Rind- ja põimlause (0)

Muhu Põhikool
RIND - JA PÕIMLAUSE
Referaat
Autor:
.klass
Juhendaja :
Muhu 2014
SISUKORD
Ilukirjanduslik tekst……………………………………………...3
Teaduslik tekst…………………………………………………...4
Rindlause ………………………………………………………...5
Põimlause………………………………………………………...7
Tekstide võrdlus………………………………………………...9
Kokkuvõte………………………………………………………10
Kasutatud allikad……………………………………………….11
ILUKIRJANDUSLIK TEKST
Vähem kui kilomeetri kaugusel oli puude vahel avar tühimik, pea paari hektari suurune lagendik. Selle keskel, idaküljel puudele pisut lähemal, oli miski, mis meenutas hiiglaslikku piparkoogimaja. Erkroosaks, roheliseks ja valgeks värvituna oli see naeruväärsuse piirimail, uhked ääristused ja ornamendid igal mõeldaval serval . Midagi niisugust, mille üle oleksin rahulikumas olukorras naernud.
Rileyt polnud kuskil näha, aga Diego oli all seisma jäänud, mistõttu oletasin, et see on meie retke lõpp-punkt. Võib-olla oli see asendusmaja, mida Riley valmistas ette juhuks, kui suur palkmaja kokku vajub. Ainult, et see siin oli väiksem kui ükski teine maja, milles olime peatunud, ja sel ei paistnud olevat keldrit. Pealegi oli see Seattle ´ist veel kaugemal kui meie praegune peatuspaik.
Diego vaatas üles minu poole ja ma viipasin talle, et ta minu juurde tuleks. Ta noogutas ja läks veidi maad tuldud teed tagasi. Siis tegi ta hiiglasliku hüppe – mõtlesin, kas mina oleksin suutnud nii kõrgele hüpata, ehkki oli noor ja tugev – ning haaras kinni oksast lähima puu keskosas. Ainult keegi eriti valvas oleks märganud, et Diego oma
rajalt kõrvale kaldus. Sellest hoolimata hüples ta puulatvades, et
tema jäljed otseteed minu omadeni ei juhiks.
Kui ta lõpuks otsustas, et oli küllalt ohutu minu juurde
tulla, võttis ta kohale jõudes mul kohe käest kinni. Noogutasin
vaikides piparkoogimaja poole. Tema suunurk tuksatas.
TEADUSLIK TEKST
Esimese pikosatelliidi töötasid 1999.aastal välja kaks Ameerika Ühendriikide professorit Bob Twiggs ja Jordi Puig-Suari, et anda oma üliõpilastele satelliitidest praktiline kogemus. Tollal oli satelliitide kosmosesse lennutamine ainult NASA ja suurettevõtete mängumaa, kes said endale nii kalleid ja keerulisi ettevõtmisi lubada. See probleem lahenes aga mobiiltelefonide tehnoloogia arenguga, mis tõi kaasa satelliidi komponentide väiksemad mõõtmed. Pikosatelliidi sisemus koosneb üldjoontes samasugustest osadest kui nutitelefon.
Satelliidi väiksus tähendab ka odavamat orbiidile saatmist. Nende ülessaatmiseks pole vaja erilisi kanderakette, vaid need pannakse n-ö kaasreisijana NASA satelliidile kaasa.
Pikosatelliidi toiteallikas on väike päiksepaneelide süsteem. Satelliit suudab Maaga sidet pidada atmosfääri ja Van Alleni vööndi vahelisel orbiidil kuni 16 nädalat. Seejärel süttib pikosatelliit atmosfääri langedes põlema ja hävineb oma väiksuse tõttu. Niisiis ei teki nendest ka kosmoseprügi.
Pikosatelliite on teadlased juba mitu aastat kasutanud. Kalleimad neist maksavad ligi 70 000 eurot ja suudavad mõõta näiteks kosmilise kiirguse mõju bakteritele. 2009.aastal teatas aga kosmoselennumasinaid tootev USA ettevõte Interorbital Systems, et nüüdsest võib igaüks osta endale pikosatelliidi 8000 dollari eest.
RINDLAUSE
Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast osalausest, nimetatakse rindlauseks.
Lapsed jooksid õues + päike paistis säravalt.
Lapsed jooksid õues ja päike paistis säravalt.
Rindlause osalausete vahel on rinnastusseos.
Kõik rindlause osalaused peavad sisaldama öeldist, vastasel juhul on tegemist koondlausega.
Õues paistis päike ja linnud laulsid.
Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komadega .
Pääsukesed vidistavad, lõokesed lõõritavad.
Rindlause osalaused võivad olla seotud rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne).
Sidesõnade ja, ning, ega, ehk või ette rindlauses koma ei panda.
Karin vaatas huviga autoaknast välja ja Kalle magas.
Vastandavad sidesõnad nõuavad koma (aga, vaid, kuid).
Tüdrukud tahtsid minna marjule, kuid vihma hakkas sadama.
Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seletab, täpsustab või täiendab eelmise osalause mõtet.
Põngerjad kilkasid rõõmust: isa võttis kotist suure paki jäätist.
NB! Tüüpeksimusi on sellistel juhtudel kooloni asemel mõttekriipsu kasutamine. Nt väär: Oleme küllaltki omapärase nähtuse tunnistajateks olnud – kohe esimesel aastal ületas arvustuste üldmaht teoste eneste mahu. – õige: Oleme küllaltki omapärase nähtuse tunnistajateks olnud: kohe esimesel aastal ületas arvustuste üldmaht teoste eneste mahu.
Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust.
Suvi on kätte jõudnud – aeg on maale sõita.
Semikoolonit kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust.
 Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt.
PÕIMLAUSE
Põimlause on liitlause , mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget.
Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda.
Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil.
Sidendiks võivad olla

• alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid , sest need ei maitse talle.
  
• siduvad asesõnad (kes, mis, kumb , millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, mis kell on!
  
• Küsiv rõhumäärsõna kas, nt Ega sa ei tea, kas raamatukogu on täna avatud?
  

Kõrvallause võib asetseda põimlauses

• pealause ees, näiteks Et reisile minna, peab raha koguma.
  
• pealause järel, näiteks Kuulsin, et ta sõitis koju või
  
• pealause sees, näiteks Kunstinäitus, mida vaatama läksime, meeldis kõigile.
  

Kõrvallause võib alistuda ka kõrgema astme kõrvallausele.
Läksin raamatukokku, et laenutada raamatut, mida kirjandusõpetaja meile soovitas.
Põimlauses eraldatakse kõrvallaused alati koma või komadega.
Vaata, kas Liisa juba tuleb.
Kõrvallausete liigid

• aluslause (mis?): Huvitav, milliseks see reis kujuneb.
  
• sihitislause (mida?): Ma ei tea, kas ma viitsin sellega tegelema hakata.
  
• öeldistäitelause (mis? missugune?): Mulle tundus, et ta oli väsinud.
  
• määruslause (määruse küsimused): Koer haukus, sest lapsed kiusasid teda.
  
• täiendlause (missugune?): See noormees , kes mind kosida tahtis, oli väga inetu.
  

TEKSTIDE VÕRDLUS
Ilukirjanduslik tekst
Teaduslik tekst
Rindlause
1 rindlause
3 rindlauset
Põimlause
8 põimlauset
4 põimlauset
Sidesõnad komata
Kui, ja, ning
Ja, kui, aga
Sidesõnad komaga
Mis, mille, aga, et, mistõttu, ehkki, mida, kui, kas
Et, kes, aga, mis, vaid
KOKKUVÕTE
Ühe joonega on lehtedel tähistatud pealaused, kahe joonega aga kõrvallaused.
Ilukirjanduslik tekst
Teaduslik tekst
Põimlauseid
8
4
Rindlauseid
1
3
Komaga sidesõnu
10
6
Komata sidesõnu
9
8
Lausetearv tekstis
15
13
Koma osalausete vahel
14
5
Ilukirjanduslikus tekstis on keerukamad ning pikemad laused , kui teaduslikus tekstis. Ilukirjanduslikus tekstis on ka rohkem põimlauseid. Rohkem on ka sidesõnu ning komasid.
Teaduslikus tekstis on laused lühemad ja lihtsamad, kui ilukirjanduslikus tekstis. Võrreldes ilukirjandusliku tekstiga on teaduslikus tekstis palju vähem komasid ning sidesõnu.
KASUTATUD ALLIKAD
Bobõlski, Reet , Puksand, Helin 2012. Peegel. 8.klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri
Erelt , M. Erelt, T. Ross , K. Rindlause kirjavahemärgid. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=473&p=5&p1=3/ 20.02.2014
Erelt, M. Erelt, T. Ross K. Semikoolon. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=80/ 20.02.2014
Kõrvallause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvallause/ 21.02.2014
Laanpere, J. Rindlause. URL= http://prezi.com/i3hl-aqbos9p/rindlause/ 16.02.2014
Liitlause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Liitlause/ 20.02.2014
Meyer, Stephenie 2010. Bree Tanneri lühike teine elu. Tallinn: Pegasus
Nybye, J. Satelliidist saab igaühe hobi . Imeline teadus 2013, nr.11, lk.40
Põimlause.URL= http://opikirjavahemargidselgeks.weebly.com/potildeimlause.html/ 20.02.2014
Põimaluse. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5imlause/ 20.02.2014
Rindlause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Rindlause/ 21.02.2014
11