tõekspidamise jms. kohta. (Janek Tuttar 2011). Sõnum – see on teave, millel on märatud vorm, ja mis on kodeeritud asjakohaste sümbolite abil. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 249). Teated antakse edasi kanali kaudu. Kanaliks võivad olla otsesed (nt. saatja hääl või kehakeel), esitavad (kirjad, raamatud, ajalehed, ajakirjad, kuulutused reklaamtulbal jne) kui ka tehnilised (telefon, raadio, televiisor, arvuti) vahendid. (Janek Tuttar 2011). Traditsioonilist kommunikatsiooniprotsessi mudelit on täiendanud Shramm (Verderber & Verderber 2002: 112), kelle transaktsiooniline mudel (vt joonis 1) rõhutab kommunikatsiooni dünaamilisust, kus nii sõnumi saatja kui ka vastuvõtja osalevad aktiivselt igas kommunikatsiooniprotsessi etapis – sõnumi kodeerimises, edastamises, vastuvõtmises ja dekodeerimises. Tähenduse loomine toimub protsessis osalejate kokkuleppel. Antud mudeli puhul rõhutatakse sõnumite järjepidevat vahetamist.
a. Oma positsiooni säilitamine b. Arendada konkurentsieelist tarnides ja turustades toodet, mis mõnes mõttes erineb konkurentide toodangust. c. Olla odav tootja võrreldes oma konkurentidega. Küsimus 9 Mis on ettevõtte turundusplaan? a. Turu hõivamine ja uuele turule sisenemine. b. On oma olemuselt koondplaan ettevõtte kõigi toodete ja teenuste turundustegevuse oluliste valdkondade kohta. c. Turupositsiooni kaitsmine ja turult lahkumine. Küsimus 10 Mis ja/või kes kuulub kommunikatsiooniprotsessi? a. Saatja, sõnum ja sõnumi vastuvõtja ehk saaja b. Saatja ja sõnumi vastuvõtja ehk saaja c. Sõnum ja sõnumi vastuvõtja ehk saaja Küsimus 11 Mis on müügiedendus? a. Ettevõtte müügipersonali suhtlemine klientidega, toodete esitlused, näidiste jagamine, ise kliendi juurde minemine ja temale müümine. b. Lühiajalised klientide stimuleerimiseks tehtavad allahindlused, degusteerimised, tarbijamängud, loosimised, preemiad, kingitused, loteriid jne. c
võtted Müügitoetus (müügistimuleerimine) - lühiajaline tegevus, millega püütakse mõjutada tarbijaid tooteid või teenuseid ostma. 2. KÜSIMUSED Miks toetuse planeerimine on ettevõtte jaoks oluline? Sellejaoks et muuda müüki effektiivsemaks ja mitte umbes rapsida. Mis on turunduskommunikatsiooni eesmärgid? Suunata tarbijat ostma konkreetse ettevõtte toodet või teenust. Selgita kommunikatsiooniprotsessi. Saatja-teade(kontekst)-vastuvõtja-tagasiside Millised on suhtekorralduse sihtrühmad? Potensiaalsed ja olemasolevad kliendid Potensiaalsed ja olemasolevad töötajad Aktsionärid Konkurendid Investorid Avalikkus Mis on müra kommunikatsioonis ja too näiteid? Müra situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist.
Kodutöö Nimi: Mari-Liis Puusalu SR088 1. Kommunikatsiooniprotsess: saatja vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated 3. Teade ehk signaalid liiguvad kanali kaudu. Kanaliks võivad olla:
Kordamisküsimused Test Ülle Toode [email protected] 1. Kommunikatsiooniprotsessi toimemehhanism (loengumaterjal) SÕNUMI SAATJA (sender) -> SÕNUM (message) -> KODEERIMINE (encoding) VASTUVÕTJA (receiver) -> SÕNUM (message) -> LAHTI KODEERIMINE (decoding) 2. Kirjeldage, kuidas toimib poliitiline kommunikatsioon (McNair, lk 3-15) poliitiline kommunikatsioon on eesmärgipärane poliitikasse puutuv suhtlus, milleks võib olla:
1. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessi käigus edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 8. peatükk KOMMUNIKATSIOON Selles peatükis seletatakse lahti kommunikatsiooniprotsessi mõiste ning kirjeldatakse koordineerimise eesmärke ja tasandeid. Eraldi käsitletakse efektiivsete koosolekute korraldamise eeldusi ning antakse ülevaade projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse.
