Mari-Liisa Reigo Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimeses maailmasõjas kaotati palju, aga võideti veel rohkem. Võitsid need riigid, kes taastasid oma iseseisvuse, võitjateks on kogu inimkond, sest toimus tehnika, tööstuse ja majanduse areng ning alguse sai ka naiste võrdõiguslus. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (A...
Inglismaa Parlamentaarne monarhia -Leiboristlik partei ja Liberaalne partei. -Kolooniatele toetumine, sealt said tehased Toorainet, Hirm Sksmaa ees. -Maksude tõstmine viis riiki edasi, Vananenud Tehnika tõttu rolli langus maailmamajanduses. Prantsusmaa Demok. Vabariik -Kiriku roll riigi ning haridussüsteemist kaob - Rivaalitsemine GB lõppes, Liit Venemaaga Sksmaa vastu, Sõda Preisiga (kaotab), Lootsid Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees.
Aasta jooksul olid hangitud ulatuslikud koloniaalvaldused Aafrikas, võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksamaa koloniaalpoliitika julmemaid. 7. Milline Saksamaa tegevus ei meeldinud Venemaale ja Suurbritanniale ja miks? Venemaale ja Suurbritanniale ei meeldinud Saksamaa tund Lähis-Itta, mis kutsus esile Venemaa ja Suurbritannia vastutegevusel.Venemaa oli juba ammu silmas pidanud Türgi väinade ja võimaluse korral ka kogu Türgi haaramist. Inglismaa kartis ohtu oma kolooniatele Idas. 8. Milline oli Saksamaa maksupoliitika ja kuidas suhtus sellesse elanikkond? Sõjalaevastiku ehitamine, kolooniate haldamine ja seal sõjavägede pidamine nõudis valitsuselt täiendavaid väljaminekuid.Nende katteks tõsteti korduvalt makse, eriti kaudseid, see tähendas eelkõige toiduainete, aga ka paljude teiste kaupade kallinemist.Varakate inimeste seas oli eriti ebapopulaarne pärandusmaks( Õdedel- vendadel 4%, kaugematel sugulastel 10%).
järk-järguliste reformidega 2)Vene enamlased- nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne rev. (Uljanovi)3)tsentrislik- üritas leida kahe eelmise keskteed(K.Kautskya)4)anarhistid-klassivastuolud likvideerida,eesmärgid saavutada atendaatidega suurriikide valitsejatele.S mõtleja Nietzsche ideed said vägagi pop.(väljapääs igavast argipäevast,"mis lõpetab kõik sõjad").20.sajandil valitses maailma Euroopa.*kolooniad(E surus oma kultuuri kolooniatele peale)*Relvakonfliktid kolooniate ja emamaa vahel*misjonärid-usulevitajad*S tahab asumaid*kolooniast saadi maavarasid,viidi kaupa sinna ja pandi sealseid inimesi tööle*inimeste arusaamad muutusid seisustesse(aitas kaasa I ms)*naistele oli suur muutuste aeg-pidid tööle minema, muutus mood ja kombed*autod+avariid. +2pg Õpik 1879 Saks. Ja austria-ungari liit, 1882 liitus Itaalia. Saksa keiser Wilhelm II loobus Otto von Bismarcki lepingust, saks ei saanud enam
kuningale. Koloonia kuberneri võis määrata kohalik kuningas. Inimestele kehtisid Inglismaa õigused/vabadused. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas see, et kuningavõim oli ookeani taga. Väljaastumise aluseks oli argument, et Briti parlamendil pole õigust neid maksustada, sest nad pole parlamendis esindatud. Tempelmaksuseadus- spetsiaalne maks ajalehtedele,dokumentidele jne. Asumaad nõustusid Suurbritannia kuningaks olemisega, kuid Briti parlamendil on liialt vähe õigusi kolooniatele seadusi anda. Kolmekümneaastane sõda (põhjused, tagajärjed, Vestfaali rahu): Põhjused: ülemvõimuvõitlus Euroopas ja vastuolud Protestantliku Uniooni ja Katoliikliku Liiga vahel. Vastased: Saksa-Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik. Tagajärjed: Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle ja need võisid hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi.
2. Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt? Sest need piirkonnad kuulusid erinevatele kolonisaatoritele, kelle nõudmised olid erinevad. Austruaalia Poortugal EestiVenemaa 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine · SÕLTU INDUSTRIALISEERIMINE toimus suurriikide huvides, mingit piirkonda koloniseerides emamaa (antud juhul enim arenenud riik) liidab endaga koloonia Emamaa + koloonia = impeerium Kolooniatele iseloomulikud tunnused: 1) Euroopa ülerahvastatus 2) Toiduainete vähesus 3) Maavarade otsa lõppemine ÜMBERASUMISKOLOONIA oli mõeldud üleliigsete eurooplaste välja viimise kohana. Kui emamaa oli ülerahvastatud, siis emamaa üritas üleliigsed elanikud kolooniatesse suunata/meelitada/saata. I etapp ümberasumiskolooniatesse suunatakse üleliigsed eurooplased
sõjakirves; omavahelised tülid. 18.sajandiks oli idarannikul 13 inglaste kolooniat ja valgete kolonistide arv tõusnud 2,5 miljonile. Kõrgeim võim kolooniate üle kuulus Inglise kuningale, keda kohapeal esindas kuberner. Järjest olulisemaks kujunes kohalik omavalitsus kolooniate seadusandlikud kogud. Hakkas kujunema ameerika rahvus. Levisid valgustusideed. 1754.a esitas Benjamin Franklin Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, kus seadusandlik võim kuulus kolooniatele. Thomas Jefferson silmapaistev Ameerika valgustaja järgis Rousseau vaateid ja pooldas suveräniteediideed, millest tuletas õiguse luua oma riik. (Valgustajana eesrindlik: maad tuleks anda kõigile, kes seda harivad; pooldas orjuse kaotamist). Rahulolematuse kasv Briti ülemvõimuga 1756-1763 Euroopas peetud Seitsmeaastane sõda laienes ka Põhja-Ameerikasse ja Indiasse. Inglismaa oli tugevam määravaks sai ülekaal maailmameredel. Tagajärjed: Prantsusmaa kaotas suure osa
Saksamaa siiski edukas, sest suudeti tänu sellele Holland ja Belgia vallutada ning nõrgestada Prantsusmaad. 10. juunil kuulutas Itaalia Pransusmaale sõja, kus Prantsusmaa alistus juba 22. juunil. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler ründas Britanniat nii veelt kui õhust, kuid võitu ei saavutatud kuigi purustused olid suured. Suutmata Briti saari vallutada keskenduti kolooniatele Põhja-Aafrikas. 1940 sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Juba varsti ründas Itaalia Kreekat, kuid rutaka ja lohaka rünnaku tõttu, pidi talle Saksamaa appi tulema.Ühiselt suudeti ikkagi vastast lüüa.1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes juba 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim, ning nende vallutused jätkusid.
pidasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõja, mis on USA-s teada kui Prantsuse-Indiaani sõjad. Pariisi rahu(1763) tulemusena andsid prantslased kontrolli Ohio ja Loode-Ameerika üle inglaste kätte. Varsti andsid inglased välja seaduse, mis keelas ameeriklaste kolooniatel Ohiosse oma asunduste rajamise. Inglise kontroll aja üle kadus Ameerika kodusõjaga. Ohio jõest põhjapoolsemad osariigid olid vabad riigid(seal puudus orjandus) ja lõunapoolsed riigid olid orjanduslikud osriigid. Esimestele kolooniatele pandi alus Martietta linna loomisega. Enne seda, kui Ohio valmistus osariigiks saama loodi Ohio arvelt Indiana, vähendades Ohio ala umbes tänapäeva osariigi suuruseni. 19 veebruaril 1803 allkirjastas T. Jefferson alla seadusele, millega Ohio tunnistati 17-daks osariigiks. Ohio osariigis on sündinud seitse Ameerika Ühendriikide presidenti. Hetkel on Ohio pealinn Columbus. 5 GEOGRAAFIA
reformidega välja. majandusliku taset. tööstuse konkurentsivõimet ja säilitati stabiilne poliitika.Tänu kolooniatele tuldi kiirelt majanduskriisist välja. *Diktatuuride teke -Milles seisnes demokraatia kriis?Mil moel põhjustas seda demokraatlik riigikord ise? Otsuseid vastu võtta raske ja pikk protsess, otsuseid tehti liiga hilja või jäid tegemata mistõttu rahvas pettus neis
Saksamaa alustas võitlust veel ümberjaotamata maade eriti Maroko ja Hiina pärast. Impeeriumid imperialismiajastul: Suurbritannia oli mõjuvõimas koloniaalimpeerium. (1901 suri kuninganna Victoria (andis nime tervele ajastule, valitses 1837- 1901), 1901-1910 Edward VII, 1910-1936 Georg V). Ka sõjaliselt ja majanduslikult võimas riik merede valitseja ja maailmakaubanduse kontrollija. Probleemid kolooniate valitsemisel. Nn. Valgete kolooniatele Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Liit, Iirima (alates 1921) anti dominiooni staatus (seesmiselt autonoomsed).Kolooniad veel Aafrikas, Aasias -. Indias, Pakistanis algab vabadusvõitlus (India Rahvuskjongress), 19. saj. lõpul oli Saksamaa (keiser Wilhelm II) tõusnud maailma juhtivamate tööstusmaade hulka. Põhikonkurent Euroopas oli Inglismaa. Tööstuses oli Saksamaa juba ees. Ainult USA-ga ei suutnud Saksamaa võistelda. Välispoliitika aktiivne. Juba 1890nd.
· Tee Indiasse leidis Magalhaes. 1519-1522 toimunud ekspeditsioon esimeseks ümbermaailmareisiks. · Uutele mandrile andis nime Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, kes kutsus neid Uueks maailmaks. Suured maadeavastused IV · Hispaania ja Portugali edu teiste riikide ees oli nii suur, et nad jagasid maailma omavahel ära läänepoolkera jäi hispaanlastele, idapoolkera portugallastele. · Teised riigid sellest ei hoolinud ja 17. sajandil algas võidujooks kolooniatele, milles osalesid eeskätt Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. Maailmaavastuste mõju · Ameerika tsivilisatsioonide hävitamine: - Kesk-Ameerikas asteekide suurriik - Andides Inka riik · Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla, mustanahalised, raua, alkoholi, tulirelvad, hobused ja rõuged. Maailmaavastuste mõju II · Uus maailm saatis vastu maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat.
