Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Komad (0)

1 Hindamata
Punktid
Pane puuduvad komad . Värvi sidesõnad
.Mine võta kinni kas olid Muhv ja Kingpool väsinud või avaldas tee lõpuks mõju kuid
igatahes vajusid naksitrallid unne.
Ümberringi siristasid rohutirtsud ja sumisesid igat seltsi muud putukad.
Metsast kostis lindude laisavõitu laulmist .
Eemal külas hakkasid haukuma koerad sest Sammalhabe oma piimamannerguga oli sinna jõudnud.
Muhv ja Kingpool ei kuulnud midagi vaid norskasid vaikselt ühes ja samas taktis.
Nad ei kuulnud ka seda kuidas üks harakas lärmakalt kädistades metsast välja lendas .
E. Raud "Naksitrallid
Joonas tahaks ujuma minna aga vesi on järves veel külm.
Klass oli tühi sest lapsed olid õues jooksmas.
Harril on hallid aga Hannesel on sinised silmad.
Isa teab et emale meeldivad kollased roosid .
Liis ja Pille elavad linnas aga mina elan maal.
Ahti ja Anna annavad koerale piima sest tema kõht on tühi.
Kevad on jälle käes. Päike paistab ja jää sulab.
Lapsed jooksevad hüppavad ja mängivad õues.
Ära tee sündsusetut nalja.
Rein ja Kaarel kes olid vennad, sõitsid kord rongiga . Noorem vend Rein vaatas tihti aknast välja ja imestas kuidas puud ja telefonipostid mööda kihutasid. Vanem vend hoiatas nooremat et see aknast välja ei vaataks sest muidu kaob müts ära. Rein vahtis aga ikka ja pistis pea läbi lahtise akna välja. Kaarel tahtis teda hirmutada tõmbas tal mütsi peast peitis selle selja taha ja hüüdis: "Müts läks!" Rein hakkas nutma sest ema oli talle selle alles eile ostnud. Kaarel lohutas nooremat venda: "Pole viga pigista silmad kinni ma vilistan sulle mütsi jälle tagasi!" Rein panigi silmad kinni. Kaarel vilistas ja pistis mütsi mille haaras oma selja tagant, Reinule pähe. Noorem vend rõõmustas väga.
Natukese aja pärast kui Kaarel tähele ei pannud , viskas Rein meelega mütsi vaguniaknast välja et näha kuidas vend selle tagasi vilistab. "Kaarel, Kaarel vilista! Ma viskasin mütsi aknastvälja," hüüdis ta naeratades. Kaarel kohkus ära sest tagasi ei osanud ta enam mütsi vilistada.
Jaota tekst lauseteks. Pane puuduvad kirjavahemärgid. Paranda lause algustäht.
kell lööb seitse ja Mikk ärkab ta läheb kööki kus laud on juba kaetud
kümme minutit enne kaheksat jätab ta emaga hüvasti ning hakkab kooli
minema poiss ei kiirusta sest kool asub kodu lähedal ta ei torma hooletult
üle tänava vaid vaatab kas auto ei lähene
Pane puuduvad komad. Värvi sidesõnad
Kõige toredamad on klassiõhtud kus saame oma oskusi proovida joostavõistelda tantsida laulda ja joonistada. Eelmine klassiõhtu toimus metsas kus pidime tundma ilmakaari teemärke ning loomajälgi. Võistlus oli keeruline aga meie rühm sai ikkagi esikoha. Poisid jäid teiseks sest kogusid vähem punkte. Metsas nägime sinililli ülaseid ja muid kevadlilli. Nädala pärast kui ilm ilus püsib, siis korraldame lõkkeõhtu.
Ruttasin siia et sind aidata. Ma nägin et sa tuled. Saima teadis et Mari ootab. Ta ei saanud minna sest pidi kodus ema aitama . Tüdruk läks välja aga tuli varsti tagasi. Talle meenus et homseks on luuletus pähe õppida. Raadiost öeldi et homme on ilus ilm. Lastel on hea meel sest vihm on lakanud. Nad jooksevad õue kus on suured lombid. Lapsed kilkavad ja naeravad sest soojas vees on tore paljajalu paterdada. Öeldakse et naer on tervisele kasulik. Mart ei karda külma sest ta on terve ja tugev poiss. Ta peseb end hommikuti jaheda veega sest see karastab. Salme võtab harja ja pulbri ( pasta ) et pesta hambaid.
Ilm on selge kuid külm. Saabus hommik aga külm kõvenes. Kui taevas läheb pilve siis on soojem. Sadu algas mitte täna vaid juba eile. Sadu lakkas aga tuisk kestis edasi. Linnud otsivad toitu kuid lumi on kõik kinni matnud. Kui tuisk lõpeb siis viime lindudele toitu. Siin pole vaja kelku vaid suuski. Kui tunnid lõpevad siis läheme suusatama. Väike Andi tuleks ka aga tal pole suuski. Oleksin olnud veel õues kuid mul hakkasid käed külmetama.
  Käisime seenel.
        Ükskord sadas kogu päeva vihma nagu oavarrest . Meie Kallega ei saanud õue minna. Pidime istuma külalistetoas ja lugema lasteraamatuid. Alguses oli päris huvitav kuid hiljem hakkas igav. Vihmasadu jäi vaiksemaks ent päriselt ei lakanud. Vanaema rääkis et sellise uduvihmaga on hea seenel käia. Läksimegi kolmekesi metsa. Vaatasime ega näinud midagi.Vanaema tutvustas meile söögiseeni. Nüüd leidsime ise mitmesuguseid seeni. Samblas oli peidus nii kukeseeni pilvikuid kaseriisikaid puravikke kui ka võiseeni. Kärbseseened jätsime metsa sest nad on mürgised ja söögiks kõlbmatud.   
       Koju jõudsime hilja . Olime väsinud aga õnnelikud - seenesaak oli suur!
Kõige toredamad on klassiõhtud, kus saame oma oskusi proovida, joosta , võistelda, tantsida, laulda ja joonistada. Eelmine klassiõhtu toimus metsas, kus pidime tundma ilmakaari, teemärke ning loomajälgi. Võistlus oli keeruline, aga meie rühm sai ikkagi esikoha. Poisid jäid teiseks, sest kogusid vähem punkte. Metsas nägime sinililli, ülaseid ja muid kevadlilli. Nädala pärast, kui ilm ilus püsib, siis korraldame lõkk
Ruttasin siia, et sind aidata. Ma nägin, et sa tuled. Saima teadis, et Mari ootab. Ta ei saanud minna, sest pidi kodus ema aitama. Tüdruk läks välja, aga tuli varsti tagasi. Talle meenus, et homseks on luuletus pähe õppida. Raadiost öeldi, et homme on ilus ilm. Lastel on hea meel, sest vihm on lakanud. Nad jooksevad õue, kus on suured lombid. Lapsed kilkavad ja naeravad, sest soojas vees on tore paljajalu paterdada. Öeldakse, et naer on tervisele kasulik. Mart ei karda külma, sest ta on terve ja tugev poiss. Ta peseb end hommikuti jaheda veega, sest see karastab. Salme võtab harja ja pulbri (pasta), et pesta hambaid.
Ilm on selge, kuid külm. Saabus hommik, aga külm kõvenes. Kui taevas läheb pilve, siis on soojem. Sadu algas mitte täna, vaid juba eile. Sadu lakkas, aga tuisk kestis edasi. Linnud otsivad toitu, kuid lumi on kõik kinni matnud. Kui tuisk lõpeb, siis viime lindudele toitu. Siin pole vaja kelku, vaid suuski. Kui tunnid lõpevad, siis läheme suusatama. Väike Andi tuleks ka, aga tal pole suuski. Oleksin olnud veel õues, kuid mul hakkasid käed külmetama.
 
 Käisime seenel.
        Ükskord sadas kogu päeva vihma nagu oavarrest. Meie Kallega ei saanud õue minna. Pidime istuma külalistetoas ja lugema lasteraamatuid. Alguses oli päris huvitav, kuid hiljem hakkas igav.          Vihmasadu jäi vaiksemaks, ent päriselt ei lakanud. Vanaema rääkis, et sellise uduvihmaga on hea seenel käia. Läksimegi kolmekesi metsa. Vaatasime ega näinud midagi.Vanaema tutvustas meile söögiseeni. Nüüd leidsime ise mitmesuguseid seeni. Samblas oli peidus nii kukeseeni, pilvikuid, kaseriisikaid, puravikke kui ka võiseeni. Kärbseseened jätsime metsa, sest nad on mürgised ja söögiks kõlbmatud.   
       Koju jõudsime hilja. Olime väsinud, aga õnnelikud - seenesaak oli suur!
Komad #1 Komad #2 Komad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sipsik23 Õppematerjali autor
ülesanne ja kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES
32
docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed

Füüsika
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
Kevade värvid õpimapp
72
doc

Kevade värvid õpimapp

Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill...........

Keskkond
Toompere - Kommunisti surm
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite

Teater
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun