Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kommunikatsioon organisatsioonides". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtle, suhtlemine, vastuvõtja, edastamise, mitteametlik, intervjuu, saatja, partner, arts, meiega, mitteverbaalne, ametlikud, tajumine, mõjutamine, territoorium, valikul, küsimusi, isiksuslik, kodeeritakse, töötaja, saatjal, eesmärgile, põhiväärtustest, arengukavad, loomisega, sedavõrd, teabevahetus, tunnetamine, ametlikku, ülesehitustväliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suhtlemisvorm, mille kaudu süsteemselt analüüsida kellegi arvamusi teatud teemal. 1.Avatud intervjuu - lepitakse kokku kõne alla tulevas teemas ja niipea kui intervjueerija on esitanud ühe avatud küsimuse nimetatud teemal võivad intervjueeritavad alustada oma
kontrollsüsteemi oluline osa, mille abil juhid saavad informatsiooni, mis organisatsioonis toimub ning kuidas on alluvad oma tööülesandeid täitnud. Siia hulka kuuluvad ka alluvate ettepanekud ja osalemine otsustusprotsessides (Valk 2003:200). 1.2 Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis Suur hulk informatsiooni liigub organisatsioonis horisontaalselt ning hõlmab samal hierarhiaastmel paiknevate osakondade omavahelist suhtlemist. Horisontaalne suhtlemine on kommunikatsioon samal ametiastmel töötavate inimeste vahel, kuid isegi siis, kui tegemist on erinevate ametiastmetega, ei mõjuta staatuse barjäärid tavaliselt omavahelist suhtlemist, kuna tihti on tegemist informaalse suhtlemisega, pigem näost-näkku kui kirjaliku vormiga ning vahetatakse kogemusi, saadakse teavet üksteise tegemistest. Selle tulemusena on tagasiside kiirem ja info moonutused väiksemad (Valk 2003:201). 1.3 Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis
teised peatükis teadmusjuhtimist. 3 1. Kommunikatsioon klassikaline informatsiooni juhtimine Et paremini aru saada, millest jutt käib, defineeritakse mõisted informatsioon ja kommunikatsioon. Informatsioon- igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon- on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Kommunikatsiooni on kahesuunalist. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida
1. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessi käigus edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas
Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?
huvitav). Sisekommunikatsioon ja selle tähtsus Kas mingist juba vaadatud tekstist saaksid siia ka lisada lõigu, sise- ja väliskommunikatsioonin erinevuse kohta. Sissejuhatusest võiksid need kommunikatsiooni kirjeldavad osad ka siia tuua. Sisekommunikatsiooni viise on väga palju - vestlus, kõne, loeng, videokonverents, kiri, memo, raport, e-mail, faks, aga ka riietus, intonatsioon, žestid või näoilme. Loetelu pole ammendav. Organisatsioonis toimub suhtlemine kahel viisil, kas ametlikult või mitteametlikult (Vos, Schoemaker, 2001: 86). Ametlik kommunikatsioon toimub organisatsiooni struktuurist lähtuvalt ja mitteametlik kommunikatsioon tekib sotsiaalsetest suhetest (Hirokawa, 1996) (sellistes töödes ei panda nii väikeste lõikude vahepealkirju. iseenda jaoks töö tegemise etapis on need head, lihtne vajadusel ise asju üles leida ja asju ümber tõsta, aga pärast tuleks neid kahandada)
PR ja Ameerika kodusõda Ameerika kodusõda algas 1861- esimene avalik idee ja propaganda sõda. Sellele sõjale on PR ajaloolaste arvates iseloomulik, et tekkis konflikt ka nö avaliku arvamus erindel. Sõjas sattusid vastakuti põhja- ja lõunaosariikide huvid, ehk siis orjapidajate ja orjapidamise vastaste huvid. Lincoln suhtekorraldajana Üheks parimaks avaliku arvamuse kujundamise ja uurimise spetsialistiks peetakse USA 16. Presidenti A. Lincolni. Suhtlemine nö tavalise inimestega Valges Majas. ,,Avatud kirjade" avaldamine. Sihtrühmade teadlik mõjutamine- nimelt toodeti sõjapropagandistlikku materjali teadlikult täiesti erinevatele grupidele: sõduritele, valijatele, arvamusliidritele jne. Algusaastad 1900-1917 · Uuriva, nimetatud ka paljastava ehk soppa loopiva ajakirjanduse populaarsuse kasv, millele vastukaaluks nö kaitsepositsioonidelt informeerimine
1. toetada organisatsiooni põhitegevust (nt tootmist ja müüki) sihtgruppide informeerituse ja positiivse imago abil (VÄLINE KOMMUNIKATSIOON) 2. kaasata töötajaid organisatsiooni eesmärkide saavutamisse (SISEKOMMUNIKATSIOON) Kommunikatsiooni efektiivsuse tagavad sihtgruppidele suunatud spetsiaalsed sõnumid. Kommunikatsiooni protsess Kommunikatsiooni põhimõtteline skeem: Kommunikaator, saatja Teade, saatja sõnumi sisu kodeerib sõnumi Meedium, vahendaja Retsipient, vastuvõtja dekodeerib sõnumi Tõlgendus müra võib tekkida kõikjal Sõnumi vastuvõtmine Vastuvõtu protsess: Teadvustamine (reklaami, uudise vms kaudu) Huvi tekkimine (lisainfo hankimine) Hinnang vastavalt vajadustele ja soovidele Kontroll või prooviost
keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ................................................................................................................................................................60 2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ......