Järk-järgult moodustati kõigis kolmeteitkümnes koloonias seadusandlikud kogud. Kolooniad muutusid aina iseteadlikumateks. Eriti suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Arvati, et parlamendil pole õigust neid maksustada, kuna kolonistid pole esindatud. 1765.aasatl tehti väljaastumine tempelmaksuseaduse vastu. Asumaad nõustusid, et Suurbritannia kuningas on ühtlasi ka nende kuningas, kuid väitsid, et Briti parlamendil on sama vähe õigust kolooniatele seadusi anda kui mõnel koloonia seadusandlikul kogul suurbritanniale. Indiaanlastega sõdimised: Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult ja pakkusid neile inimlikku abi, aga suur osa valgetest suhtus indiaanlastesse üleolevalt ning ei pidanud neid isegi inimesteks. Põlisasunikelt võeti lihtsalt maa ära või siis osteti see neilt väga odava hinnaga. Indiaanlased aga tollal ei mõistnud, et maaga saab äritseda, sest nad võrlesid maad valgusega, mida ju ei saa müüa
Konstatinoopoli langemine ja türklaste ülemvõim Vahemere idaosas raskendasid. Portugallased otsisid ümber-Aafrika teed. Hispaanlased elavnesid ja andsid Cristoph Kolumbusele raha lääne kaudu indiasse sõitmiseks. Ta polnud edukas, Vasco da Gama tõi port. raha. Siis saadi aru, et on ikkagi mander vahel ja läbi saab sõita. Fernao de Magalhaesi saadeti 1519 ümbermaailmareisile. Hispaanlased said läänepoolkera, portugallased ida,va brasiilia. Võidujooks kolooniatele. Uus manner polnud inimtühi, Asteekide suurriik(selle vallutas imeline Hernan Cortese) ja Inka riik(Fransico Pizarro). Euro -> amer: kristlus, nisu, puuvill, neegrid, raud, alkohol, tulirelvad, hobused ja rõuged. Vastupidi: mais, kartul, tubakas, süüfilis, kuld ja hõbe. Hispaania? Rikas! Varsti - inflatsioon, hindade revolutsioon. 2.11 Keskaja lõpp ja uusaja algus Martin Luther käivitas enda teadmata 1517. usupuhastuse. Jean Calvin. Reform. algatas saksam. saabunud järjekordne partii
Eesti) on kokku puutunud väga tõsise probleemiga rahvaarvu ülikiire kahanemisega. Loomuliku iive keskmine näitaja jääb väiksemaks kõikides maailma riikides ja juba mitu aastat järjest. Kusjuures mõnede teadlaste väitel, arvestades maailma tendentse, demograafiline langus võib olla palju intensiivsem kui see, mis on esitatud käesolevas prognoosis. Majanduslik ebavõrdsus on rohkem omane arengumaadele ja uus-industriaalsetele riikidele (Mehhiko, Brasiilia) ning eriti endistele kolooniatele (nagu Lõuna-Aafrika Vabariik, Angola, Namiibia). Näiteks LAV´is peaaegu kogu mäetööstus (teemandid, rauamaagi, kulla, plaatinamaagi jm kaevandamine) on üksikute ettevõtete või isikute käes. Põllumajandusega tegelevad mustanahalised põliselanikud on sunnitud hakkama saama väikestel ja viljatutel maadel, kuna kõige paremad ning suuremad (üks farm ligikaudu 1000 ha) alad on nn afrikanerite (Euroopast ümberasukate järeltulijad, kes peavad oma kodumaaks Aafrikat) käes.
sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muudatusega(Rooswelt, New Deal). Prantsusmaal laiendati sotsiaaltagatisi. Pahempoolsed erakonnad koondusid rahvarindesse ning moodustasid rahvarindevalitsus, suutsid ära hoida parempoolsete erakondade võimuletuleku. Kehtestas töötu abiraha, tasulise puhkuse, lühema tööpäeva. (oli vana demokraatlik riik) Inglismaa- majanduskriis nii väga ei tabanud, seda tänu oma kolooniatele. Delaveeris oma naela, pani ujuvale kursile kulla alla. Põllumajandusseadusi vedas sisse kolooniatest.( Meie talunikke tabas hinnalangus väga rangalt(põllumajandushindade langus)) Inglismaa vedas vilja aga sisse, seega tuli see talle kasuks. Saksamaa tabas rängalt sest nõrk riik. Sai jalad alla 20. Lõpus Doosi plaaniga. Sellega pikendati repratsioonimakseid. Saksamaa oli noor demokraatlik riik, seal olid võimul pahempoolsed parteid (sots. dem) Natsid kasutavad seda olukorda ära
tänu sellele tõusid ka hinnad. Alguse sai Hinnarevolutsioon kindla sissetulekuga inimesed, nagu maaomanikud, muutusid vaesemaks ja kindlate väljamaksetega inimesed, rentnikud, leidsid et nende võlgade tegelik väärtus langes kiirelt. Juhtus see, et Hispaania ja Portugal, kes kulla ja hõbeda endale omandasid, ei omanud piisavalt head tootmisliini ning pidid kauplema teiste riikidega, et tagada kaupade ja varustuse olemasolu oma kolooniatele. Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades tekkisid tööstusrajatised, mis varustasid Hispaaniat ja Protugali vajalike kaupadega. Tööstuslik ja majanduslik jõud koondus nendesse maadesse ning püsib seal ka tänapäeval. Suur muutus kaasnes uute taimedega, mis Uuest Maailmast kaasa toodi. Euroopa püsis peamiselt nisu ja teravilja peal. Aaker maad (oldi õnnelik kui omati 30 aakrit, mida harida) tootis parimal hooajal 10 vakka nisu
Presidendinõukogu; see nõukogu koosneb 25 presidendi määratud liikmest ja 35 liikmest, kelle on parlamendikojad endi hulgast valinud. Täidesaatvat võimu teostavad president ja tema määratav ja juhitav valitsus Kabinet. 5.2 Haldusjaotus Lõuna-Aafrika Vabariik on jaotatud üheksaks provintsiks. Veel hilise ajani jagunes Lõuna- Aafrika Vabariik neljaks provintsiks, mis vastasid endistele buuri riikidele ja Briti kolooniatele. Tänapäeval on Lõuna-Aafrika Vabariigis üheksa provintsi, kus elavad erinevad Aafrika rahvad. 14 Kokkuvõte Võib öelda, et võrreldes 1980ndate aastatega on Lõuna-Aafrika Vabariik teinud läbi märkimisväärse majanduskasvu, seda eriti energiatootmise tõttu. Samuti on LAVil märkimisväärne osa maailmamajanduses metallide ja keemiatööstuse vallas. Tänu suurele
Presidendinõukogu; see nõukogu koosneb 25 presidendi määratud liikmest ja 35 liikmest, kelle on parlamendikojad endi hulgast valinud. Täidesaatvat võimu teostavad president ja tema määratav ja juhitav valitsus Kabinet. 3.2 Haldusjaotus Lõuna-Aafrika Vabariik on jaotatud 9 provintsiks. Veel hilise ajani jagunes Lõuna-Aafrika Vabariik neljaks provintsiks, mis vastasid endistele buuri riikidele ja Briti kolooniatele. Tänapäeval on Lõuna-Aafrika Vabariigis üheksa provintsi, kus elavad erinevad Aafrika rahvad. 9 IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis Rahvastiku rassiline ja etniline koosseis on kirev. Ametlik statistika eristab rassi järgi nelja rühma: 1. Euroopast pärinevad ehk valged (13.6%), 2. aafriklased ehk mustad (75%), 3. nn värvilised (segaverelised, 8.6%) ja 4
Presidendinõukogu. See nõukogu koosneb 25 presidendi määratud liikmest ja 35 liikmest, kelle on parlamendikojad endi hulgast valinud. Täidesaatvat võimu teostavad president ja tema määratav ja juhitav valitsus ehk Kabinet. 3.2 Haldusjaotus Lõuna-Aafrika Vabariik on jaotatud 9 provintsiks. Veel hilise ajani jagunes Lõuna-Aafrika Vabariik neljaks provintsiks, mis vastasid endistele buuri riikidele ja Briti kolooniatele. Tänapäeval on Lõuna-Aafrika Vabariigis üheksa provintsi, kus elavad erinevad Aafrika rahvad. IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis Rahvastiku rassiline ja etniline koosseis on mitmekesine Ametlik statistika eristab rassi järgi nelja rühma milleks on Euroopast pärinevad ehk valged 17,5 % , aafriklased ehk mustad 70,2%,värvilised ehk segaverelised 9,4% ja Indiast või Aasiast pärinevad 2,9% . Suurim on bantu keeli kõnelev ja 9 rahvaks jagunev aafriklaste rühm
