Meedia juhib ja mõjutab meie elu (0)

Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Mis on media? Meedia on suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mahutab suurt osa ühiskonnast. Koosneb ta suuresti televisioonis, internetist, raadiost ja ajakirjandusest ning vähem mõjuvamalt ilkirjandusest. Meedia funktsiooniks on informeerimine, reguleerimine, kultuur ja meelelahutus . Kuidas kujuneb meedia tänapäeval? Mida? Mismoodi ? ja Miks?

Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Reporterist" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal , mille järelmõjusid on veel hiljemgi tunda. Inimesed võivad jääda uskuma vääraid asju. Hetkel meenub mulle seagripi vaktsiiniskandaal. Meedias kajastati et vaktsiin ei hoia haigust eemale ja soodustab hoopis grippi, kuid viimastel nädalatel näeme me aga reklaame ja loeme arstide sõnu et vaktsiin on hea ja kaitseb meid, tõetatakse esialgsele vastupidis, saabubki olukord kus inimesi peab nagu hiirt justuga meelitama. Mida me nüüd siis uskuma peame? Keda usaldada ? Samas ei saa mainimata jätta, et vaatamata kõigele meeldib inimestele näiteks kõmulehti lugeda, nii ka mulle. On lihtsalt huvitav teada, kuidas ajakirjanikud suudavad tõde väänata ja kuidas inimesed kõike usuvad.
Teabel ja informatsioonil on suur osa meie igapäevaste otsuste langetamisel. Seetõttu oleme ka väga haavatud, sest meedia on võimeline tekitama paanikat ja konflikte. Meedia üheks eesmärgiks on alati olnud kasumi teenimine, seega paisatakse üldsuse ette teemasid , mis jagavad ühiskonna vastasleerideks või tekitavad alusetut probleemikat.On selge, et majanduskriisi oludes muutub meedia tarbimine oluliseks ja inimestele tuleb pakkuda eelkõige kainet analüüsi ning vähem SMS- laene ja ostubuume. Kindlasti aitaks see inimestel praeguses olukorras paremini toime tulla.
Ajakirjandus on juba aastaid olnud inimkonnale vajalik. Rahvas on saanud lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest. Seega on meedial üsna tugev mõju ühiskonna arengule, sest kõike, millest päevalehtedes kirjutatakse või telesaadetes räägitakse, enamasti ikka usutakse. Kui poleks reportereid, siis ei informeeriks rahvast keegi otsustest, mis Riigikogus on vastu võetud. Meedia töö pole vajalik ja kasulik mitte ainult riigi kodanikele , vaid ka valitsusorganitele. Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada valijate suhtumis neisse ja nende otsustesse. Kahjuks on ajakirjanikud sageli elanike poolel ning kaitsevad nende huve, tuues päevavalgele valitsusliikmete alatud teod. Samas peavad jälle Riigikogu liikmed reportereid süüdlasteks selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud. Minu arvates on selline arusaam väär.
Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi. Üsna kahjulik on, kui inimesed võtavad tõe pähe kõike, mis nad on kuskilt kuulnud või lugenud . Eriti negatiivseks jooneks ajakirjanduse juures tuleb pidada mõju, mida ta avaldab lastele. Praeguses Eesti ühiskonnas on mudilastele veel üsna kättesaadavad mitmed ajakirjad ja portaalid, mida tohiks näha vaid täiskasvanud. Sellised infokanalid peaks olema keelatud või raskesti kättesaadavad sest on ju teadatuntud tõde, et lapsed usuvad ja teevad seda mida näevad. Meenub kondoomireklaam televisioonist, kus räägitakse katastroofist maal aastal 2012 ja küsitakse siis küsimus “Kas sina oled juba seksinud?”. Kas ei ole mitte sellised üleskutsed põhjuseks, et lapsevanemateks saadakse juba 12 aastaselt?
Meedia on meie kui ühiskonna liikmete teatud sorti diktaatoriks. Ta on meile nii kasulik kui ka kahjulik. Ta annab meile informatsiooni kui me seda vajame ja vastupidi. Ta suunab, keelab ja käsib. Nagu on öeldud , et media on ühiskonna neljandaks võimuks.