tähelepanu nivoo), kuulmisest, arusaamisest(sõnumitele kindla tähenduse omistamine, sageli sõltub isikust ja tema maailmavaatest) ja meeldejätmisest. Kuulamine on enamasti tahtlik ja inimese poolt kontrollitav tegevus. 8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on reaktsioon vastuvõetud sõnumitele. Seega saab sõnumite edastaja tagaside abil aru, kuidas sõnumi vastuvõtja sellesse suhtub ning võib ennustada ka vastuvõtja tulevast käitumist. Tagaside on aktiivse kuulamise osa, seega ka inimkommunikatsiooni tähtis osa, sest kui poleks tagasidet, oleks äärmiselt raske teise poole reaktsiooni interpreteerida. 9. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? Aeg mõjutab väga inimese kuulamist, kuna aktiivse kuulamise jaoks on inimesel tarvis üsna palju aega ja kiirustades on raske teise inimese soovidest aru saada. Seega mõjutab aeg inimkommunikatsiooni kvaliteeti.
Väärtuste tüübid: Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, sot tunnustus, õnn, vabadus Tugväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, tasakaalukas, viisakas Positiivseid hoiakuid toetab: võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine, mõtlemine=tegutsemine, probleemide märkamine ja lahendamine, tasu pingutuse, lojaalsuse ja pühendumise eest, töötajate austamine ja tunnustamine, tõhus info jagamine ja suhtlemine. Negatiivseid hoiakuid toetab: ebavõrdsed võimalused ja kohtlemine, omakasupüüdlikkus, tasu maksmisel oma lemmikute eeltamine, erinevad nõudmised erinevatele inimestele, meeskondadele, vähene tunnustamine, vähene info jagamine ja ebaselge kommunikatsioon. Johari aken- tuntud ja tundmatu info (avatud, pime, varjatud, tundmatu ala) JUHTIMINE I OSA Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Klassikaline käsitlus- praktiline lähenemine
4 Missiooni ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil lõppeesmärki saavutada. Eesmärk tulemus(ed) teatud ajaperioodi lõpuks 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseksmudeliks, mille abil selgitada, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollidegruppi, mida on kujutatud skeemil 3. Juhi töö on nende rollide kombinatsioon. Mõned rolligaseotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele.
vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. · Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. · Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. · Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. · Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi Top-managers, middle managers, first-line managers, nonmanagerial managers 6. Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi Finantsjuhid · Turundusjuhid · Tootmisjuhid · Personalijuhid · Kvaliteedijuhid · Haldusjuhid · 7. Juhi rollid H.Minzbergi järgi .Juhi rollid: 1
Kõrgel asuv eesmärk ja tee selleni jõudmiseks. Missiooni ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil lõppeesmärki saavutada. 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ...