okupeerimises) Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste ühendus: Suurbritannia kolooniate iseseisvumine (vt. RAHVASTE ÜHENDUS) 1960ndatest üritas SBR säilitada mõjuvõimu endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle Kolmveerand riikidest tunnustavad briti monarhi vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile 1982 Falklandi sõda Argetiinaga - Argetiina okupeeris SBR'le kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi saared Atlandi ookeani lõunaosas sõda lõppes oluliste ohvriteta SBR võitis kiiresti probleemiks ainult sõjatandri kaugus Thatcheri populaarsus suurenes, see võimaldas tal ellu viia majandusreforme. PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940. juulis tühistas Prantsuse parlament III vabariigi konstitutsiooni ja läks ise laiali. II
okupeerimises) Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste ühendus: Suurbritannia kolooniate iseseisvumine (vt. RAHVASTE ÜHENDUS) 1960ndatest üritas SBR säilitada mõjuvõimu endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle Kolmveerand riikidest tunnustavad briti monarhi vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile 1982 Falklandi sõda Argetiinaga - Argetiina okupeeris SBR’le kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi saared Atlandi ookeani lõunaosas → sõda lõppes oluliste ohvriteta → SBR võitis kiiresti → probleemiks ainult sõjatandri kaugus → Thatcheri populaarsus suurenes, see võimaldas tal ellu viia majandusreforme. PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940. juulis tühistas Prantsuse parlament III vabariigi konstitutsiooni ja läks ise laiali. II
50 riiki ja jagunevad 2 gruppi: · Endised dominioonid nn. valged kolooniad (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) ja mõned peale II maailmasõda vabanenud kolooniad, mis tunnustavad Briti monarhi oma riigipeana. · ¾ riikidest tunnustavad briti monarhi vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina. Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile. · Probleemid ühinemisel Euroopa Ühendusega: Mida vähem asumaid Suurbritannia omas, seda enam üritati läheneda Eurooa riikidele. 1960. aastaks sai Euroopa Ühendusest Suurbritannia suurim majanduspartner ja tekkis huvi liitu astuda. Esialgu liitumine ebaõnnestus sisepoliitiliste vastuolude tõttu: kui vastava ettepaneku tegid konservatiivid, siis hääletasid leiboristid vastu (1961, 1970); kui võimul leiboristid, siis
Püüdis vastu seista Hitleri vägedele ning Prantsusmaad kaitsta. Ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud, toetad de Gaulle Vaba Prantsusmaa liikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas tuntuse ja poolehoiu. Kui Briti-Ameerika väed suvel 1944 Prantsusmaa vabastasid, said de Gaulle ajutise valitsuse juhiks. Hiljem valiti korduvalt presidendiks. Hiljem külma sõja ajal andis iseseisvuse Prantsusmaa Aafrika ning Aasia kolooniatele. Roosevelt USA president IIMS ajal. Tol ajal ei kuulunud USA Rahvasteliitu, kuid seetõttu ei olnud Roosevelt välispoliitikas passiivne. Siiski USA isoleerus Euroopast ja sealsetest probleemidest. 1937.a. Neutraalsuse akt, mis keelas anda laene ja sõjavarustust sõjaohus riikidele. K.a. Pra+Ing. Kui puhkes IIMS sõlmiti siiski 1940 liit Suurbritanniaga. Toimus kaks liitlaste konverentsi Teheranis ja Jaltas.
ainult paberraha), mille nominaal on võrdne Briti naelaga ja mis on täieõiguslik maksevahend kogu Ühendatud Kuningriigis. 17.sajand Inglismaal 17.sajandil oli välja kujunenud mitu pingepiirkonda: Lääne-Euroopa põrkusid nelja suurriigi (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Holland) kaubandus- ja koloniaalhuvid. Teiseks pingepiirkonnaks oli 16 saj juhtival kohal olnud Hispaania Armaada sai löögi Inglismaalt, kes tõusis taas esikohale tänu tugevale laevastikule ja laienevatele kolooniatele. Kolmas pingepiirkond oli Hispaania alt revolutsiooni käigus vabanenud Holland, mis kujunes maailmamerel Inglismaale suureks konkurendiks, ja viimaseks oli Inglismaale ka Prantsusmaa, osaledes 17. sajandi koloniaalvallutustes. Alates 1603- 1625 valitseb Inglismaal James I, kelle valitsemisajal ka Sotimaa ühendatakse Inglismaaga. 17. sajandi algul intensiivistus Inglismaal tarastamine, mis tähendas kogukondliku maa kasutuse lõpetamist. Nii ei
Saksamaa saatis lnerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning pdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, lemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsioonived (87 000 meest, lemjuhataja John French) ja Belgia vge (175 000 meest, lemjuhataja kuningas Albert I). Kuigi Saksa armee peaeesmrgiks oli Pariis, siis takistasid vgede edasiliikumist Belgia kindlused, tol ajal Euroopa moodsaimad Li?ge ja Namur, mis takistasid Maasi je letamist. Vike, kuid tnu kolooniatele rikas Belgia kuningriik investeeris mrkimisvrsel hulgal raha oma neutraliteedi kaitsmiseks. Mlemad kindlused koosnesid 40 km mbermduga kaitserajatistest ja sltumatutest fortidest, mis pidid vastu panema 210 mm suurtkkide mrskudele. Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning mbritsetud ligi 10 meetri sgavuste kraavidega. Kindluste garnisonide suurus oli ligi 40 tuhat meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused mne
laevastikku, ning see laevastik lõi eeldused Briti impeeriumi tekkimiseks. 5 19. sajandil oli Suurbritannia kõige tugevam Euroopa riik, millel oli palju asumaid. Suurbritannia oli esimene riik, kus toimus tööstusrevolutsioon. 1962. aastal andis Inglismaa iseseisvuse Uus- Meremaale, Austraaliale ja Kanadale; 20. sajandi keskel aga Indiale, Egiptusele ja oma Aafrika kolooniatele. 1.5 Pühad Uusaasta 1. jaanuar Maipäev 6. mai Kevadpüha 27. mai Kuninganna sünnipäev 11. juuni Suvine ametlik puhkepäev 26. august Esimene jõulupüha 25. detsember Teine jõulupüha 26. detsember 1.6 Poliitika Rahvas teab, et poliitikud tegutsevad vaid omaenda huvides ning neid ei tohi usaldada, kuid
Kolooniad kuulutasid end iseseisvaks 1776. aastal 4. juulil. ,,Rahval on õigus üles tõusta ja määrata oma saatus. Inimesel on õigus elule, vabadusele, võrdsusele." 1775-83 Iseseisvussõda; patrioodid vs. Inglise keskvõim (armee, lojalistid). Inglise parlamendil ja valitsusel olnuks võimalus kolooniate iseseisvumist vältida. Osa 14, poolt/vastu väited. Poolt: kogu inglise sõjavägi sinna, kolooniast esindaja parlamenti, kolooniatele kohalik valitsus (Inglise võimu all), kitsendavate seaduste ära jätmine Vastu: kauged vahemaad, rahvas tahtis? rahvustunne, eristas neid Inglismaast/Euroopast, liiga kulukas Vastu argumendid kaaluvad poolt argumendid üle. Mille poolest erines Ameerika ühiskond tolle aja Euroopa ühiskonnast? Ameerikas oli rohkem ühtekuuluvust, polnud seisuslikku korda, absolutism puudus, inimesed olid võrdsemad (valged) 5
kuuluvad ca 50 riiki ja jagunevad 2 gruppi: Endised dominioonid nn. valged kolooniad (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) ja mõned peale II maailmasõda vabanenud kolooniad, mis tunnustavad Briti monarhi oma riigipeana. ¾ riikidest tunnustavad briti monarhi vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina. Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile. 1982 Falklandi sõda Argentiinaga: Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus); suurenes ka M.Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme). PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA. 1940. a
- tuleb sisse vabariiklik vabadusemõiste). Kui inimesed ise loovad riigi ja seadused, siis seadused mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda. Veel ütles Locke, et vabadus on inimese loomupärane õigus, mida ei saa võõrandada või ära anda (teine erinevus Hobbesist). See tähendab, et inimene ei saa end vabatahtlikult orjaks muuta, kuna inimese elu ei kuulu talle endale vaid Jumalale. Rakendused: Ameerika revolutsioonis, et Inglise krooni kehtestatud maksud kolooniatele on kodanike vabaduste jalge alla tallamine, et parlament ei arvesta oma kolooniate kodanike õigustega. Iseseisvusdeklaratsioonis on kombineeritud vabariiklaste ja Locke'i ideed. Locke'ilt loomulike õiguste ideed (Kõik on loodud võrdseks jne). 18. saj Prantsusmaal: Voltaire'i lockelik väide, et kehtiv riigikorraldus ei arvesta võrdsuse ja õigustega. 6. Montesquieu vabariigist Kodanikuvooruse don vabariigi säilitamiseks olulised (võrdsus ja karm kasvatussüsteem), üleminek
uuendusi välja või oskavad võtta uuendusi teistest kultuuridest. Positiivne vaade kultuurimuutustele. Ühiskond täiustub · Akulturatsioon negatiivne vaade, hinnang kultuurimuutustele. Tähendab kultuuri kadumist. Läbi uuenduste, mis võetakse teistelt ühiskondadelt, kaotab ühiskond oma eripärased jooned ja muutub sarnaseks mingi domineeriva ühiskonnaga. Iseloomulikud tunnused kaovad. * Emamaa surub kolooniatele peale euroopalikku kultuuri ja kohalik kultuur kaob. Kohalikud ise pole aktiivsed uuenduste vastuvõtmisel, vaid neid sunnitakse vastu võtma. · Revitalisatsioon (Anthony Wallace 1956) Kui akulturatsioon muutub väga lõplikuks ja võimsaks, see võib esile kutsuda teatud kultuurilisi revitalisatsioone, tahetakse oma kultuuri juurde tagasi pöörduda, tekivad taaselustamisliikumised, on oma raskuspunktiga religiooni vallas
