Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TEHTED MURDUDEGA (0)

1 Hindamata
Punktid
TEHTED MURDUDEGA
KÜMNENDMURRUD:
  • Liitmine /lahutamine:
  • Paigutame koma alla koma. Näide:    174,6 – 48,328 = 174,600
  • Lisame nullid . – 48,328 126,272
  • Korrutamine :
  • Jätame tegurites komad esialgu tähele panemata Näide:     64,5        - 1 koht
    ja korrutame neid nagu naturaalarve;         ·   5,6        - 1 koht
  • Loeme, mitu kohta on pärast koma mõlemas teguris kokku.      3870
  • Nõnda saame teada, mitu kohta             3225
    peame vastuses  komaga eraldama .            361,20        - 2 kohta
    Vastuses hakkame kohti lugema arvu lõpust!
  • Korrutamine/jagamine järguühikutega:
  • 0,427 · 100 = 42,7
  • 0,1 · 34,67 = 3,467
  • 3 : 100 = 0,03       
  • 0,78 : 0,001 = 780
  • Jagamine:
  • Kümnendmurru jagamisel kümnendmurruga  peame teisendama jagaja
    naturaalarvuks ja edasi jagame kümnendmurdu naturaalarvuga.
    1 3
    8
    6 – 2
    3
    2
    6,9 : 0,13 = 1690 : 13 = 130             koma tuleb nihutada kaks kohta paremale
                        13
                          39
                          39
    HARILIKUD MURRUD:
  • Liitmine/lahutamine:
  • Täisosad eraldi
  • Murdosade jaoks leiad, ühist nimetaja , laiendajad
    1,35 = 1
  • Korrutamine/jagamine
  • S 2
    12  2 =
    10 : ; 1
    4
    egaarvud muudad liigmurruks .
  • Jagamisel pöörad ümber teist murdu.
  • Taandad, kui võimalik.
  • Korrutad lugeja ja nimetaja eraldi
  • V 1,75 = 1
    õimaluse korral eraldad täisosa.
  • TEHTED MURDUDEGA #1 TEHTED MURDUDEGA #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jarmpsik18 Õppematerjali autor
    KÜMNENDMURRUD:1. Liitmine/lahutamine: 1) Paigutame koma alla koma. Näide:    174,6 – 48,328 = 174,6002) Lisame nullid. – 48,328 126,2722. Korrutamine:1) Jätame tegurites komad esialgu tähele panemata Näide:     64,5        - 1 koht ja korrutame neid nagu naturaalarve;         ·   5,6        - 1 koht2) Loeme, mitu kohta on pärast koma mõlemas teguris kokku.      38703) Nõnda saame teada, mitu kohta             3225peame vastuses  komaga eraldama.            361,20        - 2 kohta Vastuses hakkame kohti lugema arvu lõpust! 3. Korrutamine/jagamine järguühikutega: 1) 0,427 · 100 = 42,72) 0,1 · 34,67 = 3,4673) 3 : 100 = 0,03       4) 0,78 : 0,001 = 780

    Sarnased õppematerjalid

    Tehted harilike murdudega
    15
    pdf

    Tehted harilike murdudega

    Tehted harilike murdudega © T. Lepikult, 2010 Hariliku murru mõiste Harilikuks murruks nimetatakse kahe naturaalarvu a ja b jagatist kujul a , b kus b 0. murru lugeja a Harilik murd: murrujoon b murru nimetaja Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. Horisontaaljoone asemel kasutatakse murrujoonena ka kaldkriipsu. 1 Näited = 1/ 2 = 1: 2 = 0,5 Loe: "kaks koma kolm perioodis" 2 7 = 7 / 3 = 7 : 3 = 2,333... = 2, (3) 3 Liht- ja liigmurd Kui murru nimetaja on suurem lugejast ( b > a, ehk a / b < 1 ), siis nimetame murdu lihtmurruks, vastupidisel ( b a, ehk a / b 1 ) juhul liigmurruks.

    Matemaatika
    Kogu Matemaatika täiendõpe
    24
    doc

    Kogu Matemaatika täiendõpe

    2 kommidest? 10 · Kaks reisibussi hakkasid Raplast eriliinidel üheaegselt sõitma. Üks reisibuss läbis 7 3 tunniga 77 km, teine tunniga 72 km. Kumma bussi kiirus oli suurem ? 8 4 13. Ülesandeid kõigile tehtetele murdudega Kui ühes ülesanded esinevad nii kümnendmurrud kui ka harilikud murrud, siis üldiselt teisendatakse harilikud murrud kümnendmurdudeks, kuna kümnendmurde kasutatakse igapäeva elus sagedamini ja nendega on arvutamine lihtsam. Kui aga ülesandes on vaja leida täpne vastus ja harilik murd ei teisendu täpselt lõplikuks kümnendmurruks, tuleb kümnendmurrud teisendada harilikeks murdudeks, arvutada harilike murdudega ja anda ka vastus hariliku murru kujul 14

    Algebra I
    Reaalarvud- slaidid-
    53
    ppt

    Reaalarvud ( slaidid )

    b b nq a mq = a n m ( a) n m = a , kui m < 0, siis a 0 n m n m a = nm a Avaldisel 10 - 26 = 10 - 64 puudub väärtus, sest negatiivsel arvul pole paarisarvulise juurijaga juurt. TEHTED ASTMETE JA VÕRDSETE JUURIJATEGA JUURTEGA Tehete sooritamisel astmetega või võrdsete juurijatega juurtega on otstarbekas valida just see lahendusmeetod, mis tundub lahendajale lihtsam: 8 7 1 7 8 : 16 = 7 7 = 16 2 1 1 1 1 1 1 7