Investorsuhetega puutuvad kokku valdavalt börsil noteeritud ettevõtted. Kriisikommunikatsioon Kriis on tõsine vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, organisatsiooni toodet või teenust, selle mainet ning on avalikkusele vastuoluline ja ähvardav. Kommunikatsiooni mõistes on kriis olukord või negatiivse info levik, mis avalikkuse ette jõudnuna võib kahjustada ettevõtte mainet. Kriisikommunikatsioon on organisatsiooni suhtlemine ja käitumine kriisi ajal. Kriisikommunikatsioon peab ettevõtet võimalikeks negatiivseteks sündmusteks ette valmistama. Äriettevõttes tuleks kaardistada kriise põhjustavad olukorrad, koostada kriisikommunikatsiooni kava ja viia see organisatsiooni töötajateni. Kriisi tekkimisel on siis juba olemas eeldused sündmustele adekvaatselt reageerida. Organisatsiooni üksused teavad, mida on vaja kommunikatsioonivaldkonnas
9.Milline on aja roll inimkommunikatsioonis?Inimkommunikatsioon toimub ajas ja ruumis. Aja jooksul tekivad meil arusaamad erinevatest normidest, mis muutuvad. Aega saab enda kasuks pöörata, rääkides alla tähelepanu võime piiri (400- 500 sõna minutis). Kommunikatsioon nõuab aega. Sõnumi loomine, edastamine, vastuvõtmine, töötlemine võtab aega. 10.Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?Efektiivne kommunkatsioon-kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 11.Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmine- tuleb jätta endast hea esmamulje, tuleb sõnastada oma mõte kuulajale huvitavalt ja arusaadavalt, tuleb kuulata enda partnerit ja talle pidevalt tagasisidet anda. Juttu saab huvitamaks teha kehakeele, miimika, intonatsiooniga mängimise teel. Keskkond tuleb valida nii, et see soosiks kommunikatsiooni nt
avamise plussid: adekvaatne reaalsuse taju teadlikkuse suurenemine endas võimalus inimest tundma õppida (kes ja mida soovib) millal sobib/oleks soovitav end avada? vastastikune avamine situatsiooniga arvestamine suhete muutumine Kommunikatsioon verbaalne vs mitteverbaalne tõlgendamine (varasemad kogemused, psüühiline seisund, emotsioonid, teadmised) kujuneb suhtumine ja valmisolek reageerida teatud viisil. kui suhtlemine pakub rahulolu, siis suheldakse temaga meeldivalt. kommunikatsiooni mudel: (spiraali kujuline, et oleks ka aja komponent) sõnumi saatja edastatav teade kanal sõnumi saaja müra Kommunikatsioon ja suhted kommunikatsiooni muutus muutus suhetes muutus suhetes muutus kommunikatsioonis sagedus (2x päevas, 2x nädalas, ei räägita üldse) teemad (intiimsedisiklikud, viisakuste vahetamine) teemade hulk (kõigest, mõni) teemade käsitlemise sügavus (pinnapealsed)
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad.
tööhõive olukorrast ning võimalikust arengust muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest. Sisekomm. strateegia 11.4 Peab põhinema org-i üldisel strateegial ja toetama e/v põhitegevust. Kava koostatakse pikema perioodi kohta (aasta) või iga sündmuse kohta eraldi. Strateegiale eelneb audit. Kommunikatsiooniplaanis peab olema määratud: · eesmärgid · kommunikatsiooni vajadus · sihtrühmad · sõnumid · sõnumi edastamise kanalid 3 · sõnumi edastamise aeg Kommunikatsiooniplaan tipneb tegevuse hindamisega. Suhtlemisstrateegiad Strateegiate võtmeelemendid: · Regulaarsed ülevaated töötajate hoiakutest (auditid) · Järjekindlus ning lubaduste täitmine (avatud suhtlemine, usaldus) · Personaliseeritud suhtlemine (face-to-face suhe ülemuste ja omanikega)
mittevastava tegevuse korrigeerimine. • Otsustamine – kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. • Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. • Koordineerimine – allüksuste tegevuse kooskõlastamine. • Mehitamine – isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. • Suhtlemine – inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi • Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. • Keskastme juhid ...
SUHTEKORRALDAJAD Suhtekorraldajad jaotatakse 4 kategooriasse: 1. Eraorganisatsiooni avalike suhete korraldaja 2. Riigisektori avalike suhete korraldaja (kohalikud omavalitsused, riigiettevõtted, riiklikud ametkonnad). 3. Riiklike infoteenistuste töötajad (info kogumisega seotud ametnikud) 4. Avalike suhete alaste konsultatsioonibüroode töötajad Suhtekorraldajad jaotatakse ülesannete keerukuse ja tööviisi alusel nelja kategooriasse: 1. Tehniline töötaja Meediaga suhtlemine ja pressimaterjalide kirjutamine. 2. Kommunikaator Kommunikatsiooni korraldamine ettevõtte ja avalikkuse vahel 3. Ekspert Probleemide määratlemine ja nende lahendamine 4. Rühmatöötaja Probleemide lahendusprogrammide väljatöötamine ja nende elluviimine koostöös teiste juhtidega. KAASNEVAD MÕISTED TURUNDUS ettevõtte klientide vajaduste teadvustamine,nende muutuste prognoosimine ning rahuldamine.
projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida
Õiglane (fair) Sõbralik (friendly) Ajakirjanike ootused Usaldatav, kiire, info pakkumisel avatud Kiirus, avatus, ausus Suhtekorraldaja kättesaadavus Ligipääs tippjuhtidele Partnerlus, teadlikkus Põhilised probleemid - Suhtekorraldaja ei tunne oma organisatsiooni - Liiga ettevaatlik ja aeglane meediaga suhtlemisel - Pudrutamine (ebaselged vastused, probleemidest kõrvalehiilimine, vigade eitamine, olude varjamine) - Bürokraatlik suhtlemine Reaktiivsed meediasuhted Ajakirjanike küsimustele vastamine Viis ja kiirus! Vaenulikud küsimused – “ei kommenteeri” pole vastus! Proaktiivsed meediasuhted Pressiteade – Brošüür - Otsepostitus Pressimaterjalid - Uudiskiri - Veebileht Intervjuu – Pressikonverents - Kõne Arvamusartikkel - Ideed kirjutamiseks Pressiteade Mis on uudisväärtus? – Mõjukus Värskus Prominentsus Konflikt Lähedus Aktuaalsus Ebatavalisus Küsimused Kes? Mida? Kus
Välised motiivid: 1. Tulenevad töökeskkonnast 2. On organisatsiooni vahendatavad 3. Rahuldavad madalama astme vajadusi 4. On objektiivsed SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS Suhtlemine on informatsiooni vahetamise protsess Suhtlemine kui protsess koosneb: · Info edastamine ja vastuvõtmine so. Kommunikatsioon · Suhtlemispartneri tajumine · Suhtlemispartneri mõjutamine Kommunikatsiooni liigid: · Ametlik vastab kehtestatud hierarhiale ja toimub sageli kirjalikult · Mitteametlik Kommunikatsiooni kanalid: 1. Vertikaalne suhtlemine sõnum edastatakse erinevate juhtimistasandite vahel. Vertikaalse suhtlemise funktsioonid: · Ülevalt-alla- selgitada standardseid protseduure; anda tagasiside töötajaile nende tegevuse kohta; tutvustada organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamise viise · Alt-ülesse- ülevaade alluvate eesmärkidest; ülevaade inimeste probleemidest;
eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine - kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine Delegeerimine - otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine - allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine/personalijuhtimine - isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. Suhtlemine - inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi · Tippjuhid (juhatus) - ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine. · Keskastme juhid - ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine.
Efektiivne suhtlemine Ajalooliselt on suhtlemise mudeliks peetud toru, kus teave edastatakse ühelt inimeselt teisele. Tänapäeval vaatame suhtlemist kui protsessi, kus suhtlemine koosneb mitmest komponendist, peamisteks nendest on: -- informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine -- suhtlemispartneri tajumine -- suhtlemispartneri mõjutamine Suhtlemise esimene komponent informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine näitab suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis.
TALLINNA ÜLIKOOL Riigiteaduste instituut MUUDATUSTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Kodutöö Tallinn 2014 Herakleitos (vana Kreeka filosoof 535-475 e.k.) : "Muutus on üha olev ja kõike hõlmav." "Muutustes leiame oma eesmärgi." Selleks, et kiiresti areneval maailmaturul õnnestuda, tuleb organisatsioonidel muutuda. Vajadus muudatuste järele ei ole aga ärimaailmas eales olnud suurem kui praegu. Muudatused võivad olla kas oodatud või mitte oodatud, aga tänapäeval on nende vältimine võimatu. Muudatuste juhtimine peab sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist, hoolikat rakendamist, seiret ja konsultatsiooni ning selle kõige juures inimeste kaasamist protsesside mõjutamisse. Muudatus peab olema realistlik, saavutatav ja mingil viisil mõõdetav. Muudatuse protse
Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. · Suhtlemine kui sotsiokultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel. Inimeste reaktsioonid suhtlemise käigus on reguleeritud normide, reeglite, tavade jne. poolt. Situatsioonilised tegurid nagu nt. eesmärgid konkreetses olukorras, roll ja reeglid, millest tuleb kinni pidada, ruum, kus suhtlemine aset leiab, võivad avalduda isikutele ebatüüpilised jooned ehk siis sellised, mis tavaliselt käitumises ei ilmne või siis nõuab olukord nö rituaalset-
Ennast teostavat stiilikirjeldatakse kui ideaalset, kuid paljudes situatsioonides pole selle kasutamine kahjuks võimalik Endaga kokkuleppiv kujuneb siis, kui avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral ehk asuvad nende telgede ristumiskohas. Selles stiilis suheldes ollakse valmis teistega suhtlema ja teistelt tulevat tagasisidet vastu võtma. 6. Suhtlemistõkked. Teate edasiandmise-vastuvõtmise mudelis mõjutab teate edastamise kanalit ja tagasisidet müra. Müra takistab suhtlemist ja seetõttu võib nimetada seda suhtlemistõkkeks. Müra segab teate edasiandmist ja vastuvõtmist ning võib takistada kogu suhtlemisprtsessi. Müra allikaks on: Füüsilised takistused suhtlemist takistab halb kuuldavus, raskendatud suhtlemisvahendite jälgimine, vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt. Selliseid takistusi aitab vähendada
Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad kommunikatsioon (sh ja meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning Seetõttu arvatakse üha enam, et mitte sotsioloogia, vaid vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism
· Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga)
· Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust. Komponendid:
organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 7. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid ...
annaabi.ee 