arusaamast, et see,mida arvati seni n-ö jõuprotsess.. tegelikult selle taga on suur info omamine ja jagamine, (tagasi)sidemete tekitamine. Pidevate otsuste tegemise valdkond. Mõiste, mis tuli küberneetikast- tagasiside. Inimeste tegevus sõltub küberneetika kvaliteedist. Geeniteadus on olnud raamatud,mis räägivad sellest, et on olemas info edasi andmine, mõju mehns. Kultuuis on ka võimalik, et info tükikesed levivad valesti. Nagu viirus. Kommunikatsiooni institutsioonide areng *Kommunikatsiooniprotsessi jätkumist tagavad kindlad rollid, vahendid, reeglid ja ressusid, mis moodustavad ühiskonnas kommunikatsiooni e teabelevi korralduse ehk institutsionaalse vomi. Kõige vanem ühiskondlik komm institutsioon. :samaanid. Ühendaja, kommunikaator. Kelle vahel on jaotunud see roll,mis ennem oli ainult nende käes: neid on palju nt- preestrid, paavstid, riigipead, eksperdid, õppejõud, ajakirjanikud missugune on põhiline kommunikatsioon? Verbaalne. in. räägivad või laulavad koos. Inimesed on
Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus:
viis suhteid tuleb ju tööseisundis hoida. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) b) viisakuse põhimõte G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. 11. Kõneaktid a) lokutiivsed- loogika(peksan segast), grammatika(räägin kreeka keele asemel hiina keelt Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika Illokutiivsed- kõnetatav saab su soovist aru. Kõige olulisem, eristame: 1.illokutiivne eesmärk- milleks räägime 2.illokutiivne jõud- kui intensiivne eesmärk 3.illokutiivne suund- kuhu suunatud ja perlokutiivsed aktid- Br aktil on tagajärg.
Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus:
Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne)
On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisil mõjus. Parandab kommunikatsiooniprotsessi. Ühesuunaline kommunikatsioon (tagasisidet ei toimu) Võib olla ka lihtsalt info edastamine. Saatja (turundaja) vastuvõtja (tarbija) Näide: Telereklaam. Kohene tagasiside puudub. Kes sõnumi saatis, ei tea, kas see mõjus. (samuti raadioprogrammi kuulamine, artikli lugemine) Kahesuunaline kommunikatsioon Saadetakse sõnum, millega saadakse ka tarbija reaktsioon. Nt: e-mail. Saadetud konkreetsele inimesele, konkreetne inimene reageerib. Internet, sotsiaalmeedia
Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust. Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Teade märkide kogum, mida kommunikaatorid jagavad Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Kanal teate (sõnumi) vahendamise viis
b) Inimesi tuleb kontrollida,suunata ja karistada,et panna nad ettevõtte eesmärke savutama. c) Inimesed eelistavad töötada alluvana,väldivad vastutst ja hindavad üle kõige turvalisust. Teooria Y järgi eeldab juht: a) Töö on inimesele sama loomulik kui puhkus. b) Kontrollimine ja karistamine ei ole ainsad vahendid inimeste juhtimisel.Nad on ennast võimelised ise suunama ja kontrollima. c) Inimeste soov eesmärki savutada on võrdeline sellega seotud tasude suurusega. 27. Kommunikatsiooniprotsessi olulised osad. Lähetaja,Kodeerimine,Teade,Sidesüsteem,Dekodeerimine,Teate saaja,tagasiside ja müra. 28. Staabiorganisatsioon. On tekkinud tegevuste funktsionaalse jaotamise tulemusel.Kasutatakse kui on tekkinud vajadus : eksperthinnagute järele,analüüsi järele,kordineerimise ühtsuse tagamiseks,kontrolli rakendamiseks. 29. Kontrollimise definitsioon. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 30. Juhi rollid
