas. Linna täiendati ehitati ümber ja täiendati kogu riigi ajaloo vältel. Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Foorumitele oli pea iga põlvkond lisanud mõne ehitise ja need paiknesid korrapäratult. Keisrite ajal lammutati vanu ja rajati uusi range planeeringuga sümmeetrilise ülesehitusega foorumeid. Uhkem neist oli Trajanuse foorum.
Vana-Rooma kunst Vladislav Härm 2015 Rooma linn Rooma linn kujunes 10. - 7. saj. Tiberi jõe alamjooksule. Rooma linna aeg jaguneb mitmeks perioodiks Kuningate aeg Rooma vabariik Kuningate aeg 753-510 eKr Selle aja jooksul valitses 7 kuningat Kuningas vaiti rahvakoosolekul Kuningas valitses koos senatiga (nõukoguga), tema võim oli piiratud. Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekutel); orjad. Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse kuulusid patriitsid ja rikaste plebide esindajad. Arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kivide sidumiseks kasutati mörti
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes
Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus
Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst
Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui etruskid, samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil. Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal
seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist on tarbeesemetega,millel on kunstiline tähendus) keraamika (savist
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
sidumiseks. Ehitusliigid *foorum-turuplats, kuulraim Trajanuse *basiilika-ari/kohtu hoone *amfiteater-kuulsaim Colosseum ( 3-korr, dooria, joonia, korintose) *triumfikaar-e võidukaar, keiser Konstantinusele. *mausoleum *term-e saun, Carcalla termid *templid- kuulsaim Pantheon. *palee- e elumaja ülikutele, mitmekorruselised. Petikaken, petikuks, valus tuli uksest, on leitud Pompei väljakaevamistelt *inseneriehitised-teed, sillad, veejuhtmed. Skulptuur *portree-ei idealiseeri, kujut esivanemaid * monumendid-a) ratsamonument-Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju roomas b)triumfikaared-nii ehitis kui ka monument. Trajanuse sammas *reljeefid-Trajanuse sammas, triumfikaared, mündid, kameed. Maalikunst *mosaiik *seinamaal-ruumid perspektiivis * muumiaportree(tahvelmaal) Muumiaportree Faijumist.
I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maaalasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. (Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid.
Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukogu tõttu. Hammurapi seaduste kogu Ehitati suuri losse, kuulus on Sarbon II loss. Kujudest on Asüüriale iseloomulikud nn väravavalvurid. (inimese peaga, härja või lõvi kehaga ja tiibadega olendid.) Pärsia kunst: Pärslased olid tulekummardajad, nad võtsid raha kasutusele ning panid aluse teesüsteemile.
Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud.
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2
annaabi.ee 