De Valera, kellest saab ka peaminister. Sinn Fein moodustab ka Iiri vabariikliku armee IRA. *1921 a kirjutati välja Inglise-Iiri kokkulepe, ehk vabariik. (dominioon) 1)kuningaks on Inglise riigipea, 2)Iirima sadamalinnades asuvad Inglise sõjalevastik, 3)olid ka rasked võlad Inglismaa ees 4) 6 krahvkonda jäid Inglismaa koosseisu(protestantism), ülejäänud 26 krahvkonda jääb dominioonile(katoliku usk) 1931 - Westministeritatuut , andis valgetele kolooniatele suveräänsuse kõik valged kolooniad iseseisvuvad pannakse alus Briti rahvaste ühendusele, eesmärk teha koostööd kolooniatega 1937 astub Iirima Rahvasteühendusest välja ega tunnista Inglismaa riigipead oma riigipeana. Prantsusmaa majandus peale I MS *kõige rohkem reparatsioone Saksamaalt *kiirelt saab majanduse jalule *põllumajandusriigist saab tööstusriik *palju parteisid, väga terav sisepoliitiline võitlus, võimude lahusus
suured pommitamised. Oli üks riikidest, kes peale sõda plaanisid maailmakorraldust. Oli üks ÜRO deklaratsiooni allakirjutajaist. Oli majanduslikult nõrk, elas USA laenudest ja Marshalli abiplaanist. Peale sõda oli Tööpartei võimul, tehti reforme, mis olid kestvad, olid natsionaliseerimised, abirahade programm, haigekassa programm. Iseseisvus anti Indiale ja Pakistanile ja järgmisel kümnenditel ka teistele kolooniatele. Soosis immigratsiooni endiste kolooniate aladelt, sai multikultuurseks riigiks, majandus arenes, kuid mitte nii jõudsalt kui näiteks lääne saksamaal ja jaapanis. Ühines Euroopa Majandusühendusega aastal 1973, oli Euroopa Liidu üks 12 asutajaliikmest. Alates 60ndatest kuni 90ndate lõpuni olid suuremad probleemid Põhja Iirimaaga. 80ndatel oli konservatiivide valitsus peale majanduslangust ning nende reformid tõid tõusu, kuid ka sotsiaalsed rahutused ja tööpuuduse
tulemusest kasu) · PA kolooniate esinduskogude alamkodade võimu kärpimine SB keskvõimu (Inglise parlamendi) heaks ! Maksutüli ideeline alus · SB pm-i kehtestas inglise parlament ameerika kolooniate elanikele uusi makse · Probleem: ameeriklaste arvates olid uued maksud ebaseaduslikud, kuna ameeriklased ei olnud esindatud inglise parlamendis · Ameeriklaste tõlgendus: Uusi makse võisid PA kolooniatele kehtestada vaid kolooniate omad seadusandlikud kogud · Põhimõte: No taxation without representation · Sugar Act = Suhkruseadus (välismaalt, lääne india saartelt pärit rummi tooraine melass maksustati kõrgelt ja eeldati, et Uus-Inglismaa rummivabrikud ostaksid SB Ida-Indist); kaudne maks · 1765 Stamp act = Tempelmaks: riigilõiv, dokumendid, ajalehed maksumärgistati ja esimene SB parlamendi kehtestatud otsene maks ameerikalastele, kehtis ka SB-s
Inglise kolooniate iseteadvus- ja seisvus kasvas märgatavalt. London vaatas Ameerikale ikka, kui koloniaalalale. 1760- tüli ümberasumise õiguse üle.-> Inglismaa poliitika Ameerika 13 koloonia suunal (Apalati piir, Suhkruseadus, Majutusseadus ja Tempelmaksuseadus, 1766. a deklaratsioon, Townshendi aktid, 1770 „Bostoni veresaun”, Samuel Adams, 1773. a Tea Act ja „Bostoni teejoomine”). 1763 Pontiac’i ülestõus- inglimaa ei tahtnud rohkem konflikte indiaanlastega ja keelas kolooniatele Apalatši mäestukust lääne poole liikumist. Kolonialistidel oli surve. Kehtestati järjest uusi monopole ja makse. 1764 Suhkruseadus, 1765-armee ülalpidamisemaks, 1765- templimaksusseadus, ajalehed maksustati jne. 1766.deklaratsiooniga London kuulutas, et kolooniad peavad vaid olema- sellega rahava pahameel vaid kasvas. 1767 Charles Townshend Acts- importakaubad pandi maksu alla, kohalikel kaupmeestel raskused, hindade tõus. Rahvas protestis ja vältis importkaupu.
Selle kohaselt kõik turud oleksid avatud USA-le.USA GO mängib rolli n.n. „Ujuvate tugipunktide GP“ whk lawvastiku kohalviibimine (vahemere laevastik, 5.-s Laevastik, Afgaani sõha ujuv tugupunkt Araabia meres jne)- NL ja USA GP kükkupõrge oli „Bipolaarnr kokkupõrge“ Külma sõjs perioofil ehl merejõudue ja kontinentaaljõudude kokkuüõrge. Riigisekretär Hughes arendas avatud uste poliitikat ühinemiseks USA majandusliku elutiimiga kõigile Euroopa kolooniatele, Ida-Euroopale ja Venemaale. 1 John L. O'Sullivan on Manifest Destiny, 1839: http://www.civic- sonline.org/library/formatted/texts/manifest_destiny.html 2 Brooks,A. The New Empire. University Press of the Pacific, 2003. Nicholas Spykeman kirjutas oma raamatus „Maailma geograafia” (1944), et USA peamine poliitiline eesmärk nii sõja kui ka rahu ajal peab olema Ameerika huvisid ohustavate Vana Maailma jõukeskmete koalitsiooniks ühinemise ärahoidmine