suhtlusvahendite ajatelgede võrdlus 2. Tekstide tõlgendamine 2 kommunikat- Õ lk 12–15, teleuudis Suuline suhtlus Õpilane sioon, kommu- (nt uudised.err.ee) arutlemine eri liiki tekstidest aru- tunneb kommunikatsiooniprotsessi LÕIMING nikatsiooni- saamise, nende loomismotiivide ja osi Väärtused ja kõlblus: uudise mudel, tõlgendamiserinevuste üle; teab, millest sõltub teksti loomine analüüs retseptsioon, teleuudises kajastatud uudise vaate- ja vastuvõtt
Real: Keel on informatsiooni erinevad transportimise vahend. positsioonid ja kõrvaldades neist tegurid, mis pärsivad Sõnad (märgid) tähistavad kommunikatsiooni mõju. tegelikkuses juba Mudeli oluline mõiste on mõju, mis tähendab vastuvõtjas olemasolevaid asju kommunikatsiooniprotsessi tagajärjel toimunud muutust. Konstrukt:Keel on koostöövahend ega kirjelda tegelikkust Gerbneri Mudel sellisena, nagu see tegelikult on Gerbneri mudel ületab Shannoni ja Weaveri oma kahes suhtes: 2.Protsess. Kom. Mudelid a) Gerbner on seostanud sõnumi tegelikkusega. See
Selles faasis valmistutakse pealetungiks kasvama hakkaval turul. Tehakse põhjalikke uuringuid (testitakse toodet, selle konseptsiooni, logo, nime, pakendit jm), õpitakse tundma tulevasi ostjaid, määratakse turu segment ja positsioonitakse toodet. ● Lineaarse kommunikatsiooni protsess (linear communication process) Kommunikatsiooniprotsessi koostisosad: Allikas sõnumi lähetaja (tootja või müügifirma, sõtumatu institutsioon); Sõnum objekte, kogemusi või ideid esitav sümbolite kogum. Kui sõnum on kodeeritud, tuleb see panna sellisesse formaati, mida oleks võimalik edastada. Sõnum võib olla: suuline või kirjalik; verbaalne või mitteverbaalne (sümbol või märk).
kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis 2. SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine aga ei ole ühe pressiteate või reklaamkuulutuse saatmine. Vaid on läbiv mõtteviis ehk juurdunud mõtteviis ja lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad).
informatsioonitehnikas, aga ka informatsiooni kui teadusliku uurimise objekti positsiooni üle. Informatsioonile hakati omistama üldteaduslikku tähendust ning informatsioonilised meetodid võeti kasutusele teaduslikus uurimustöös paljudel aladel: lingvistikakeelte analüüs; neurofüsioloogianärvitalitluse kirjeldamine jne. Kõik see võimaldas ühtselt seisukohalt läheneda paljudele protsessidele, mis varem tundusid olevat täiesti erinevad. Infoteadus aga käsitleb informatsiooni kommunikatsiooniprotsessi kontekstis. 21. Kellele omistatakse terminite information retrieval ja descriptor kasutusele võtmine? Calvin Moorers kasutas esimest korda mõistet information retrival(IR)infootsing. Selleteemaline ettekanne kandis pealkirja`Information Retrieval Viewed as Temporal Signaling. Lisaks võttis kastusele ka termini descriptor(kirjeldamine) 22. Kirjelda M.Taube unitermotsisüsteemi põhimõtet? Millised probleemid võisid infootsingul tekkida? 1950ndatel tegeles M
