Jumalanna Artemise temple Nimi Kool Klass 2009 Sisukord : Sisukord................................2 Sissejuhatus............................3 Jumalanna Artemise tempel..........4 Ehitamine Kasutatud kirjandus...................5 2 Sissejuhatus : Rohkem kui tuhat aastat tagasi koostas kreeka kirjanik Siidoni Antipatros nimekirja oma ajastu kõige tähelepanuväärsematest ehitistest . Need ehitised said hiljem tuntuks seitsme maailmaimena. `' Imede'' arvu peetakse tähenduslikuks. Juba igiammusest ajast oli number 7 peetud maagiliseks numbriks ja seda oli sageli seostatud mõne erilise või müstilise sündmusega. Sajandite jooksul mõned maailmaimed hävisid või muutusid varemeiks. Siin räägin ma ka Jumalanna Artemisest. 3 Jumalanna Aretemise tempel Ehitamine Artemis - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose ko
7 MAAILMAIME Maailmaime Number Egiptuse püramiidid 6 Babüloni rippaiad 7 Zeusi kuju Olümpias 1 Pharose või Aleksandria tuletorn 5 Artemise tempel Efesoses 2 Halikarnassose Mausoleum 3 Rhodose koloss 4 · Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu (Heopsi) püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse 10 m võrra. Vapustavad on teisedki arvud: külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,4 ha, maht algselt 2 521 000 m³ (praegu umbes 170 000 m³ võrra väiksem), kogukaal 6,5-7 miljonit tonni. Rajatis püstitati ligikaudu 2,25 miljonist kiviplokis
7 MAAILMAIMET Referaat Sisukord. SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 GIZA PÜRAMIID....................................................................................................................................4 EHITUS..................................................................................................................................................4 GIZA SFINKS. .......................................................................................................................................5 SEMIRAMISE RIPPAIAD...................................................................................................................
ABJA-GÜMNAASIUM Janetta Lille HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: C. Lõhmus Abja-Paluoja 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2.Ehitised...............................................................................................................................4 2.1. Halikarnassose mauseloum............................................................................................4 2.2. Artemise tempel.............................................................................................................4 2.3 Pharose tuletorn..............................................................................................................4,5 3.Linnad..................................................................................................................................6 3.1. Linn Aleksandria........
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3)
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise tempel Ephesoses..........................
tuna-vormid. Näide: Üle tänava astudes vaatasin hoolikalt ringi. 7) Lisand on nimisõnalise täiendi eriliik, mis väljendab oma põhisõna tähendust mõne teise mõiste või sõnaühendiga. Näide: Meie vanal ülikoolilinnal Tartul on eriline aura. 8) Otsekõne annab edasi rääkija sõnasõnalise teksti ja esineb enamasti ainult koos saatelausega. Saatelause näitab, kes on rääkija. Näide: Ema ütles Marile:”Söö kohe toit ära!” 9) Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest kõrvallausest. Pealause on sõltumatu, aga kõrvallause alistuv, mida ei saa omaette kasutada. Näide: Kui me välja sõitsime, oli juba hommik. 10) Rindlause on liitlause, mis koosneb grammatiliselt sõltumatutest osalausetest. Näide: Toomas sõitis edasi, meie jäime siia ja vana aasta lõpp jõudis kätte.
tuna-vormid. Näide: Üle tänava astudes vaatasin hoolikalt ringi. 7) Lisand on nimisõnalise täiendi eriliik, mis väljendab oma põhisõna tähendust mõne teise mõiste või sõnaühendiga. Näide: Meie vanal ülikoolilinnal Tartul on eriline aura. 8) Otsekõne annab edasi rääkija sõnasõnalise teksti ja esineb enamasti ainult koos saatelausega. Saatelause näitab, kes on rääkija. Näide: Ema ütles Marile:”Söö kohe toit ära!” 9) Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest kõrvallausest. Pealause on sõltumatu, aga kõrvallause alistuv, mida ei saa omaette kasutada. Näide: Kui me välja sõitsime, oli juba hommik. 10) Rindlause on liitlause, mis koosneb grammatiliselt sõltumatutest osalausetest. Näide: Toomas sõitis edasi, meie jäime siia ja vana aasta lõpp jõudis kätte.
Kõik kommentaarid