Hea kiirus ja halb aeglus.Või vastupidi? (0)

Sarnased õppematerjalid

25

doc

Religioon õhtumaises kultuuris

Anima kannab endas mõlemat. 3) Ise ­ isiksuse seesmine tasakaalupunkt, mis ei ühti teadliku mina´ga. Mida enam inimene suudab integreedia oma isiksuse alateadvuslikke aspekte, seda enam saab talle selgeks, et tema isiksuse kese ei ole tegelikult mina, kellega ta on harjunud samastuma. Jungi järgi ei ole võimalik Ise´t Jumalast eristada. Tasakaalupunk, kuhu inimene peaks jõudma, kui on omaks võtnud, et kõik, mis ta lükkab alateadvusesse, ei ole halb ning tunnistanud, et teal(kui ta on mees), on ka naiselikke omadusi. Meeste unenägudes sümboliseerib Iset tavaliselt Vana Tark Mees, naistel madu või tarkusejumalanna, maaema, armastusejumalanna. Sümboleid on väga palju, kõige tüüpilisemad ise kujutlused on kõik need kujutlused, mis seostuvad nelinurkade ja ringidega (mandala). Psüühika arenduprotsess on juba loomu poolest religioosne. Ise arhetüübist ehk alateadvuses olevast

Religiooniõpetus

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks  1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

15

doc

Laste mõtlemine

· Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus; · Kaemuslik-kujundiline mõtlemine 4. ­ 7. aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule · Abstraktne mõtlemine ­ mõtlemine abstraktsete mõistete abil. Mõtlemise individuaalsed iseärasused: · Iseseisvus on oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme ja lahendada need · Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani · Kiirus ­ otsustamine. 4 1 LASTE MÕTLEMINE 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine Inimesed on aastatuhandeid arvanud, et beebid ja väikesed lapsed ei ole võimelised mõtlema, kaalutlema ja teadma. See on osaliselt tingitud viisist, kuidas oleme igapäevaelus mõtlemist kujutlenud. Iga päev kaldume me olema üsna kindlad selles, et meil on mõistus ega kahtle põrmugi, et meietaolistel olevustel, eriti nendel,

Arenguõpetus

58

doc

Universum pähklikoores

lähedal. Nad kujutlesid, et ilmaruum on täidetud pideva ollusega, mida nad kutsusid eetriks. Valguskiiri ja raadiosignaali peeti eetrilaineteks, nii nagu heli on õhus levivad rõhulained. Täieliku teooria saamiseks olid veel vajaka vaid eetri elastsusomaduste täppismõõtmised. Sajandivahetuseks hakkasid kujutluses, et kõikjal on eeter, ilmnema mõrad. Oletati, et valgus levib eetris jääva kiirusega, kusjuures siis, kui liikuda eetris valgusega samas suunas, peaks valguse kiirus näima väiksemana, kui vastassuunas, siis suuremana (joon.1.1) Joon. 1. 1 Paigalseisva eetri teooria a b Kui valgus oleks eetriks kutsutavas elastses aines leviv lainetus, peaks valguse kiirus näima valgusele vastu kihutavale astronaudile (a) suurem ja valgusega samas suunas kihutavale astronaudile (b) väiksem.

Füüsika

55

pdf

Universum pähklikoores

lähedal. Nad kujutlesid, et ilmaruum on täidetud pideva ollusega, mida nad kutsusid eetriks. Valguskiiri ja raadiosignaali peeti eetrilaineteks, nii nagu heli on õhus levivad rõhulained. Täieliku teooria saamiseks olid veel vajaka vaid eetri elastsusomaduste täppismõõtmised. Sajandivahetuseks hakkasid kujutluses, et kõikjal on eeter, ilmnema mõrad. Oletati, et valgus levib eetris jääva kiirusega, kusjuures siis, kui liikuda eetris valgusega samas suunas, peaks valguse kiirus näima väiksemana, kui vastassuunas, siis suuremana (joon.1.1) Joon. 1. 1 Paigalseisva eetri teooria a b Kui valgus oleks eetriks kutsutavas elastses aines leviv lainetus, peaks valguse kiirus näima valgusele vastu kihutavale astronaudile (a) suurem ja valgusega samas suunas kihutavale astronaudile (b) väiksem. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku

Kosmograafia

62

rtf

Hamlet, Terve Raamat

LAERTES: Jää hüvasti, Ophelia! Pea meeles, mis ütlesin. OPHELIA: Kõik lukustasin mällu ning selle võtit hoian enda käes. Kallistavad. LAERTES: Head tervist teile!  Lahkub. POLONIUS: Ophelia, mis asjast ta siis rääkis? OPHELIA: Prints Hamletist, te ärge pange pahaks. POLONIUS: Või nii? See polegi nii halb. Ma olen kuulnud, et ta sageli nüüd veetvat aega sinu seltsis, kui see on nii ja nii sest ette kanti, siis pean küll ütlema, et... Mis teie vahel on? OPHELIA: Ta juba mõnda aega on andnud märku tundeist minu vastu küll. POLONIUS: Häh, tundeist! Kõneled kui rumal laps,

Kirjandus

27

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

3. Mida teha, et olla õnnelik? Tuleb neid ihaobjekte võimalikult palju omandada ­ tuleb raha teenida. See, kes peab õnnelikuks olemise nimel tööd tegema, ei ole õnnelik, kuna ta teeb tööd, mitte ei naudi neid ihaobjekte. 1. Platon, Aristoteles: loomutäiuste(vooruste) eetika ­ inimese loomupärane ja hea kalduvus üht või teist moodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on hea elu. Pahe ­ inimese loomupärane ja halb kalduvus üht või teistmoodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on halb elu. N: liigne ägesus, hulljulgus Arguse ja hulljulguse vahe ­ vaprus Liigse kitsikuse ja headuse vahe ­ mõõdukus Nende ideaaliks ongi kuldsed keskteed, mitte liigne headus/pahedus. Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes situatsioonides oma reaktsiooni ja saavutada kuldse kesktee. Selle kaudu peaks see õnn tulema. Väga praktiline õpetus!! 2

Filosoofia

76

docx

Religioon õhtumaises kultuuris

häirivana näis: mis ei haaku ei Manzoni ega Toomiku algsete taotlustega 1.3 SO WHAT? ● Fraas, mille edasiseks kõneldust välja nopiksin, on Soansi mõte Toomiku taieses kätkevaist kontra-nihilistlikest žestidest ● Selles on peidus väga oluline võti selle mõistmi-seks, miks alustada Euroopa tänasest kultuurist rääkimist sitast ● Nimelt kätkeb Soansi fraasis mõte, et Toomiku projekt polnud nihilistlik (nagu võiks tunduda), vaid otse vastupidi – kontranihilistlik ● Ja sellisena, kui tulla ühe järgmise loengu pealkirja juurde – Purkisittumisest gooti katedraalini – on kristliku maailmatunnetuse alused Toomiku ja Manzoni statement’idega ühel poolel ● Lihtsamalt, kristlus on õhtumaise kultuuri alusena vastanduva, alternatiivse vaatena pungiga ühes paadis ● Ent tuleb tähele panna, et vastandumine ei ole siinjuures tähendusele – pohuismi mõttes – vaid justnimelt tähendusetusele.

Religioon õhtumaises kultuuris

Meedia

Kommentaarid (0)