Sotsiaalne turundus - organisatsioon kuulub osana ühiskonda ja on kohustatud oma tegudest ühiskonnale teada andma. Teleoloogiline käsitlus - õiget ja valet käitumist hinnatakse tegevuse tulemuste põhjal. Deontoloogiline - käitumise õigsust või vääritust tuleb hinnata nii tagajärgede põhjal kui nendest sõltumatult. Sotsiaalse turunduse meetmestik: toode, hind, turustus, toetus, partnerlus, poliitika 17. Turunduskommunikatsioon Kommunikatsiooniprotsessi koostisosad: Allikas - sõnumi lähetaja; Sõnum - objekte, kogemusi või ideid esitav sümbolite kogum; Kodeerimine - tegevus, millega allika sõnum pannakse teatud vormi; Kanal - sõnumi edastamise vahend; Dekodeerimine- vastuvõtja poolt sõnumile tähenduse andmine; Vastuvõtja - sõnumile avatud isik või rühm; Müra - teabeedastust häirivad, moonutavad või aeglustavad mõjurid ja olukorrad;
see protsess sõltub suuresti mitmekordse reproduktsiooni ja levitamise tehnoloogia sisemistest .tunnustest või eelistustest Meedia ja ühiskonna uued teoreetilised käsitlused Tendents massitootmise ja tsentraliseerituse vähenemisele, kuigi nihked on väiksed Kriitiliselt lähtudes võib oletada, et praegune näiliselt normivaba olukord ning usu kadumine on .ajutine ja pealiskaudne loeng.3 :Peamised kommunikatsiooniprotsessi elemendid Kommunikaator ehk saatja Teade ehk sõnum Retsipient ehk vastuvõtja ?Lasswell Kes teatab? Mida? Millise kanali kaudu? Kellele? Millise mõjuga .Shannon ja Weaver tegelesid tehnoloogilise müra allikaga A astub kommunikatsiooni teadmisetega ja eeldab B kohta näiteks seda, et ta ei tea teemast .mitte midagi. X1 tema enda teadmised sündmuse kohta .B suhtleb lähtudes eeldustest .X kujuneb nende kahe mõjul .Katz, Lazarfeldi kaheastmeline kommunikatsiooni mudel
“Mulle tundub, et sa oled rahul…” “Oleksin vihane, kui mulle midagi sellist juhtuks…” “Ma võin ette kujutada, kui raske on olnud…” Ära sunni vestluspartnerit rääkima sulle midagi liiga isiklikku. Sageli väljendavad inimesed oma tundeid ka “ridade vahelt”. Teise inimese tunnete tagasipeegeldamine muudab suhtlemi- se sageli vabamaks ja tõhustab seda. Ära unusta kehakeele jälgimist, kui tood kommunikatsiooniprotsessi emotsionaalse dimen- siooni. Sinu vestluspartner väljendab oma tundeid kehakeele kaudu ja see võib olla väga kasulik infoallikas. c) Palve sõnum põhjalikumalt läbi töötada Üks aktiivse kuulamise element on selliste küsimuste esitamine, mis sunnivad vestluspartnerit põhjalikumalt läbi töötama juba tema poolt öeldut. Seda tuleb teha siis, kui sa soovid saada käsitletava teema kohta täiendavat informatsiooni
kulupõhine – kõikide kulutuste analüüs; turuanalüüsipõhine – sarnaste brändide käibe analüüs; tulupõhine – analüüsitakse tulusid, litsentsitasusid jm. Nt firma Johnson & Johnson on öelnud: „Meie firma nimi ja kaubamärk on hoopis väärtuslikumad kui meie varade väärtus. 34 7. TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON 7.1 KOMMUNIKATSIOONIPROTSESSI OLEMUS Kommunikatsioon on mõtetele, faktidele, hoiakutele ja emotsioonidele antud tähenduste edastamine isikute vahel ühise märgisüsteemi abil. Kommunikatsiooniprotsess koosneb järgmistest osadest: 1) allikas – sõnumi lähetaja (tootja- või müüjafirma); 35 2) sõnum – sümbolite kogum; 3) kodeerimine – tegevus, millega allika sõnum pannakse mingisse vormi