reformidele (kapitalimaks, tulumaksu tõus, riigi kontroll väliskaubanduse üle) taanduma. · Samas võeti vastu 2-nädalane palgaline puhkus ja tehti muid soodustusi töölistele. · Kevadel 1938 tuli võimule Edouard Daladier. Inglismaa · Tänu sisuliselt "kaheparteisüsteemile" ja majoritaarsele valimissüsteemile püsis Inglismaa märksa stabiilsem.. · 1931. aastal nn. Westminsteri statuudiga anti "valgetele" kolooniatele dominiooni staatuse. Hakkas välja kujunema Briti Rahvaste Ühendus · 1922 tunnistas Briti valitsus Iirimaad ka sisuliselt dominiooni staatuses. 1920 -1940 Põhjamaades · Põhjamaad jäid Esimesest Maailmasõjast · 1920. aastate algul mindi kõikjal üle üldisele valimisõigusele. · 1930. aastatel viidi Rootsis läbi terve rida tööliste olukorda parandavaid reforme · Taani ja Norra järgivad samalaadseid reforme. · 1930
Partei. Liberaalse partei oli lõhki ajanud Iirimaale antud home rule. Esimese maailmasõja eelõhtul kahtlesid britid endiselt, kas jääda erapooletuks või mitte, kuid Antandi leping oli SB-le siduvaks faktoriks. Pealegi nähti ohtu Saksamaa võimsuse kasvul. Esimeses maailmasõjas sõdis SB Antandi poolel ning pärast laastavat sõda hakkas nende positsioon maailmas tasapisi nõrgenema, millele aitas omaltpoolt kaasa ka välispoliitiline mittesekkumise poliitika, keskenduti peamiselt oma kolooniatele ning dominioonidele. Muutused hakkasin ilmnema ka sotsiaalses kihistuses, kus püüeldi üha kõrgema elatustaseme poole. Samuti demokratiseerus valimisseadus, mis nüüd nägi ette meeste valimisõiguslikuks vanuseks 21 ning naistel 30 eluaastat, mis 1928. a. langes samuti 21. eluaastale. Liberaalse maj. pol. läbikukkumine, mis põhjustab suure tööpuuduste laine. 1921/22 Washingtoni konverents, kus SB kaotab osaliselt maailma suurvõimu positsiooni ja peab loobuma merede valitseja rollist.
mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda. Veel ütles Locke, et vabadus on inimese loomupärane õigus, mida ei saa võõrandada või ära anda (teine erinevus Hobbesist). See tähendab, et inimene ei saa end vabatahtlikult orjaks muuta, kuna inimese elu ei kuulu talle endale vaid Jumalale. 2 Rakendused: Ameerika revolutsioonis, et Inglise krooni kehtestatud maksud kolooniatele on kodanike vabaduste jalge alla tallamine, et parlament ei arvesta oma kolooniate kodanike õigustega. Iseseisvusdeklaratsioonis on kombineeritud vabariiklaste ja Locke'i ideed. Locke'ilt loomulike õiguste ideed (Kõik on loodud võrdseks jne). 18. saj Prantsusmaal: Voltaire'i lockelik väide, et kehtiv riigikorraldus ei arvesta võrdsuse ja õigustega. 69. Montesquieu vabariigist Montesquieu ei nõua antiikset vabadust, ütleb hoopis, et antiikvabariigid ei olnudki tegelikult
Kolooniaelanikud olid vägagi huvitatud läände laienemisest ja neil polnud ka probsi indiaanlastega kana kitkuda. Neile jättis see mulje Londoni poolsest nende õiguste piiramisest. 1763a Pontiaci vastuhakk (ka põhjus, miks London ei tahtnud, et laieneksid). Põhja Ameerika kolooniatest üritati hakata maksudega tulu teenima. Esimene suur maks oli 1764 Sugar Act, millega reguleeriti melassitolle(suhkrusiirup). 1765 Quartering Act majustuskohustus kolooniatele Briti sõjaväelastele. 1765 Stamp Act(templimaksuseadus?) , millega maksustati kõik, mida trükiti. Kõik see põhjustas väga suurt vastuseisu. Tagajärjena leevendati natukene makse, aga põhimõtteline seisukoht jäi: nende õigus makse kehtestada. 1766 Declaratory Act, millega Briti parlamendil on õigus vastu võtta iga seadus kolooniate suhtes, mis neile pähe tuleb. Seda hakati otseselt käsitlema türannia ilminguna. 1767 Charles Townshend Acts,
riigid 1950. aastatel, Egiptus oli seda 1922. a juba teinud. Liibüa järgnes 1951. a, Egiptuses toimus Ühendkuningriigi kontrolli vastane riigipööre 1952. a, 1954. a algas Alžeerias vabadussõda ning Maroko ja Tuneesia iseseisvusid 1956. a. Metropolid püüdsid vabadusliikumist igati takistada. Nt 1949. a reorganiseeris Suubritannia oma impeeriumit ühendava Briti Rahvaste Ühenduse lihtsalt Rahvaste Ühenduseks. Muudeti ka sellesse kuuluvate riikide omavahelisi suhteid, kus anti kolooniatele rohkem õigusi. Rõhutati, et Rahvaste Ühenduse rahvastel on ühine minevik ja ühised institutsioonid ja tradistioonid. Ka Prantsusmaa üritas probleeme lahendada koloniaalimpeeriumi reorganiseerimisega. Esimene toimus 1946. a ning seisnes selles, et üritati ringititulleerida kolooniad, mida hakati kutsuma meretagusteks departemandugeks jms. Koloniaalriigid kasutasid ka sõjalisi vahendeid vastupanu mahasurumiseks, Troopilises Aafrikas nt umbes 30 korral.
annaabi.ee 
