Massimeedia on vastutustundlik Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mõjutab suurt osa ühiskonnast. Olgu, see on definitsioon. Aga mis on tegelikult massimeedia? Kas selle mõju ühiskonnale on vastutustundlik või mitte? Kas massimeedia mõjutab inimesi nii palju, et nad on võimelised kõik massipsühhoosi tõttu jätma ja tegutsema ainult nähtu ja kuuldu mõjul? Eestis on massimeedia mõiste laialt kasutatav. Inimesed kasutavad seda täiesti suvaliste lausete kontekstides, ilma, et nad konkreetselt teaks, mida see tähendab. Kui me hakkame
järjepidevus, olukordi pole võimalik ette ennustada, protsesside kontrollimine keeruline, kommunikatsiooniväli on kompleksne, vastuoluline. Turundus planeerib, kavandab, seab eesmärke, analüüsib, kontrollib, et tarbijateni jõuda. (K. Kerem). Oluliseks nähtuseks meediakeskkonnas on see, et aina enam ettevõtteid hakkab rakendama integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteid, mis tuginevad laiemale kommunikatsioonivahendite kompleksile. Integreeritud turunduskommunikatsioon on laiahaardelise kommunikatsiooniplaani loomise protsess, kasutades selleks ühendatuna mitmeid erinevaid toetusvõimalusi (sponsorlus, otseturundus, müügiedendus, suhtekorraldus), mis tõmbavad paljusid ettevõtteid eemale traditsioonilisest massimeediareklaamist, et saavutada lisaväärtust ja tarbijatele suunatava sõnumi järjepidevust. Media House´i arendusjuht Hanno Kindel möönab, et 1990
Enne aastat 1876, kui leiutati telefon, olid inimesed oma tegudes vabad. Polnud võimalik, et tuleks kõne, mis korraldaks kogu päevaplaani ümber. Elati mobiiltelefonist sõltumatult ja rahus. Sajandite eest oli inimestel välja kujunenud kindel päevakava. Talupojad ja töölised tegid päevast päeva rasket tööd, samal ajal kui mõisarahvas nautis uhket elu. Oli vähe asjaolusid, mis seesuguse korralduse pea peale oleks pööranud. Kommunikatsioonivahendite kiire areng muutis inimeste elutempot. Tänapäeval kiirustavad inimesed pahatihti linnas ringi, märkamata midagi enda ümber. Kooliõpilased istuvad ninapidi õpikutes, tööpäeva lõpus ollakse sageli nii väsinud, et tukutakse ühistransportides. Aina tihemini esineb surmajuhtumeid tööpostil, saadakse liigse koormuse tõttu südamerabandusi ja tekivad muud tervisehädad. Tänapäeva inimesed pole vabad, sest nii nagu piirab vabadust mobiiltelefon, teevad
erinevaid teid pidi Internetti ühendatud arvuteid nimetatakse tihti ka Interneti serveriteks Arvutimäng mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversumis mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke Tüübid: Tulistamismäng, Platvormimäng, Rollimäng, Strateegiamäng, Arkaadmäng, Simulatsioon, Seiklusmäng, Mõistatus On arvutimänge mis on kui ohtlik sõltuvus, kuid on ka lapsi arendavaid mänge Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm mõjutab suurt osa ühiskonnast Massimeedia sai alguse 1920ndatel Viimastel aastakümnetel on interneti kasutuselevõtu tõttu massimeedia levik veelgi hoogustunud massimeedia teenused on üheaegselt suunatud riigi kõikidele kodanikele tarbimiseks Alates suhtlemise algusest on see väga palju edasi arenenud Film sai peaaegu tekkimise hetkel massimeediumiks Tänu uutele ülekandevormidele saab nüüd väga palju andmeid kiiresti üle kanda Paber
kui neid kodumaalt ei leita tuleb kaugemale vaadata. Kultuuriline globaliseerumine ei puuduta niivõrd raha ning tootmist, kuid pigem inimsuhteid ning nendega seonduvat. Kultuuride segunemise ning vaheldusega kaasnevad rahvustoitude, -kommete, -muusika, ning võistlusspordi üleilmne levik. Ligipääsetavus ning erinevate kultuuridega tutvumise võimalus on suurem kui kunagi varem. Asjale aitavad kindlasti kaasa ka turism ning kommunikatsioonivahendite areng. Inimesed liiguvad ning seeläbi ka näevad, kogevad ning tutvuvad. Piirid on lahti ning varem poleks see võimalik olnud. Viimane üleilmastumise tahk on poliitiline globaliseerumine. See sisaldab endas ülemaailmsete organisatsioonide, reeglistike ning seaduste teket. Riigid teevad julgeolekulisi, majanduslikke ning poliitilisi küsimusi lahendades pidevat koostööd. Üksteist kuulatakse ning teineteisega arvestatakse. Asja juurde kuulub kindlasti ka rahvusvaheliste kohtute loomine,
· Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses · Haritud spetsialistid olulised · Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust · Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid mänederid · Keskklassi osa kasvab · Masstootmine ja massikultuur · Massimeedia Infoühiskond · See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond · Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet · Infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Teadmusühiskond · Olulised on teadus, uurimisasutused, avastuste ja leiutiste rakendamine · Poliitilised ja majanduslikud otsused tuginevad uuringutele ja teaduslikele analüüsidele · Vabam ja paindlikum töökorraldus · Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi · Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes
hsti edasi phimttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tnu arvutitele edastada sekundite jooksul le kogu maailma, mis muudab mbritseva hiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati hiskonda, lhtudes kriteeriumist siin, enne ja praegu, siis nd on vrdluskriteeriumiks praegu, siin ja seal. Kui varem krvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga, siis praegu krvutavad nad seda eesktt endataoliste inimeste eluga teistes maades. Esialgu pandi rhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks teliselt massiliseks ja kergesti kttesaadavaks. Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et hiskond vi ettevte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analsidele. Seda tpi hiskonda, kus infot majanduses ja
Postindustriaalses hiskonnas seisab riik ka majanduse arengu eest TEADMUSHISKOND Infot hakati rohkem tarbima, sest inimesed olid haritumad ja teavet ja kergemini ktte. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama INFOHISKONNAKS. Teabe edastamise vimalused avardusid tnud satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Esialgu pandi rhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks kergesti kttesaadavaks. Peagi aga taibati, et teave ei ole veel teadmine. Teadus, uurimisasutused ja avastusete-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks. Seda tpi hiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutati nimetati TEADMUSHISKONNAKS. Teadmushiskond muudab samuti t iseloomu nagu eelnevad hiskonna tbid. Konveierit asendub paindlikuma ning vabama tkorraldusega. lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt mratud.
* vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus * loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada oma teadmisi * inimõiguste unnustamine Infoühiskond: Ühiskonnad: * infotehnoloogia * tööstus- ehk industriaalühiskond * kommunikatsioonivahendite arendamine * postindustriaalühiskond * info massiline ja kergesti kättesaadav * infoühiskond 1.2 Heaoluriik * teadmusühiskond 1.1 Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda · Kujunemine: * Rohkem inimesi elas linnas
kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Mis on media? Meedia on suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mahutab suurt osa ühiskonnast. Koosneb ta suuresti televisioonis, internetist, raadiost ja ajakirjandusest ning vähem mõjuvamalt ilkirjandusest. Meedia funktsiooniks on informeerimine, reguleerimine, kultuur ja meelelahutus. Kuidas kujuneb meedia tänapäeval? Mida? Mismoodi ? ja Miks? Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Reporterist" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes
.................9 7. Integreeritud turukommunikatsiooni mõõtmine.......................11 8. Kokkuvõte...............................................................................12 9. Viidatud kirjandus....................................................................12 SISSEJUHATUS Oluliseks nähtuseks integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteist, mis tuginevad laiemale meediakeskkonnas on see, et aina enam ettevõtteid hakkab rakendama kommunikatsioonivahendite komplekse. Integreeritud turunduskommunikatsioon on laiahaardelise kommunikatsiooniplaani loomise protsess, kasutades selleks ühendatuna mitmeid erinevaid toetusvõimalusi (sponsorlus, otseturundus, müügiedendus, suhtekorraldus), mis tõmbavad paljusid ettevõtteid eemale traditsioonilisest massimeediareklaamist, et saavutada lisaväärtust ja tarbijatele suunatava sõnumi järjepidevust. Media House´i arendusjuht Hanno Kindel möönab, et 1990. aastatel komeedina esile kerkinud
Seega võib öelda, et teaduse ja tehnika areng on muutnud inimeste elukvaliteeti üsna mitmelgi moel paremaks. Kuid inimeste elukvaliteedi muutumine on muutnud ka nende suhtumist ellu, nende maailmapilti. Näiteks tänu transpordi arengule on inimesed muutunud laisemaks. See omakorda tekitab ülekaalulisust ja mitmeid mitmeid terviseprobleeme. Tänapäeval ei mõelda väga palju enam sellele, kuidas vanasti elati. Nauditakse lihtsalt elu hüvesid nii, kuis võimalik. Sama on juhtunud ka kommunikatsioonivahendite arenguga. Nüüd on võimalik kõigil avaldada internetis näiteks oma blogi (internetis asuv päevik) ja seal on võimalik avaldada oma arvamust kõikide maailma asjade kohta. Seega on kadunud meie silmapiirilt ka kirjateoste valitavus nüüd kirjutatakse juba kõigest, mis pähe tuleb ning ei mõelda ennem oma jutu sõnumit korralikult läbi. Sõnal puudub kaal, sest tekstimaht pole piiratud kirjuta vaid nii palju, kui soovid
Inimesi ei tee õnnelikuks mitte raha, vaid võimalused selle kulutamiseks. Lääne popkultuuri mõjutuste tõttu on kuulsust kogunud mõtteviis, mille kohaselt võidab see, kellel on surres rohkem asju. Selle suurushullustuse ja väikekodanliku mentaliteedi pärast on pangalaenud ja krediitkaardid saanud lahutamatuks osaks meie elust. Inimesed mõtlevad, et neil on vaja pidevalt osta midagi uut ning nad teevad kõik, et vastata kommunikatsioonivahendite poolt kehtestatud standarditele. Ameerikas viis see finantssõltuvus kriisini. Tahaks loota, et eestlased õpivad sellest midagi, kuid nähes majandussurutise ajal inimesi kaupa täis kottidega kaupluste sooduskampaaniate ajal tunglemas, tekivad omad kahtlused. Meile ei too rõõmu paljad numbrid pangakontol, vaid pigem mõte sellest, kuidas seda summat millegi jaoks tarvitada. Raha paneb rattad käima. Tõepoolest, tänapäevase materiaalsetele väärtustele
Mina ja Meedia Mis on üldse meedia? Meedia on suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mahutab suurt osa ühiskonnast. Meedia ümbritseb meid iga päeva elus ja kuidas see mind mõjutab? Tänapäeval puutub meediaga kokku igal pool ja selle tähtsus minu elus kasvab igapäevaga.See mõjutab minu igapäevaseid otsuseid,käitumist,tundeid ja suunab mind valikuid tegema.Meediaga puutun kokku kõikjal,kodus,koolis,tööl,poes ja isegi tänaval,kus värvilised plakatid mind hommikul tervitavad .Ka kaasrahvas,kes hommikuti trollis veel ajalehte
siis raskused seisnesid paljuski: 1. teatud mehaaniliste komponentide asendamises elektroonilistega; 2. elektrooniliste komponentide puudumises. Selle ajastu üheks tunnuseks on kiire infotehnoloogia areng eri sektorites ja suundades. 7 Telekommunikatsioon Industriaalajastu algusega 18. sajandil sai alguse ka erinevate kommunikatsioonivahendite kasutamine. Telekommunikatsioonivahendite esile tõusuga tekkis ka vajadus parema informatsiooni haldamise ja edastamise süsteemide järele. Telegraafiga, mida võib pidada esimeseks kommunikatsioonivahendite buumi eestvedajaks, (leiutatud 19. sajandi algul) polnud võimalik kiiresti edastada sõnumeid ning lisaks vajas see ka kokkuleppelist süsteemi info edastamiseks. Põhjus seisnes telegraafi tööpõhimõttes infot oli võimalik edasi anda elektriimpulsside abil vaid
erinevaid kursusi. Lisaks haridusele on tal ka lai silmaring ja ta on kursis maailmas toimuvaga. Tal on laiad tööalased kogemused, mistõttu ta on jõudnud lihttöölise staatusest kõrgemale. Kaasaegne eestlane on kindlasti ka sihikindel, aktiivne, iseseisev ja enesekindel. Sellest tulenevalt on ta võimeline oma soovide ja eesmärgid ellu viima. Kindlasti on ta ka kõva käsi arvuti kasutamises ning oma igapäevasese töös puudub tihti kokku kaasaegsete kommunikatsioonivahendite ja muu uuema aja tehnikaga. Ka internetis surfamises on ta kodus ning oskab selle kaasabil leida vajalikku informatsiooni, seda töödelda ja kasutada. Moodne eestlane ei pruugi olla kuulus ja tuntud, kuid kindlasti on tal aktiivne seltskonnaelu. Sellest tulenevalt on aga ametlikul tasandil. Samas on tal ka oma kindle ja usaldusväärne sõpruskond. Üldse on moodne eestlane suhtlemisaldis, kuid võõrastega
Bistoni maatriksis on neli kategooriad: küsimärgid(ei teata kas toob kasumi), tähed(parimad tooted), lüpslehmad(mingi pidev sissetulek), koerad(hukka minevad tooted, kuid veel toovad veits raha) Toote elutsükkel: toote juurutamine, turu kasv, turu küpsus, turu langus 10. Integreeritud turunduskommunikatsioon (ITK): definitsioon, taust, toimimispõhimõtted. ITK – turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon, kus erinevate kommunikatsioonivahendite – reklaami, otseturunduse, müügiedenduse ja avalikussuhete kombineerimisel tekib lisaväärtus ja tarbijale suunatud sõnum on selge, järjepidev ning maksimaalselt efektiivne. Vahenditeks võivad olla reklaam, müügi edendamine, avalikud suhted, isiklik müük, otseturundus, sponsrlus, messid näitused, üritusturundus, multimeedia. 11. Testost – olemus ja vajalikkus turunduse ja müügijuhtimises.
· Teenindusosatähtsus kasvas kiiresti. Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses · Vaja on hoopis teistsugust tööjõudu- haritud spetsialiste, teeninduspersonali · Mitmekesised väärtushinnangud iseloomusta põhjalikult infoühiskonda Õ lk 5 - 12 Arenenud postindustriaalne ühiskond- infoühiskond. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades max kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond Tehnoloogiate ja kommunikatsioonivahendite arendamine teeb infot massiliseks ja kättesaadavamaks. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad iseloomusta põhjalikult teadmusühiskonda Õ lk 5 - 12 Nii poliitikas kui ka majanduses osatakse kasutada infot. · Paindlik ja vabam töökorraldus · Oluline on loovus, oskus töötada meekonnas ja rakendada oma teadmisi · Tekib rohkem töökohti, kus töötaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama
Ülikoolidesse siirdub mitte rohkem kui 45% gümnaasiumilõpetajatest. Mitteformaalharidus ja mittetraditsioonilised õppevormid ei ole arvestavaks ´´partneriks´´ formaalharidusele; märkimisväärset ideede ja informatsioonivahetust ning vastastikust täiendamist nende kahe sektori vahel ei toimi. Täiskasvanuharidus on pigem täiskasvanute süstemaatiline eri - ja ametialane väljaõpe, utilitaarne,mõeldud eelkõige toimetulekuks uue tehnika, kommunikatsioonivahendite jms.kasutamisega - puudub suunitlus elukestvale õppimisele. Rahvaülikoolid ja kodanikualgatuslikud vabaharidusrühmad on laialt levinud ja tegutsevad üle Eestimaa, eriti rahvamajade juures. Hariduse kättesaadavus, sammuti regionaalselt, ei ole probleemiks. PIDEVATE HARIDUSREFORMIDE EESTI Erahariduse osakaal on järjekindlalt suurenenud nii täiskasvanu - ja kõrg - kui gümnaasiumi- ja alushariduses. Koolikohustuse täitmatajätmisele ei ole suudetud piiri panna. Tänavail
unikaalse õpikogemuse kaudu Tegurid, mis mõjutavad karjäärivalikuid: geneetilist pärand keskkonnamõjud õppimiskogemused probleemide lahendamisele suunatud oskused Konstruktivistliku paradigma esile kerkimine Paradigma kerkimis esile seoses radikaalsete sotsiaal majanduslike muutustega 20. sajandi lõpus Peamised muutused Demograafilised Tööturu ja elukutsetega seotud Muutunud organisatsioonidega seotud Kommunikatsioonivahendite areng Muutunud peresuhetega seotud Muutunud vaba aja sisustamisega seotud Konstruktivism Construere (lad.) ehk kokku seadma, ehitama Inimese kogemused on konstruktsioonid, milles peegelduvad neile inimeste endi poolt antud tähendused. Inimesed loovad pidevalt ise oma reaalsust. Inimene arusaam endast on sotsiaalselt konstrueeritud ning pideva inimese ja tema keskkonna interaktsiooni käigus tekkivate kognitsioonide tulemus. Karjääriplaneerimine
41 valitsust Autoritaarne riik - Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus Totalitaarne riik - Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia,üksainus massipartei,terroristlik salapolitsei,kommunikatsioonivahendite monopol,relvamonopol,käsumajandus. Diktatuuri kujunemine: Üleminekul vabariigilt monarhiale, Revolutsiooni järelnähtusena, Vajadus "kõva käe" järele. Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud. Diktatuurid kahe maailmasõja vahel: NSVL kahe maailmasõja vahel: Kodusõja tagajärjed, Uus majanduspoliitika NEP, Sisepoliitilised reformid, NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani, NSVL välispoliitika 1920.-1930.aastatel
- tootmise ajakohastamine - esikohale tõstetakse tööinimene, humanitaarsed väärtused - pooldab turumajanduslikke reforme - valimissüsteemi täiustamine, ettevõtete iseseisvuse laiendamine, üleviimine isemajandamisele, haldusreformid, haridusreform - alustas alkoholivastast võitlust (,,kuiv seadus") GORBATSOVI kontseptsioon: MAAILM ON ÜHTNE, on globaalprobleemid, mis ei tunne riigi piire, vaja läbirääkimisi, kokkuleppeid probleemide lahendamiseks, tekkinud on kommunikatsioonivahendite uus roll, üldine õkoloogiline oht, esile on kerkinud inimkonna ellujäämise oht M.G. - väga populaarne kogu maailmas - 1987 visiit Eestisse, Lätti Mida M.G.saavutas: - pingelõdvenduse ühiskonnas, maailmas - kesk-ja lühimaarakettide hävitamise Euroopas - läbirääkimised teiste relvaliikide osas, armee elavjõu vähendamise osas - suhted paljude maailma riikidega - Ida- Euroopale vabaduse - MRP salajase lisaprotokolli tunnustamine - Afganistanist NSVL vägede väljatoomine 1989
Haritud spetsialistid olulised Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid – mänedźerid Keskklassi osa kasvab Masstootmine ja massikultuur Massimeedia Infoühiskond See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet Infotehnoloogia – ja kommunikatsioonivahendite arendamine Teadmusühiskond Olulised on teadus, uurimisasutused, avastuste ja leiutiste rakendamine Poliitilised ja majanduslikud otsused tuginevad uuringutele ja teaduslikele analüüsidele Vabam ja paindlikum töökorraldus Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes
igapäevategevused- toidu valmistamine, poes käimine toiduvalmistamiseks või kodu/riiete korrashoiuks vajaliku hankimiseks, laua katmine, koristamine, nõude pesemine, rahakasutuse ja sisseostude plaanimine, riiete vahetamine vajadusel, riiete hoidmine õiges kohas,pesu pesemine, triikimine, voodi korrastamine, oma toa ja asjade korrastamine, koristamine,elementaarne suhtlemine oluliste inimeste, ametnikega, kommunikatsioonivahendite kasutamine.Kogukonnateenuste kasutamine - ühistransport, sotsiaalosakond, polikliinik jm 23.Mida näitab sotsiaalne võimekus?- isikute vahelised suhted, toime tulla erinevates rollides erinevates keskkondades 24.Kes peaksid hooldusplaani koostamisel osalema?-arst, õde, psühhaater, psühholoog, füsioterapeut, logopeed, sotsiaaltöötaja, hooldaja 25.Psüühilise häirega eakas- aju funktsionaalne seisund segab isiku igapäevaseid tegevusi nagu mõtlemine, suhtlemine, õppimine või magamine
Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus suudab egoistlikke ja erahuve tasakaalustada. Inimesed peavad kasu suurendamiseks osutama teenuseid,
Avalikkust tuleb teavitada juba siis, kui otsuse ettevalmistamine algab. Vaja on anda infot selle kohta, et asuti koostama projekti (arengukava vms) ning selleks moodustati töögrupp. Pressiteates tuleks öelda, kes töögruppi kuuluvad, samuti kirjeldada arengukava peamised teemad ning anda kontakt lisainfo küsimiseks (Kaasamise ..., 2011). Informatsiooni levitamiseks ja elanike kaasamiseks on vaja seda teha erinevate kommunikatsioonivahendite kaudu: raadios, lehtedes ja internetis et see oleks kättesaadav kõigile. Arvan, et kindlasti leidub ka elanikke, kelleni omavalitsuste teavitustöö ja sõnumid piisavalt hästi ei jõudnud valitud olid kas valed kanalid, kommunikatsioonimeetodid, keeruline keel, ajastus vms. See on tegelikult problemaatiline, kuna informeerimine on elementaarne ja esmane kaasamise viis, mis tuleb tagada kõigi strateegiliste arengukavade puhul, et adekvaatne info jõuaks õigel ajal kõigile