· seostub pärimusteabe teadvustamisega Rahvaluule on etteantus: · Pärimus on reeglistik, mis on inimesest väljaspool reeglistik maailmaseletustes reeglistik teabe esitamise mudelites ja skeemides Kultuurikeskkonnas elades saab inimene teatava infopagasi, millest lähtuvalt ta orienteerub oma ruumis tajub piire oma ja võõra ruumi/kultuuri vahel. Kutuuriteksides on olemas piirid, mis eristavad ja samas mis muudavad. Inforpagasi omandatakse kommunikatsiooniprotsessi käigus. Infopagas sisaldab nii kogemuslikke teadmisi normidest, maailmakorrast kui ka nende väljendusstruktuuridest. Võõras kultuuris saadakas üksteisest teistmoodi aru. ( Meie neist ühtemoodi, nemad meist teistmoodi) Näide folkloristika muutumises 1970ndatel aastatel pärimusrühm folkloristikas on muutunud üha väiksemaks märkama ka taluühiskonnas väiksemaid rphmi ühe rühma liikmed võivad samas kuuluda mitmesse erinevasse rühma
Organisatsiooni suhtekorraldus ehk sisekommunikatsioon on valdkond, kus enim puutuvad kokku kommunikatsiooni ja personalijuhtimise funktsiooni vastutusalad, mistõttu eeldab efektiivne sisekommunikatsiooni planeerimine ja elluviimine tõhusat koostööd ettevõtte nimetatud funktsioonide vahel. Organisatsiooni suhtekorraldus on funktsioon, mis aitab kaasa organisatsiooni arengut soodustava organisatsioonikultuuri kujunemisele efektiivse kommunikatsiooniprotsessi abil. Suhtekorraldaja informeerib asutuse töötajaid ja loob järjepideva infovahetusprotsessi töötajate ja juhtkonna vahel. Sisekommunikatsiooni eesmärk on suurendada töötajate motivatsiooni, rahulolu ja organisatsioonilojaalsust ning vähendada ebakindlust infohulga abil. Efektiivselt planeeritud ja hästi toimiv organisatsiooni suhtekorraldus annab suure panuse ettevõtte igapäevaste protsesside sujuvasse toimimisse nii osakonnas, eri osakondade kui ka eri tasandi
5 Interepreteeriv antrop. e sümbolanalüüs e semiootiline antrop. Clifford Geertz · Kultuur on nagu tekst ja teadlane on nagu teksti tõlkija. · Tõlgendus vs seletus iga teadlane suudab kultuuri ainult natuke tõlgendada. · See suund adub et suurte teooriate aeg on otsas · Uurima hakatakse konteksti, mitte enam kultuurielemente. · Tähelepanu koondub eranditele, juhuslikkusele. · Kultuuride vahelise kommunikatsiooniprotsessi uurimine: keel, märgid, meelelaad. · See uurimissuund lasi välja ,,suvalisuse vaimu", sümboleid võib näha kõikjal; samuti saab igaüks erinevalt kõike tõlgendada ja keegi ei saa selle kohta midagi öelda. · Postmodernismile alusepanija. Kuidas erinevate teadlaste töid võrrelda kui kõik on uurinud ,,unikaalset"? Hermeneutika · Hans-Georg Gadamer - Dialoogi metafoor arendab edasi teksti metafoori. Uurija ja uuritav on võrdselt aktiivsed
· Meediaühiskond · Infokanalite ja infohulga plahvatuslik kasv. · Multimediaalsus (palju erinevaid infokanaleid). · Eklektilisus, fragmentaarsus, killustatus info edastamise viisides. · Vastuvõtustrateegiate muutumine: aeglase ja süveneva lugemise taandumine. Teatraalsus (theatricality) näitamise ja vaatamise akti rõhutamine, teatri spetsiifika rõhutamine, teatrina toimimine Tekstuaalsus (textuality) dünaamilise tähistamisprotsessi ja kommunikatsiooniprotsessi esiletõus Performatiivsus (performativity) etenduslikkus, sooritusest teadlik olemine, selle näitamine, enesele viitamine Postdramaatilist teatrit iseloomustab: · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) 29
Kollektiivne Loomult sümboolne Olemuselt emotsionaalne Dünaamiline Ajalooliselt kujunenud Loomult ebatäiuslik Org. kultuuri tagajärjed / tulemid: 1. Kollektiivse ebakindluse juhtimine 2. Sotsiaalse korrastatuse loomine, mis saavutatakse eelkõige normide konsensuse kaudu. 3. Järjepidevuse loomine 4. Identiteet ja üksmeel Etnotsentrism veendumus oma koosluse paremusest 32. Suhtlemine organisatsioonis: kommunikatsiooniprotsessi omadused, info liikumise mõjutegurid, suhtlemisvõrgustik · Suhtlemine ja kommunikatsioon. Suhtlemine: 1) teabevahetus e. kommunikatsioon 2) inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine 3) vastastikune mõjutamine · Kommunikatsiooniprotsessi omadused 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel 3) kommunikatsioon on isiklik 4) kommunikatsioon on seerialine
lõpptarbijale. 53. Müügitoetuspoliitika e turunduse kommunikatsioon. Kommunikatiooniprotsessi mudel. Kommunikatsiooni 4 komponenti. MÜÜGITOETUS kujutab endast kommunikatsiooni eelkõige oma tarbijatega, aga ka laiema avalikkusega (joonis 10.4). Tuleb määratleda müügitoetuse eesmärgid ja eelarve ning valida sobivaim toetusmeetmete kogum. Müügitoetusmeetmestik koosneb reklaamist, isiklikust müügist, suhtekorraldusest (Public Relations) ja müügi edendamisest. Joonis 10.4. Kommunikatsiooniprotsessi mudel. KOMMUNIKATSIOONI 4 KOMPONENTI. Reklaam: meediumide tasuline kasutamine tootja (müüja) poolt toodangu tutvustamiseks ja tarbijate veenmiseks. Läbi mõelda: Reklaami eesmärgid - Sõnum - Meedium - Sihtauditoorium. Reklaamieelarve Ajastamine Suhtekorralduse rolliks on ettevõtte või toote positiivne tutvustamine massikommunikatsioonivahenditega ilma otsese müügitaotluse ja ettevõtte poolse tellimuseta
Müügitoetus on klassikalise turundusmeetmestiku üks neljast koostisosast. Müügitoetuse raames edastatakse ühele või mitmele inimesele mingi sõnum ning sellele oodatakse teatavat reageeringut kas teadmusena tootest, hoiaku muutusena, ostu sooritamisena või millegi muuna. Müügitoetus tähendabki tarbijatega turundusprotsessis erinevates vormides suhtlemist, eesmärgiga muuta taotletavad vahetused efektiivsemaks ja toimivamaks. Müügitoetuse korraldamine eeldab kommunikatsiooniprotsessi põhitõdede tundmist ja rakendamist. Kommunikatsioon on aimustele, mõtetele, faktidele, hoiakutele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel ühise märgisüsteemi abil. Kommunikatsiooniprotsess koosneb järgmistest elementidest: Saatja Kodee- Snu Dekodee- Vastu- Saatja Kodee- Snu Dekodee- Vastu- rimine rimine vtja
Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised). Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. Antud juhul (Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi?) on kaudne kõneakt suunatud viisakuse põhimõtte teenindamiseks. Kaudsed kõneaktid tekkisid, kui viisakus muutus tähtsamaks. Kõneleja annab kuulajale formaalse võimaluse mitte aru saada varjatud eesmärgist. Tihti kasutati kaudseid kõneakte hoopis assertiivsuse varjamiseks õukonnakultuuris. Tüüpiline on see, et midagi öeldakse ja siis tehakse nägu, et
Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised). Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. Antud juhul (Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi?) on kaudne kõneakt suunatud viisakuse põhimõtte teenindamiseks. Kaudsed kõneaktid tekkisid, kui viisakus muutus tähtsamaks. Kõneleja annab kuulajale formaalse võimaluse mitte aru saada varjatud eesmärgist. Tihti kasutati kaudseid kõneakte hoopis assertiivsuse varjamiseks õukonnakultuuris. Tüüpiline on see, et midagi öeldakse ja siis tehakse nägu, et
liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). Org. kultuuri tagajärjed ehk tulemid: 1. Kollektiivse ebakindluse juhtimine, 2. Sotsiaalse korrastatuse loomine, mis saavutatakse eelkõige normide konsensuse kaudu, 3. Järjepidevuse loomine, 4. Identiteet ja üksmeel, 5. Etnotsentrism veendumus oma koosluse paremusest. 25 32. Suhtlemine organisatsioonis: kommunikatsiooniprotsessi omadused, info liikumise mõjutegurid, suhtlemisvõrgustik Suhtlemine ja kommunikatsioon. Suhtlemine: 1) teabevahetus e. kommunikatsioon 2) inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine 3) vastastikune mõjutamine 26 Kommunikatsiooniprotsessi omadused 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel 3) kommunikatsioon on isiklik
- Seostub pärimusteabe teadvustamisega 2. Rahvaluule on etteantus: - Pärimus on reegilstik, mis on väljaspool inimest: o Reeglistik maailmaseletuses o Reeglistik teabe esitamise mudelites ja skeemides Kokkuvõte: - Kultuurikeskkonnas elades saab inimene teatava infopagasi, millest lähtuvalt ta orienteerub oma ruumis, tajub piire oma ja võõra ruumi/kultuuri vahel - Infopagas omandatakse kommunikatsiooniprotsessi käigus - Infopagas sisaldab nii kogemuslikke teadmisi normidest, maailmakorrast kui ka nende väljendusstruktuuridest Näide folkloristika muutumisest 1970.-aastatel: - Pärimusrühm folkloristikas on muutunud üha väiksemaks - Märkama ka taluühiskonnas väiksemaid rühmi - Ühe rühma liikmed võivad samas kuuluda mitmesse erinevasse rühma - Rühma moodustamiseks on vajalik teatav kvantiteet (nt. mängu mängimiseks)
Teatri väljendusvahendid pole hierarhilised. · Simultaansus paljude mängusüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine. · Muud väljendusvahendid muusika, visuaalne ja kehaline pool tõusevad esile. · Palju tehnoloogilisi vahendeid multimediaalsus. · Teatraalsus näitamise ja vaatamise akti rõhutamine. Rõhutatakse ka teatri spetsiifilisust, teatrina toimimist. · Tekstuaalsus dünaamilise tähistamisprotsessi ja kommunikatsiooniprotsessi esiletõus. Tekst on strukturalismis alustatud ja lõpetatud üksus. Tähendus tekib teksti-vastuvõtja protsessis, st see pole paika pandud. Tekste ei looda tavapärasel viisil, esile tõusevad kõne ja esitusviis. Dialoogid on kas väga pikad ja ülepaisutatud või napid. · Performatiivsus etenduslikkus. Sooritusest ollakse teadlik, mida näidatakse ka välja, viidates endale. Kogemuslikkus. Vaadatakse, kuidas etendaja etendust näitab.
pehme jne. Sõnaloomeoskuste kujunemine. Sõnavara, mille aju omandab, koosneb morfeemide süsteemist (mittetäielikest sõnadest). Elemendid (morfeemid), millest terviksõnad koosnevad, on püsivad, sõnavormid aga valdavalt ajutised. Neid saab alati uuesti moodustada, kuid selleks peavad mälus olema vastavad reeglid (mallid). Arvatakse, et mälus on ka tuletusreeglid ja ainult osaliselt valmis tuletised. Sõltuvalt kommunikatsiooniprotsessi vajadustest moodustatakse nende reeglite alusel sõnad või leitakse sobiv terviksõna. Sõnamoodustus ehk derivatsioon on uute sõnade moodustamine keeles olemasolevate moodustusejementide baasil. Eesti keelele on omased eelkõige kaks sõnamoodustus viisi — järelliiteline sõnatuletus ja sõnade liitmine. Sõnade liitmise ja tuletamise puhul on tegemist lingvistikavaldkonnaga, mida võib vaadelda ka kui süntaksi, morfoloogia ja leksika piiriala. Eakohase arengu puhul omandab laps
Don Quijote. Ka Tsehhovi ja Ibseni näidendid. S. Becketi Godot'd oodates. Grotesk on üks tragikomöödia vahend. 52 4. Kõne draamas ja teatris. Dialoog ja monoloog Kõne teatris ja draamas. Näidendit seob lavastusega kõne (tegelaste kõne ja remarktekst). See kõne on sisutihedam, komplitseeritum ja korrastatum. Kõne on allutatud ühele teemale, sellega luuakse fiktsionaalne maailm. R. Jakobson: kommunikatsiooniprotsessi kuus funktsiooni: · referentsiaalne konteksti tutvustus vaatajale. Renessanssteatris on kõnes palju vihjeid kontekstile, millega luuakse fiktsionaalne maailm; · ekspressiivne saatjaga enesetunne, mõtlemine ja suhtumine, tegelane peab ennast avama; · apellatiivne lausungid, millega püütakse saajat mõjutada. Teade teisele tegelasele on ühtlasi teade saajale. Teate topeltroll;
teevad seda tõhusalt või mitte. Kõik mida juhid teevad või tegemata jätavad, jõuab (kommunikatsiooni kaudu) mõne isiku või grupini. Kuid millised on tagajärjed? 5.2. Kommunikatsiooniprotsess Kommunikatsioon on teabe edastus ja vastuvõtt teatud märgisüsteemi varal, suhtlemise informatsiooniline külg. (Ladina keeles communicatio - suhtlus, side, ühendustee. Siin antud määrang on kasutusel sotsioloogias. Majanduses tähistab kommunikatsioon ühendusteid, torujuhtmeid jms.) Kommunikatsiooniprotsessi põhielemendid. Keegi (kommunikaator) ütleb midagi (teade), mingil viisil (sidekanal), kellelegi (saaja) ja sellel on mingi tulemus (tagasiside). Kommunikatsiooni kui ühiskondlikku nähtust käsitatakse kui mõtestatud märkide vahetust, mis vahendab isikute, gruppide või kultuurisüsteemide teadmisi, väärtusi, norme ja tundeseisundeid. Kommunikatsiooni põhielemendid on: - kommunikaator; - kodeerimine; - teade; - sidesüsteem; - dekodeerimine; - teate saaja; - tagasiside ja - müra.
Organisatsioon ja organisatsioonikultuur. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1999 ptk.6.1, ja 6.3, lk.133-135, 141-158: Organisatsioonikultuur, organisatsioonikultuuri taksonoomiad. 2.4 Suhtlemine organisatsioonis* Suhtlemine ja kommunikatsioon ei ole sünonüümid kuigi neid tavakõnepruugis nii kaustatakse. Suhtlemine on oma olemuselt laiem mõiste. Suhtlemine koosneb: 1) teabevahetus e. kommunikatsioon, 2) inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine, 3) vastastikune mõjutamine. Kommunikatsiooniprotsessi omadused: 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju, 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel, * Peatükk baseerub primaarselt M.Suurevälja ,,Ametisuhtlemise" ainekonspektil (2002). 60 3) kommunikatsioon on isiklik, 4) kommunikatsioon on seerialine. Muutused, mis toimuvad sõnumi seerialisel edasikandumisel: · tasandumine, · teravdumine, · detailide lisandumine, · assimileerumine, · oletuse muutumine kindlaks,
annaabi.ee 
