Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Komad ja kokku-lahku (2)

1 HALB
Punktid
Koma :
-des,-mata alguses( , )
-enne küsisõna on ( , ) –(kes,mille,miks)
-kui lauses on 2 mõttet( , )
-kui ja ning on pärast tegusõna ( , ) -(on , tegema,olemas,oleks)
-kui teine pool on nimetav (mis) ( , )
-mine lause lõppus ( - )
-(ja,ning)kui on 2 mõtte . Lause peaks lõppema , aga lause edasi minekuks pannakse ( , )
- rindlause , koondlause siis ( -)
-kui mõlemas pooles on öeldis ( , )
-kui alguses on öeldis siis ( - )
-kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , )
-sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , )
-kui lisand puudub siis( , )
Laused:
S_: ,, O_ .!? ``
,, O_ ,!? ´´ S_ .
Ühend:
-l,m,n,r ( 2 s)
-l,m,n ( ühend 1x)
-gi- l,m,n,r-täis.(tema ees 2x)
-ki- k,p,t,g,b,d,s,h,f(tema ees 2x)
-modern+ne – liide ( modernne )
-monarhi- mida? ( 1 x)
-valss-(l,m,n,r – 2s)
-valsile-(keda?mille?mida?- 1s)
- ainsus (2x)-kirss
- mitmus (1x)-kirsid
-Itaal/ia+ lane =itaallane , Tsehh/i+lane=tsehlane , Portugaal+lane=portugaallane
-kontr/a+ revolutsioon =kontrrevolutsioon(kui lõppeb ja algab kaas.h siis on (2x)
-tüvi+ tegija =söö+ja, vii+ja, raju +ja
-likkus-mis?(2x)-sõbralikkus-nim.
-lik-missugune?(1x)-sõbralik
-stikune-missugune(1x) om.kelle?mille?
-stikkus-mis?(2x) nim.
-stikku-kuidas?(2x)os.keda?mida?
Komad ja kokku-lahku #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor teca Õppematerjali autor
spikker mis aitab töödes

Sarnased õppematerjalid

Eesti keele reeglid
9
doc

Eesti keele reeglid

Nt Õpilane kirjutab ilusasti. d) Hulgamäärus ­ määrab hulga. Vastab küsimusele kui palju? Nt Õpilane kirjutas vähe. Veel hulgamäärusi, vt lk 28 õpikust. TÄIEND kuulub nimisõna juurde ja vastab küsimustele kelle? mille? missugune? Nt Tubli poiss sai hea hinde. LISAND on nimisõnaline täiend, mis tähistab sugulust, ametit, aunime vms (st ütleb teiste sõnadega, kelle või millega on tegemist). Vaata komade panekut! Komasid ei ole Komad on PEALINN Tallinn asub Soome lahe ääres. Tallinna, Eesti PEALINNA (omastav kääne) (eeslisand) asukoht on soodne. Tallinn kui Eesti PEALINN on tuntud kogu Tallinnas, Eesti PEALINNAS, on palju Euroopas. kultuuriasutusi. (järellisand) Tallinn Eesti PEALINNANA (olev kääne) on tuntud kogu Euroopas. 10.Laused LIHTLAUSE: üks öeldis

Eesti keel
Kogu aasta reeglid 9-klassile-6
10
doc

Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul. loe, te ja lu – kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul – need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole! b) ajamäärused: nt Sündisin 1992. aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid: Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv).

9. klassi eesti keel
Eesti keele eksami kordamine 9-klass
5
doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

- Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame

Eesti keel
9-KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL
12
doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks ­ see on tegusõna pöördeline vorm. Nt Ma astun vaikselt. Ma koputan vaikselt. Ma olen vaikselt oodanud. Ma teen ukse vaikselt lahti. Liitlauses on kaks või enam tegevust ehk öeldist. Osalaused ühendatakse omavahel liitlauseks sidesõna, koma või koma ja sidesõna/siduva sõna abil. Nt Lapse naersid ja mängisid palli. Mees röögatas ning haaras jalast kinni. Ta kukkus, vajus pikali. Ma ehmusin, sest ei teadnud, mida pean tegema. KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille

Akadeemilise kirjutamise alused
10 klassi eesti keele grammatika
5
docx

10.klassi eesti keele grammatika

(koha-, aja-, viisi-, hulga-, valdaja- (õpilasele ­kellele? Kellel? Kellelt?), vahendi- ( markeriga- millega?) ja rõhumäärus (arvatavasti, loodetavasti, nii, vist, võib-olla jne) Olevas käändes on KOMATA nt.Mari meie klassivanemana on tubli. Eelislisand-> KOMATA nt. Meie klassivanem Mart on tubli. Järellisand-> KOMA(DE)GA Mart, meie klassivanem, on tubli. Omastava käände lisand-> Üks koma nt. Mardi, meie klassivanema hinded on korras. Kui-lisand -> KOMATA nt. Mart kui meie klassivan on meile eeskujuks 10) Rind- ja põimlause. Lauselühendid. ­ . LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus ­ öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus ­ öeldis ­ alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal!

Eesti keel
Reeglid-mida põhikooli lõpuks on vaja teada
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul. loe, te ja lu ­ kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul ­ need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole! b) ajamäärused: nt Sündisin 1992. aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid: Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv).

Eesti keel
Olulised tabelid häälikuõpetuses
29
xls

Olulised tabelid häälikuõpetuses

ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk ­ piklik Metall ­ metalne Kass ­ kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, KI/ GI puhul mill

Eesti keel
Eesti õigekeel
10
doc

Eesti õigekeel

Mõne päeva pärast teade küll saabus, aga oluline teave oli jäänud kirja panemata. Täiendlause peab asuma otse oma põhisõna järel. Helsingi, mida meie turistid tihti külastavad, on tõesti kaunis. NB! Helsingi on tõesti kaunis, mida meie turistid tihti külastavad. (ei sobi: kaunis ­ mida) Liitlause kirjavahemärgid Liitlauses pannakse sidesõnade aga, et, vaid, kas, kus, kuna(s), kuid, mis, mille, mida, kes, kelle, keda, sellepärast, siis, sest ette alati koma. Põimlause kirjavahemärgid Põimlause koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallausete liigid 1. Aluslause. N e e d, kes jaaniööl järves suplevad, saavad terveks igast haigusest. 2. Öeldistäitelause. See ongi k õ i k, millest tahtsin teile täna kõnelda. 3. Täiendlause. Ä r i k e s k u s, mis hiljuti valmis, kaunistab Tartu kesklinna. 4. Sihitislause. Päevalehed t e a t a s i d, et riigieelarve vastuvõtmine lükati edasi. 5. Määruslaused

Eesti keel




Kommentaarid (2)

Lelly profiilipilt
Lelly: käib kah
20:11 25-05-2011
woman16 profiilipilt
woman16: norm
18:46 14-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun