Paul-Eerik Rummo ,,Saatja aadress" (0)

Luuleanalüüs
Paul-Eerik Rummo ,, Saatja aadress"
Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas ning ta on Eesti kirjanik ja poliitik . Tema isa, Paul Rummo, on samuti kirjanik. Paul-Eerik Rummo isa suri 1981 aastal. Paul-Eerik Rummo õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Ta on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, veel on ta olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja ka poliitik. Rein Veidemanni sõnul Paul-Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset.
1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968–1972" avaldamine keelati ära. Keelati ära sest, sellel ajal oli Nõukogude aeg. Kuid lõpuks ilmus tervikuna see ikkagi 1989. aastal. Selles kogus Paul-Eerik Rummo loobus oma traditsioonilisest luuletamistavast. Ta hakkas selle asemel kirjutama vabavärsse, seda on ka näha, sest luulekogu on kirjutatud väga vabas vormis. Puuduvad komad, lause lõpus olevad punktid ja ka lause alguses olevad suured tähted. Selline kirjutamisviis meenutab vägagi proosat.
Peale läbi lugemist oli mul sama tunne selle luulekogu kohta, mis ennegi lugemist. Väga palju jäi arusaamatuks. Esimene arvamus oli kohe, et selline luulekogu ja kirjutamis viis üldse ei meeldi mulle, sest väga raske on aru saada, mis autor tahab öelda. Seejärel otsustasin lugeda seda ka teist korda. Teist korda lugedes hakkasin aru saama ja mida edasi lugesin, seda paremaks see läks. Lõpp tuli ootamatult, arvasin, et on veel lehekülgi. Peale teist lugemist meeldis see mulle juba natukene. Arvan, et kui lugeda veel, siis hakkaks veelgi rohekm see mulle meeldima. Mõnest luuletusest oli väga kerge aru saada, mõnest ei saa veel praegugi aru. Mulle jäi mulje, et Paul-Eerik Rummole Nõudekogu aeg ei meeldinud kirjutamise ajal, sest ta halvustab natukene seda aega.
Mulle meeldib väga luuletus "Märts". See on lühike, väga kergesti arusaadav ja tegelikult väga tõene. Meeleolu tundub olevat hea, sest tavaliselt Märtsi kuus on veel päris külm ja tihti kipuvad näpud külmetama. Ta tundub olevat rõõmus ja samal ajal ka üllatunud, sest märtsi kuus polegi tal nimetissõrmel külm. Mina oleksin ka rõõmus, sest pikk talv on möödumas ja see, et näppudel pole külm, on märk, et talv on lõppemas ja kohe kohe on saabumas kevad.
Samuti meeldib ka mulle tema luuletus "Miks ma enda ära ei tapa". Esimest korda seda lugedes kerkis naeratus suule. Mulle jääb mulje, et meeleolu on hea, rõõmus. Luuletus on ainult kahe sõnaline ja vastab pealkirjale eitavalt. Inimene kes end ära ei taha tappa, on rõõmus inimene, nii arvan mina. Kui ta oleks luuletuse pealkirjale vastanud jaatavalt, oleks meeleolu väga kurb, sest siis oleks aru saada, et Paul-Eerik Rummo pole oma eluga rahul.
Veel üks väga hea luuletus.
Luuletus "Ärkvel" tekitab tunde nagu istuksin ise ka sellises bussis. Võrdlus: raha ja kaduvaid pileteid nagu lendlehti. Epiteet : kaks sinendavat kasvuhoonet. Metafoor : varahommikul sõidan bussiga. Metafoor: lumi, mis langeb niisama, omandab valgusrindes suuna ja rullub vastu esiakent, sularusikas.
Luuletus " Seisukord ". Luuletus on täis metafoore. Metafoor: kes nüüd on peal see jääb peale. Metafoor: kes nüüd on all see jääb alla. Metafoor: mina jään vahele.
Indrek Kadak