Peremudel- Pere muutus ses ühiskonnas väiksemaks. Kui ennem oli tähtis põllumajandus kus oli vaja palju abikäsi ja tehti koos väga palju tööd ära, siis selles ühiskonnas oli rohkem linnainimesi juba, töödati vabrikutöölistena ja väikestes peredes.Lapsed pandi kooli. Normaalne elu noh. Kihistumine- Seisuslikud eesõigused kadusid. Hakati rääkima klassiühiskonnast. IIms järel kihiühiskonnast. Teadmusühiskond: Majanduses-Peamine rõhk oli infotehnoloogial ja kommunikatsioonivahendite arendamisel.Need muutused tekkisid, kuna üha enam liikus info, üha rohkem taheti teada, informatsioon oli väga oluline. Tööhõives-Erinevalt tööstusühiskonnaga on ses ühiskonnas töö paindlikuma ja vabama töökorraldusega.Töötajatelt oodatakse põhjalikku ettevalmistust ja põhioskusi. Kultuuris-Paindlik sotsiaalne kultuur.Massikultuur. Hariduses-Olid teadus,uurimisasutuseda jne.Üha enam hariti end,et saada tööd.Kuna tööle võeti juba inimesi kel olid olemas põhioskused
mereriigi mainet. Reisil tehakse vahepeatus 36 sadamas, igal peatusel püütakse tutvustada Eestit. Reisi ettevõtmisel oli veel kaks laiemat eesmärki. Esiteks tahtis laevameeskond kaasa aidata viiekümne aasta jooksul paljuski takerdunud meretraditsioonide taaselustamisele. Meri on eestlastele palju andnud, kuid on samuti palju võtnud, kuid meri peab taas saama meie elu ja mõtete sõbralikuks koostisosaks. Teiseks oli projekti ideeks ka kaasaegsete kommunikatsioonivahendite ja interneti abil muuta reis jälgitavaks reaalajas kõikidele huvilistele. Eelkõige mõeldakse selle all kooliõpilasi, et avardada nende maailmapilti ja julgustada neid omi ideid teostama. 7 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html 8 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html Lennuk Kookos-Keelingu saarel 3. 910 REISIKIRJELDUS 16. oktoobril 1998
internetiühendusest, üha mugavamatest teenustest, tänu millele me ei peagi arvuti juurest või kodust teenuse kasutamiseks lahkuma (nt digivideolaenutus või interneti kaudu toidu tellimine), ja lõpetades mobiiltelefonidega, mille paljud mudelid ühendavad endas arvuti kõikvõimalikke funktsioone, mida saab nüüd kasutada kas tänaval või üks armastatumaid sülearvutite reklaami motiive lennukis. Ja mitte ainult kommunikatsioonivahendite tootjad ei jutlusta kiirusekultust. Seda teevad ka igasugused ärikoolitajad, samuti on hariduspoliitikas tõstetud kilbile kiirus mida muud see Bologna protsess endast ikka kujutab... Eelnev tekitab küsimuse, kust tuleb meie arusaam kiirusest. Tühja koha pealt ei sünni ju midagi, mistõttu näibki, et kui ühelt poolt on tõesti transpordi ja infovahetuskiirused maailmas viimase pooleteise sajandiga alates
erinevate inimestega. Keelemärke kasutatakse ka muusika kirjapanekul, maalides. (Lauristin, Vihalemm 1980:11) 1.4 Teabevahetuse viisid Informatsiooni sinuni jõudmiseks peab miski või keegi seda edastama. Tänu ühiskonna arengule on märgatavalt tõusnud nõudmine informatsiooni hulga, kättesaadavuse, säilitamise, teabelevi kiiruse, ulatuse ja töötlemise kindluse suhtes. See on toonud endaga kaasa kommunikatsioonivahendite täiustamise ja uute infoedastusvahendite tekke. Olulisimateks pöördepunktideks teabelevi ajaloolises arengus peetakse 1. üleminekut suuliselt kirjalikule suhtlemisele 2. kirjalike teadete mehaanilise paljundamise tehnoloogia kasutuselevõttu (trükimasin, paljundusmasin, faks) 3. suuliste ja pildiliste teadete salvestamise, paljundamise ja levitamise elektrooniliste vahendite leiutamist, mis pani aluse kinole, raadiole ja televisioonile, milleta me oma
adekvaatsete töökirjelduste või üldistust võimaldavate töö nõudmiste standardiseerimist. Töö nõudmiste kiire muutumine, mis tekitas vajaduse elukestva õppe järele. · Muutunud organisatsioonid.Hierarhilisuse ja püsivate struktuuride kadumine, paindlikkus. Muutunud töösuhted (erinevad lepingud lisaks traditsioonilistele tähtajatutele töölepingutele). Töögruppide tähtsuse kasv, rahvusvahelised tiimid. · Kommunikatsioonivahendite areng.Liikumine tootmisühiskonnast infoühiskonda. Võimalus edastada infot kiiresti ühest maailma otsast teise interneti ja telefoni teel. Sellest tulenev töötempo ja intensiivsuse tõus. · Peresuhete muutumine.Lahutuste kasv, abielu tähtsuse langus. · Vaba aja sisustamise muutused.Töö integreerumine õppimise ja vaba ajaga. (Lühemad tööpäevad, kuid hilisem pensionile jäämine.) 4. John Hollandi 6 kutse-eelistuste tüüpi (koos kirjeldustega)
valitsus. Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia, üksainus massipartei, terroristlik salapolitsei, kommunikatsioonivahendite monopol, relvamonopol, käsumajandus. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Demokraatia toimimine 2.1. Mis on demokraatia? Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Võimude lahusus ja tasakaalustatus 2.2. Eesti kui parla-
3.1919-1929 Kahekümnendate kasvuaastad. Kuidas viia tarbijateni uuel tehnoloogial põhinevad tooted, heategevuse arenemine. 4.1930-1945 Majanduskriisi periood ja II maailmasõda. Võimalus kasutada avalikke suhteid majandusliku krahhi ja teravate poliitiliste vastasseisude tingimustes. 5.1945-1965 Sõjajärgne periood. Sõjatööstusele orienteeritud majanduse suundumine teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsuse tõus, uute kommunikatsioonivahendite esilekerkimine. 6.1965-tänapäev Globaalse infoühiskonna periood. Kõrgtehnoloogia, kommunikatsioonikanalikte arvu kasv, ülemaailmne konkurents. AVALIKKUS Avalikkuseks nimetatakse sihtgruppe, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline.
Postindustriaalne ühiskond e. tööstusjärgne ühiskond on kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Info- ehk teadmusühiskonna tunnusjooned. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond. Info on kujunenud oluliseks kõigis elusfäärides. Avardunud on teabe edastamise võimalused. Rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele jne. Teadmusühiskond on terviklik ühiskonnakorraldus, mida iseloomustab tegutsemis- ja otsustuskultuur, kus ühiselt püstitatud ja aktsepteeritud eesmärkide saavutamine toetub ennekõike teadmistele, analüüsile ja tagasisidele. Kõrgeltarenenud ühiskond, oluliseks muutub teadus; uurimisasutused ja leiutiste rakendamine; oskus teavet valida ja rakendada. Hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust. Nii majanduslikud kui ka
Audiovisuaalsed abivahendid firma Audiovisuaalsed abivahendid on ühed parimad vahendid rahvusvahelises suhtluses. Kasutades audiovisuaalsete abivahendid on väga tõhus ning rõhutab oskusteabe firmas. Disain audiovisuaalse abivahendid tähendab koondavad spetsialistid, kelle kogemused on kõige kasulikum raames eelkõige ekspordi aktiivsus. Sisu Eesmärk audiovisuaalse AIDSi ringlema üldinfo firmast ja edendada ettevõtte toodete ja / või teenuseid. Nagu ka kõigi teiste kommunikatsioonivahendite, on soovitav kohandada audiovisuaalsete abivahendeid ette nähtud eesmärgid. Soovitav on piirata kestus muutis filmi 5-10 minutit, samal ajal tuua välja olulised. Stsenaarium peaks olema põhjalik, dünaamiline ja täiesti õige. Form Rahvusvahelises äris, DVD näib olevat kõige sobivam tähendab side. Kuid standard on erinevad riigiti. Sa pead kontrollima pigem oma standard sobib sihtriikides. Foreign Press Kasutavad seda suhtlusvahendiks nõuab head teadmised omadused sihtriigis
* kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridustaseme tõusu ja kommunikatsioonivahendite kasvu kõrval - on elanikkonna liikuvus, paiksete asukate vahelduvus." (Tedre 1987, 225). Just nimelt need põhjused, milles nähti folkloori allakäiku ja hukkugi, on olnud üheks tõukeks uue tõlgenduse tekkimisele osale tänapäeva jututraditsioonist. Tegelikult on paljud järgnevalt pakutavatest lugudest elanud meie keskel juba aastakümneid, ainult et meie suhtumine neisse kui traditsioonilisse folklooriilmingusse oli tõrjuv. Need lood erinevad mõneti
– edastab firma või brandi väärtusi – on usutav Kommunikatsioonivahendid Brändikontakti tüübid Mittepersonaalne, ühesuunaline (massimeedia, PR, müügiedendus, pakend) Personaalne, kahesuunaline (e interaktiivne – mõlemapoolne suhtlus) (isiklik müük, klienditeenindus, otseturundus, internet, sotsiaalmeedia) Osalemisvõimalisega kontakt Kliendi algatatud kahesuunaline kontakt (internet, sotsiaalmeedia) Kommunikatsioonivahendite valik Funktsioon Omadused Kasutusvaldkond Mittepersonaalne, makstud Suurte sihtrühmade tabamine, Massimeedia reklaam reklaam, reklaamija nähtav tuntuse, maine loomine, brändi positsioneerimine Avalikkuse arvamuse Suhete arendamine erinevate
Lihtsustatult tähendab see maksimaalse loodussõbralikkuse (seega ka inimsõbralikkuse, on ju ka inimene osa loodusest) poole püüdlemist igas valdkonnas alates avalike struktuuride lähendamisest inimesele (toimib ju otsedemokraatia teatud määral Sveitsis, olgugi et tegemist on mitmes mõttes erandliku regiooniga), kuni indiviidide lähendamiseni üksteisele (vähendada maksimaalsel võimalikul hulgal infotehnoloogiliste- ja kommunikatsioonivahendite soetamis- ja ekspluatatsioonikulusid). Lisaks inimressursi säästmisele tuleb mõelda ka teistele loodusvaradele, ohustatud liikidest elukeskkonnani (siia alla käib praegu väga aktuaalne energeetikavaldkond, aga ka infrastruktuuri jätkuv arendamine). Tähtis aspekt oleks ilmselt ka teadmistepõhisus, mis tagaks üleüldse struktuuri esialgse toimimise ning ka selle jätkusuutlikkuse (hariduse ja teaduse palju aktiivsem rahastamine kuulub siia valdkonda). Ülejäänu järeldub juba öeldust
peaks olema 60-70 kraadi. Loputusvett tuleks vahetada. 18. Köögi puhtusest sõltub toidu kvaliteet ning eriti hoolikat puhastamist vajavad toiduga kokkupuutuvad pinnad. 19. Pliiti peab puhastama iga toidukorra järel. 20. Töömeetod on inimeste, materjalide ja vahendite koostöö. Ning hea töömeetod on kiire, kerge, ei väsita töötajat, ei kahjusta pinnakatte materjali ja ei ole kulukas. KOMMUNIKATSIOONIVAHENDITE KASUTAMINE, OLMETEHNIKA KASUTAMINE JA OHUTUSNÕUETE JÄRGIMINE. 1. Lapsele saab kodu turvaliseks muuta, hoides pistikupesad kaitstud ning lahtisi nurke ei tohiks olla. 2. Väiksele lapsele saab muuta pistikupesad ohutuks turvakaitsmetega. 3. Õnnetusi elektrikannuga saab vältida mitte jättes kuuma vett kannu, eemaldada juhe pistikust ja asetada kann lapsele kättesaamatusse kohta. 4. Õnnetusi laualambi, raadio, arvuti juhtmega saab ennetada asetades need asjad
Detsentraliseerimise objektiivsed hindamisalused: 1) majandislikud kaalutlused (чем больше платишь - тем больше стараешься не ошибиться) 2) organisatsiooni suurus 3) ettevõtte tegevuse maa-alaline detsentraliseeritus (трудно дотянуться до начальства) 4) organisatsiooni struktuur (какое количество персонала для одного менеджера) 5) kontrollimeetodite ja kommunikatsioonivahendite rakendamine - Koordineerimine - organisatsiooni allüksuse tengerste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Sõltuvuse vormid: - Panuste liitmisest tuleneb sõltuvus (все достижения складываются в одно). - Järgnevusest tuleneb sõltuvus (благодаря достижениям одних, появляются достижения других).
lapse väärkohtlemine, eripsühholoogia ja -pedagoogika teoreetilised alused, oma töö korraldamine, koostöö lapsevanemate ja lähedastega, lapse tervise edendamine, lapse tervist ohustavad tegurid, haige imiku ja väikelapse hooldamine ja põetamine, 7 OÜ Nanny24 lastehaigused, lapse eale vastav toitumine, lapse esmaabi, majapidamis- ja koristustööd, kommunikatsioonivahendite kasutamine, olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine Koolitus lõppeb lapsehoidja kutseeksamiga, mille sooritajad saavad lapsehoidja kutsetunnistuse. Lapsekasvatuse seminar Koolituse käigus sooritatakse praktilisi ülesandeid, rollimänge ning jagatakse vastavaid näpunäiteid laste kasvatamise, eaga seotud probleemide, turvalisuse ja paljude muude probleemide kohta. See koolitus on ennekõike mõeldud
Rahvuskultuuri edendati nii olles emigratsioonis kui ka asumisel või mujal vangilaagrites. Ärkamisaeg avaldas mõju meie rahvuskultuurile kui sellisele vaid esimesed 50 aastat. Edasi said eesti aktiivsed kultuuri-ja ühiskonnategelased juba ise hakkama rahvuskultuuri säilitamise ja edasi arendamisega. Hea näide selle väite kinnituseks on kultuuriarengu paradoks, kus Viires (Viires 2001) nimetab vana rahvakultuuri propageerimist ja levitamist moodsate industriaalsete meetodite ja kommunikatsioonivahendite abil, mis on vastuolus omaaegse otse isikult isikule ja käest kätte kanduva rahvakultuuri olemusega. Rahvakultuuri peamisteks funktsioonideks on laiade rahvahulkade aktiivne osalemine kultuuris, inimeste kunstiline eneseteostus, üldise loovuse arendamine ja elukvaliteedi tõstmine, traditsioonide hoidmine, ühistunde loomine ja kindlustamine (Kuldna). 12 4. Kokkuvõte Rahvuskultuur kui selline, hakkas Eestis reaalselt pead tõstma 19
· Mängu tulemusel võib mängija saada võidu. · Mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitte teadaoleva sündmuse toimumisest. Panus on seaduse tähenduses mängus osalemise eest tasutud rahasumma või hasartmängus osalemises õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav kohustus. Hasartmängu tasuks ei loeta tasu kommunikatsioonivahendite kasutamise eest. Võit on hasartmängu tulemusena saadud mängija õigus omandada raha või muu hüve, mida on võimalik rahaliselt hinnata. Võidufond on hasartmängu tulemusel mängijatele antavate rahaliste võimaluste rahaline summaarne väärtus. Kui võidufondi kuulub mitterahaline väärtus, siis selle hindamisel lähtutakse selle harilikust väärtusest. (Turuväärtus on nõudluse ja pakkumise koondtulemus. Olenevalt palju mõlemaid on, kujuneb hind)