    Matemaatika
    ARVUTITE ARITMEETIKA
    14
    odt

    ARVUTITE ARITMEETIKA

    ARVUTITE ARITMEETIKA IAY0140 POSITSIOONILISED ARVUSÜSTEEMID 1. Milline on tiutum mittepositsiooniline arvusüsteem? – Rooma numbrid – Morsekood Positsiooniline arvusüsteem on arvusüsteem, mis esitab arve järjestikku kirjutatud numbritena, kusjuures numbrile omistatav väärtus sõltub tema asukohast ehk numbrikohast selles järjestuses. Positsioonilise arvusüsteemi aluseks nimetatakse naturaalarvu k, mis tähistab, mitut numbrit (null kaasa arvatud) arvusüsteem kasutab. Näiteks kümnendsüsteemi alus on kümme: see kasutab numbreid 0 kuni 9. Igas arvusüsteemis (va juhul kui alus on 1) on aluse tähis 10, sest see on esimene arv, mida ei saa tähistada k numbri abil. 2. Mis on arvusüsteemi alus? Mida ta määrab? Arvusüsteemi aluse mõiste – numbri kirjapanekuks kasutatavate märkide arv. Arvusüsteemi alus on täisarvuline, mis tähista

    Arvutid
    Keskkooli matemaatika raudvara
    40
    doc

    Keskkooli matemaatika raudvara

    .............................................................................................7 Tegurdamine e. korrutiseks teisendamine............................................................................ 8 Astendamine............................................................................................................................. 8 Naturaalarvuline astendaja................................................................................................... 8 Tehted astmetega.................................................................................................................. 8 Negatiivse täisarvulise astendajaga aste...............................................................................9 Arvu 10 astmed.....................................................................................................................9 Juurimine...............................................................................................

    Matemaatika
    MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE
    100
    pdf

    MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

    I OSA SISUKORD 1. ARVUHULGAD …………………………………………………… 2 2. ARITMEETIKA ……………………………………………….…… 3 2.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed ………………………….……. 3 2.2 Hariliku murru põhiomadus ………………………………….…….. 3 2.3 Tehetevahelised seosed ……………………………………….…….. 3 2.4 Tehted harilike murdudega ………………………………….……… 4 2.5 Tehete põhiomadused ……………………………………….……… 5 2.6 Näited tehete kohta positiivsete ja negatiivsete arvudega …….…….. 5 2.7 Näited tehete kohta ratsionaalarvudega ……………………….……. 6 2.8 Protsent ja promill …………………………………………….……. 8 2.9 Näited protsentarvutusest …………………………………………... 9 2

    Matemaatika
    Mõisted matemaatikas
    15
    doc

    Mõisted matemaatikas

    Ülesanne 1 Aksioom (kreeka keeles axima 'see, mis on vääriline') tähendab üldkeeles väidet, mille tõesuses pole kahtlust. Algarvuks nimetatakse ühest suuremat naturaalarvu, mis jagub vaid arvuga 1 ja iseendaga. Algarvude hulk on lõpmatu. Sajast väiksemad algarvud ((100) = 25) on 2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37, 41, 43, 47, 53, 59, 61, 67, 71, 73, 79, 83, 89 ja 97. Kaksikuteks nimetatakse selliseid algarve, mille vahe on 2, näiteks 101 ja 103 või 1 000 000 007 ja 1 000 000 009. Ei ole teada, kas kaksikuid on lõpmata palju. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga. Näide 1. On antud arvud 3, 4, 5 ja 6. Leiame nende arvude aritmeetilise keskmise. 1) Leiame summa: 3 + 4 + 5 + 6 = 18. 2) Jagame summa liidetavate arvuga 18 : 4 = 4,5. Seega nende arvude aritmeetiline keskmine on 4,5. Lahendamiseks sobib ka avaldis (3 + 4 + 5 + 6) : 4. Arvkiir on kiir, mille alguspunktis on märgitud arv 0. Edasi on vaba

    Matemaatika
    Arvuti tark- ja riistvara
    46
    doc

    Arvuti tark- ja riistvara

    Kõlarid loudspeakers högtalare 45 23400 Skänner scanner scanner 920 19470 Klaviatuur kelyboard resonans 79 3999 Korpus corpus korpuskel 296 12124 Ülesanne: Raamatus on: *124 lehekülge teksti *14 pilti, millest igaüks on 650 KB *Kirjuta tehted, kuidas leiad teksti, piltide ja raamatud mahu B-des, KB-des ja MB-des . 1 lk = 3000 B 124*3000 = 372 000 = 372 KB KB-> B-ks : 650 KB = 650000 B 14 pildi maht : 14* 650000 B = 9100000 B = 9100 KB = 9,1 MB Raamat kokku : 372 KB +9100 KB = 9472 KB = 9,472 MB 2 Lehekülgede nummerdamine Insert -> Page numbers - ülal/all - vasak/parem/keskel - esimese lehe number NB!

    Arvuti õpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun