Sidesõnade kordamiseks (0)

KOMAD Helistasin Jaanusele et teada saada mis meile emakeele kontrolltööks korrata oli antud. 2. Mul endal polnud midagi päevikusse märgitud sest olin tunni lõpus olnud hambaarsti juures ning pärast unustasin teiste käest küsida. 3. Telefon Jaanuse kodus kutsus küll aga keegi ei vastanud. 4. Seejärel lippasin Marguse juurde kes on meil oivik ja teab alati kõike kuid ka Margus oli välja läinud. 5. Nii mul polnudki kohta kust järele küsida. 6. Seepärast kardangi tänast päeva mil toimub meil selle õppeaasta viimane kontrolltöö. 7. Oleme vaid siis head töökaaslased kui oskame hinnata ka teiste tööd. 8. Kui märtsikuu tuuled hakkavad puhuma siis on talvel lõpp ja kevad alustab taas oma võidukäiku. 9. Ainult sellest noorest kes ei põlga tööd kasvab tubli inimene. 10. Juhan tahab saada arstiks kuigi ta teab et õppida tuleb palju. 11. Varane põllumees naerab aga hiline nutab. 12. Töö oli nii huvitav et poistel polnud aega süüa ega ka puhata . 13. Töö jätkus nagu polekski vahepeal midagi juhtunud. 14. Ega koera siis enam söödeta kui hunt juba karjas on. 15. Tulime vaatama mida sa siin teed. 16. Kes tööd taga ei aja seda ajab töö taga.17. Kui jaanuaris on palju udu siis kevad on vesine. 18. Mati istus kaua jõe ääres ja jälgis korki aga kala ei hakanud õnge.
3. Leia sobivad sidesõnad. Pane komad.
1. Tule pealegi   __________  ära jää hiljaks .
2. Ootan su kindlasti ära  __________  vajan su abi.
3. Tahtsin ära joosta  __________  ei suutnud ehmatuse pärast ära joosta.
4. Tahtsin rääkida kindlasti Merlega  __________  ta puudus koolist.
5. Arvatakse  __________  laeval oli ka vääriskive. 
6. Isa ei läinud mitte toidupoodi  __________  ostis hoopis uue kohvimasina.
7. Rada hakkas laskuma  __________  jõge ei paistnud ikka veel.
8. Peale õhtusööki läksid Tiina ja Tiit õue  __________  veidi mängida.
9. Täna ei saanud suusatada  __________  oli liiga külm.
10. Kuula  __________  ära räägi seda edasi!
6. Pane komad (9).
     1. Nabaapelsin on väga kvaliteetse viljalihaga ja neil on omapärane tunnusmärk 
küljes. 2 Nabaapelsini ülaosas punnitab koore all veel teine apelsinihakatis. 
3. Jaffaapelsinid on nime saanud Iisraeli linna Jaffa järgi. 4. Neid tuntakse paksukoorelistena. 5. Veriapelsinide viljalihal on punakas varjund sest see 
sisaldab värvainet antotsüaani. 6. Sajandi algul oli see sort nii moes et kusagilt 
polnud punaka lihaga sorte piisavalt võtta. 7. Osavad ärimehed süstisid siis tavaliste  
sortide puudel kasvavatesse noortesse viljadesse söögipeedi mahla ja turustasid 
neid valminult tublisti kallima hinnaga. 8. Nõudmine veriapelsinide järgi on praegugi 
suur sest nad on õhukese koorega ja väga mahlakad.
Leia lünkadesse paslikud siduvad sõnad ja pane vajalikud komad.
aga, et, ja, kui, kuid, ning, sest, siis
Varest tunti juba vanasti selle poolest .................ta oli ivake laisavõitu. Sügiseti kutsusid sõbrad teda endaga talvitama ................. soojal maal pidi kõik hoopis parem olema................. vares ei viitsinud minna. Seni teised meelitasid................. võttiski vares kord kätte ................. lendas lõunasse. Seal istus ta palmi latva ................. leidis kohe................ tühja juttu aeti selle maa kohta. Janu piinas................ keegi ei andnud tilgakestki selle kustutamiseks.Kui teised nüüd veel vareseonu pilkama hakkasid................. vihastas ta nii ................. rändas tagasi. Siitpeale ei läinud vares enam kunagi soojale maale.
Kirjuta sulgudesse kas liit- või lihtlause. Jooni alla alused ja öeldistele tõmba ring ümber.
Võitlus oli otsas. (............) Suure kära ja müraga läksid lapsed koolituppa. (............) Laur jäi veel natukeseks välja seisatama ja vaatas , kuidas tüdrukud omavahel niisama lahingut lõid. (..........) Siis nägi ta, kuidas Tali koolitoa trepile läks ja luuaga jalgu puhastas. (............) Laur läks läve poole, et temaga rääkida ja küsida, kuidas lumesõda tema arust olnud, aga  samal hetkel hakkas  kirikukell lööma. (............) Kooliõpetaja jäi seisatama. (............) Ta  kuulatas silmapilgu , kuidas tornist aeglased, korralikud  piu-paud alla kostsid ja värisedes kaugusesse kadusid. (............) Siis ütles ta naeratades Arnole: "Kuula, Arno , kuidas Lible kella paugutab."  (............) Arno vaatas ütleja poole ja küsis aralt: "Ei tea, kas Lible lööb kella?"(............) Arno jäi imestusest kuulatama.(............) Ta ärkas mõtetest alles siis, kui Tõnisson temale tasa külge müksas ja küsis, mis kooliõpetaja temaga lävel oli rääkinud.(............)
Üks mu sõbratar saatis Loorale mängupasuna (                  ). Kui pasunat hoiti Loora suu ees, õppis ta pea kuuldavale tooma kõrvulukustavaid törinaid (                    ). Teine austaja saatis temale väikese ksülofoni ühes löögihaamritega (                  ). Loora hoidis haamrit hambus ja lõi lõi osutatud pulkadele (                    ). Säärane harjutamine mitmel pillil võis mind ja tädi hulluks teha (                     ). Pillid tuli kõrvale panna ning anda mängimiseks vaid lühikeseks ajaks õhtuti (                 ). Lauluõpetuse õnnetu tagajärg oli see, et kui aga mina või tädi hakkasime mängima klaverit , tõstis Loora kohe oma pea ja hakkas uluma fortissimos (                 ). Seetõttu tuligi mängida vaid siis, kui Loora oli järves (                 ).   Koolis olin õppinud mängima lihtsat pilliroost üheoktaavilist flööti (                   ). Olime elanud oma onnis juba üle aasta, kui võtsin selle välja (                      ). Kuuldes flöödihelisid tuli Loora õuest ja asetus minu vastu (                  ). Tema pilk oli suunatud kaugusesse (                        ). Ta oli ükskõikne kõigele peale muusika (                 ). Mängu ajal püsis ta paigal vaiksena (                   ). Kui sai teatavaks, milline mõju on Loorasse flöödimängul, rakendasin tema talitsemiseks uut võtet: hakkasin mängima flööti (             ). Võlutuna konutas ta pilukil silmadega paigal (               ). Mäng saavutas tulemuse - vähemalt kümneks minutiks (                ).