Nimetu (0)

Raha inimese elus
Raha on vahend, mis aitab meil kergemini saavutada soovitut. See võib tuua kaasa nii helgust kui ka hävingut. Me kasutame seda ressurssi igapäevaselt ning mõtleme sellest alalõpmata. Aastatega on see kahjuks muutunud aina tähtsamaks, lükates teised väärtused tagaplaanile. Kas raha peaks mängima elus põhirolli?
Raha on olnud osa inimese elust juba aegade algusest. Muutunud on küll vaid selle kuju. Enne valuuta kasutuselevõttu mõõdeti rikkust näiteks loomade või materjalide arvelt. Keskajal kasutati kupüüride asemel teokarpe, kakaoube ja isegi soola. Paratamatult kaasnes selliste maksevahendite kasutuselevõtuga ka ebavõrdsus. See probleem on edasi kandunud ka tänasesse ühiskonda. Ajaloo vältel on proovitud majanduslikku ebavõrdsust vähendada. Kahekümnendal sajandil üritas Kommunistlik Venemaa panna kõik inimesed ühe pulga peale. See katse põrus täielikult. Loodi ainult vägivalda, viha ja kadedust tollase koorekihi vastu. Raha on mänginud inimeste eludes suurt rolli ja teeb seda ka edaspidi.
Ilma sissetulekuta on nüüdisajal võimatu elada. Eluase , toit ning riided- need asjad, mida võiks pidada meie esmasteks vajadusteks, nõuavad kõik mõningast finantsi . Kui sadakond aastat tagasi oli võimalik ära elatuda näiteks puu- ja juurviljade kasvatamisest, siis täna on seda tunduvalt raskem teha. Tolleaegne naturaalmajanduslik ühiskond on asendunud materiaalsetele väärtustele orienteeritud maailmaga .
Raha on ületähtsustatud. Inimesed on keskendunud rikkuse tagaajamisele ning arvavad , et edu võti peitub jõukuses. Nüüdisajal on tavaline vaatepilt see, et naine on pühendunud karjääriredelil ülesronimisele ning jätab oma pearolli, emaks olemise, tagaplaanile. Selle tulemusena on näiteks Eesti iive viimasel aastakümnel vähenenud. Kasvav trend on ka välismaale tööleminemine. Inimesed on nõus vahetama oma kalli kodumaa ning ustavad lähedased kõrgema palga ning paremate tingimuste vastu.. Raha tähtsuse pideva kasvamisega on muud väärtused nagu armastus või sõprus, teisejärgulised. Inimesed on rahatähtedest lasknud end pimestada juba 19. sajandil. Teosest „Isa Goriot “ võib välja lugeda, et tollases Pariisis hinnati inimest eelkõige tema rahakoti paksuse järgi. Võrreldes selle ajastuga tundub meie elu üsna mõistlikuna. Raamatust õppisin ka seda, et hukule on määratud ühiskond, milles inimsuhted on rajatud rahale. Abielud , mis teoses sõlmiti, olid vaid puhtalt varanduslikel eesmärkidel põhinevad. Kaasosalised ei olnud õnnelikud ning rikkusest hoolimata jäi neil vajaka millestki väga tähtsast – nimelt armastusest. Raha võimu tõttu on moraalsed väärtused asendunud materiaalsetega
Rahas ei peitu õnn. Nüüdisaja paljud noored arvavad, et kui sa oled jõukas, siis elu on ilus, kuid ei arvestata sellega, et ka multimiljonäridel on probleeme. Kauni pildi rikaste maailmast on maalinud meile meedia, mis kujutab superstaaride elu glamuurse ja muretuna, kuid ei näita kulisside taha peituvat karmi reaalsust. Elus on palju muud peale raha. Võib öelda nii, et inimene on juba siia ilma tulles rikas, kui ta sünnib perre , kus on olemas ema ja isa, kes teda armastavad. Pahatihti ei hinda me seda, mis meil juba olemas on, vaid mõtleme liigselt välisele särale.
Inimesi ei tee õnnelikuks mitte raha, vaid võimalused selle kulutamiseks. Lääne popkultuuri mõjutuste tõttu on kuulsust kogunud mõtteviis, mille kohaselt võidab see, kellel on surres rohkem asju. Selle suurushullustuse ja väikekodanliku mentaliteedi pärast on pangalaenud ja krediitkaardid saanud lahutamatuks osaks meie elust. Inimesed mõtlevad, et neil on vaja pidevalt osta midagi uut ning nad teevad kõik, et vastata kommunikatsioonivahendite poolt kehtestatud standarditele. Ameerikas viis see finantssõltuvus kriisini. Tahaks loota , et eestlased õpivad sellest midagi, kuid nähes majandussurutise ajal inimesi kaupa täis kottidega kaupluste sooduskampaaniate ajal tunglemas, tekivad omad kahtlused. Meile ei too rõõmu paljad numbrid pangakontol, vaid pigem mõte sellest, kuidas seda summat millegi jaoks tarvitada.
Raha paneb rattad käima. Tõepoolest, tänapäevase materiaalsetele väärtustele orienteeritud ühiskonna mootori panevad tööle kupüürid. See on olnud nii ka sajandeid enne meid. Nimelt just siis kerkis esile üks ühiskonna põhiprobleeme – ebavõrdsus. Raha on vajalik normaalseks eksisteerimiseks ning on tihedalt seotud meie igapäevaeluga. Nüüdisajal on raske oma elu ilma sissetulekuta ette kujutada, sest raha on muutnud väga relevantseks. Seda kasutatakse vahel liigagi palju ja arutult. Rahal on suur osa meie elust, kuid see ei tohiks omada põhirolli. Sellele peaosale võiksid minu arvates siiski kandideerida väärtused, mida osta ei saa – armastus, tõeline sõprus ja perekond.