klientide turunduspliitika väljatöötamises. Bernays sõnastas 1935. Aastal ilmunud artiklis ,,avaliku arvamuse kujundamine" PR- tegevuse neljaastmelise valemi: 1. Eesmärgi püstitamine 2. Avalikkuse suhtumise uurimine 3. Poliitika kujundamine ja 4. Poliitika elluviimine meedi kaudu. Sõjajärgne periood 1945-1965 Sõjatööstusele orienteeritud majanduse suundumine teeninduskesksele. Avalike suhete tähtsuse tõus, uute kommunikatsioonivahendite esilekerkimine. Asutatakse Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur 1953-1999, mille eesmärgiks on vahendada relevantset teavat USAst. Ameeriak Hääl. Sõjajärgne buum Suhtekorralduse ja selel standardite rahvusvahelistumine. Suhtekorraldusalaste väljaannete kasv. Globaalse ühiskonna periood- alates1965 Kõrgtehnoloogia, kommunikatsiooni kanalite kasv, ülemaailmne konkurents. Rahvusvahelised meediakorporastsioonid ja suhtekorraldus. Maailmamajanduse kujunemine
struktuuride kadumine, paindlikkus. Muutunud konstruktsioonid, milles peegelduvad neile nende töösuhted (erinevad lepingud lisaks endi poolt antud tähendused (meaning-making). In traditsioonilistele tähtajatutele töölepingutele). arusaamine iseendast on sotsiaalselt konstrueeritud. Töögruppide tähtsuse kasv, rahvusvahelised tiimid. Tähendused sünnivad in ning keskkonna vahelise Kommunikatsioonivahendite areng- Liikumine interaktsiooni käigus tekkivatest kognitsioonidest. tootmisühiskonnast infoühiskonda. Võimalus In loovad pidevalt ise oma reaalsust. Käsitleb in edastada infot kiiresti ühest maailma otsast teise kui avatud süsteemi, kes on pidevas suhtluses interneti ja telefoni teel. Sellest tulenev töötempo ja ümbritsevaga, otsides läbi jätkuvate muutuste –intensiivsuse tõus. Peresuhete muutumine. stabiilsust
LIIKUVUS Liikumine sarnase positsiooniga (staatusega) Liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide sotsiaalsete gruppide vahel (nt siirumine maalt linna vahel (nt müügispetsialisti tõusmine firmajuhiks või vastupidi, ühest tehasest teise samal ametialal) oskustöölisest saab lihttööline) 7. Infoühiskonna tunnusteks on arvutite jm kommunikatsioonivahendite massiline kasutamine, ülemaailmsed personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet ja sellele tuginevad struktuurid) ning elektroonilised teenused. 8. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis Riigipea on päriliku võimuga monarh; kuningas, tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule keiser, sultan, emiir. monarhiale
3. Postindustriaalühiskond - Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti. Teadus & tehnoloogia majanduses, tööjõuks on vaja haritud spetsialiste(Kutsehariduse teke). Keskklassi teke - Inimesed, kes on rahul enda elu- ja valitsusega riigis. Massimeedia teke(ajalehed, ajakirjandus). Kodanikuõiguste nõutamine ja sotsiaalpoliitika teke. Kapitali omamine. Pere osatähtsuse vähenemine ja väärtuskriis. 4. Infoühiskond - Info kättesaadavuse & tähtsuse kasv, Kommunikatsioonivahendite areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside
Teateid saab tänu arvutitele edastada sekundite jooksul üle kogu maailma, mis muudab ümbritseva ühiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati ühiskonda, lähtudes kriteeriumist „siin, enne ja praegu”, siis nüüd on võrdluskriteeriumiks „praegu, siin ja seal”. Kui varem kõrvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga, siis praegu kõrvutavad nad seda eeskätt endataoliste inimeste eluga teistes maades. Esialgu pandi rõhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks tõeliselt massiliseks ja kergesti kättesaadavaks. Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et ühiskond või ettevõte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele
arvutatakse osaindeksite geomeetriline keskmine. c) Eesti ja inimareng: probleemid, edusammud 14. Inimõigused a) Inimõigused üldiselt, liigitus poliitilised- sünavabadus majanduslik, sotsiaalne. Õigusarstiabile kultuuriline b) Millised rahvusvahelised organisatsioonid tegelevad inimõigustega? Millised dokumendid reguleerivad inimõigusi? Inimõiguste ülddeklaratsiooon, Eesti puhul pühiseadus c) Inim- ja kodanikuõigused Eestis 15. Kommunikatsioon ühiskonnas a) Iseloomustada kommunikatsioonivahendite arengut ja mõju inimühiskonnale Palju on paberehtede lugejaid, palju vaatad uudistesaateid Tõejärgne ühiskond Libauudised Algorütm. Tekitab mulli b) Digitaalne lõhe, digitaalsed jäätmed, küberrünnakud digitaalsed jäätmed- reostavad loodust kübrrünnak- trump ja venemaaa c) Eesti kui e-riik 16. Tööhõive-, haridus- ja sotsiaalpoliitika a) Globaliseerumise mõju tööturule ja haridusele Inimesed vabalt liiguvad, tootmine viiakse mujale, et oleks l
annaabi.ee 
